+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Jeteli urpaq tárbıeleý úshin balany qaıda aparý kerek - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

2020 jylǵy 21 maýsym 12:01
Bólisińiz:
Jeteli urpaq tárbıeleý úshin balany qaıda aparý kerek - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA shetelde qazaq tilinde taraıtyn aqparat quraldaryna aptalyq sholýyn usynady.

Jeteli urpaq tárbıeleý úshin balany qandaı oryndarǵa ertip barý kerek - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)

Ata-ana perzentin ónegeli bolýǵa baýlý úshin berer taǵylymy mol, paıdaly ortaǵa ertip baryp, tanystyryp otyrýy kerek. Sonda eseıgende jeteli adam bolýyna jol ashady!, dep jazady Qytaılyq kazakcnr.com saıty.

Atalǵan BAQ-ta bala tárbıesi týraly jazylǵan maqalada jeteli urpaq ósirý úshin ata-ana balany jas kezinen jan-jaqty jaqsylyqqa baýlýy kerek ekeni aıtylǵan. Biz tómende osy maqalanyń yqshamdalǵan ózekti degen tusyn usynamyz.

***

Belgili pedagog maman Taý Shıńjyn «balanyń oı-sanasyna, qos qolyna, eki aıaǵyna, jeke keńistigine, ózine tıesili ýaqytyna shekteý qoımaý kerek. Olar erkin turmysqa kenelse, balalar erkin ómirden shynaıy tárbıe alady» deıdi.

Balaǵa bilim berý synyptaǵy sabaq pen mektep aýlasynda, otbasynda ǵana shektelmeýi tıis. Balańyzdy jeteli azamat bolsyn deseńiz, bolashaq ómirine baǵdar silteıtin tómendegideı erekshe oryndarǵa jetelep aparǵanyńyz jón.

1. Balany egis alqaptaryna aparyp, eńbek etý arqyly eginshilik jumystarynyń qıyndyǵyn uǵyndyrýǵa talpynyńyz.


Qazirgi qoǵamda sabaqty úzdik oqıtyn oqýshylardyń arasynda bıdaıdy sarymsaq dep tanıtyn, sábizdiń topyraqta ósetinin bilmeıtin, jerjańǵaq aǵashta ósedi dep uǵatyn balalar kóptep kezdesedi...

Sondyqtan balany egis alqaptaryna aparyńyz, dıqandardyń topyraqty qalaı bosatatynyn, tuqymdy qalaı sebetinin, alqapty qalaı sýaratynyn, ónimdi qalaı jınaıtyndyǵyn kórsetińiz. Múmkindiginshe eńbekke baýlyp, qolynan keletin jumystardy istetińiz. Bala budan aýyl sharýashylyq ónimderin tanyp-bilýmen qatar, eginshilik jumystarynyń qyr-syryn óz kózimen kóredi.

Eńbek tárbıesiniń teorııasyn jasaýshylardyń biri K.D.Ýshınskıı «Balalar jumys isteıtin baý-baqshasy men az da bolsa jeri joq mektep shyn mánindegi mektep bola almaq emes», - dep atap kórsetken.

2. Sport ǵımarattaryna baryp sportpen shuǵyldanyp, básekege toly jarystardy kórip erik-jigerdi shyńdańyz.

Grekııadaǵy Olımp taýyna: «Deni saý adam bolǵyń kele me? Onda júgir. Aqyldy-zerek bolǵyń kele me? Onda júgir», - degen sóz jazylǵan.

Qazirgi qyzyqty kompıýterlik oıyndar, sabaq pen tapsyrma aýyrtpalyǵy balanyń kóp ýaqytyn alady. Kóptegen balalardyń qımyl-qozǵalys jasaıtyn ýaqyty az. Sondyqtan ósip-jetilý kezeńinde balalardy sport ortalyqtaryna ertip aparyp túrli sport oıyndarmen belsendi shuǵyldanyp, salaýatty ómir saltyn ustanyp, erik-jigerdi shyńdap, ózine degen senimdiligin arttyrý asa qajet.

3. Kitaphanaǵa aparyp kitaptarmen sýsyndatý.


Balalar jazýshysy ıAń Huńıyń bylaı deıdi: «Kitaphana tamasha oryn, oǵan jıi barǵan adam ómir boıy ıgilikke keneltedi. Balalar synypta otyra bermesin, olardy kitaphanaǵa aparyp turý kerek! Balalar ózderin kitaphanaǵa aparǵandarǵa ómir boıy alǵys aıtatyn bolady».

Mamandar álemde úlken tabysqa jetken 35 adamdy zerttegende, olardaǵy eki túrli uqsastyqty baıqaǵan: Birinshi, ata-ana men bala arasynda meıirim men erekshe súıspenshilik bolǵan; ekinshisi, ata-anasy balasyn únemi kitaphanaǵa aparyp, kitap oqýǵa yntalandyryp otyrǵan.

Kitaphanada tek kitap ǵana bar, balanyń nazaryn aýdaratyn elektrondyq ónimder, oıynshyqtar joq. Sondyqtan balalar jym-jyrt ortada tynysh otyryp kitap oqı alady. Kitaphanada kitap túrleri óte kóp, bul balanyń qyzyǵýshylyǵy men izdenisin qanaǵattandyryp, olardyń nazaryn aýdarady. Jáne ol ózine unaıtyn kitaptardy tańdap oqı alady.

4. Ýnıversıtet aýlasyn aralatyp, bolashaq mamandyq ordasyn tanystyrý.


Balalardy mynadaı suraqtar únemi mazalaýy múmkin:

Ne úshin oqımyz?

Keleshekte qandaı adam bolamyn?

Mektepten keıin qaıda baramyn, qandaı daıyndyqtar jasaýym kerek?

Balanyń tanymyn keńeıtip, minez-qulqyn kórkem etý úshin, tanymal kórikti oryndardy, otanynyń ásem taý-ózenderin kórsetińiz. Al eger balany bolashaqta úzdik maman bolýǵa, bilikti-bilimdi bolýǵa jetelegińiz kelse, ýnıversıtet aýlasyna ertip baryńyz. Sebebi, ýnıversıtette bilimdi, alǵyr, qaısar, erkin, jalyndy jastar bar. Ýnıversıtet qarym-qabiletimen, qajyr-qaıratymen bilim alyp shyńdalyp shyǵatyn ordasy. Armanǵa qanat qaǵatyn orny. Sondyqtan bala osyndaı erekshe ortany kórip shabyt alady, jalyndy jastardy ózine úlgi etedi.

5. Balańyzǵa óz jumys ornyńyzdy kórsetińiz

Eger múmkindik bolsa balamyzǵa ózińiz jumys isteıtin ortany kórsetińiz. Balamyz bul ortadan da ózi bilgisi keletin suraqtaryna jaýap taba alady. Biz qoǵamda ne istep júrmiz, otbasynyń túrli qarjylyq shyǵyndaryn ata-ana qalaı jumys istep, nápaqa taýyp jatyr? Qoǵamdaǵy ár jumystyń orny men mańyzy, qajettiligi t.b suraqtar budan keıin balany mazalamaıtyn bolady. Jalpy alǵanda balanyń tanymy jaqsy jaqqa qaraı ózgeredi.

Shynaıy ómir bolmysynan aqıqat týyndaıdy, turmystan tárbıe qalyptasady. Balańyzdyń kórýi, úırenýi, áreketi, bastan keshirýi, sezinýi úshin joǵaryda atalǵan oryndarǵa ertip aparyńyz!


Qaraqalpaqstanda «Aqyndar alleıasy» ashylyp oǵan Abaı eskertkishi ornatyldy - «ÓzA» aqparattyq agenttigi


Qaraqalpaqstannyń Moınaq aýdany ortalyǵynda jańadan «Aqyndar alleıasy» ashylyp oǵan ádebıette óshpesteı iz qaldyrǵan Álısher Naýaı, Ájınııaz, Berdaq, Kúnqoja, Abaı, Pýshkın jáne Maktýmqýlı syndy aqyndardyń bıýst eskerkishi ornatyldy, dep habarlaıdy Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.


«Bas prokýratýranyń qoldaýymen boı kótergen osynaý alleıadaǵy aqyndar bıýsty qasyna máńgilik mórli týyndylarynan bir shýmaqtan óleńderi jazylǵan. «Aqyndar alleıasy» jastardyń rýhanı jáne mádenı deńgeıin kóteretin, oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyratyn, sonymen qatar kórshi halyq aqyndarynyń ómiri men shyǵarmashylyǵymen tanysatyn erekshe keshenge aınaldy. Bul alleıada aldaǵy ýaqytta túrli mádenı sharalar men túrli kórmeler ótip turatyn bolady», - dep jazady «ÓzA» agenttigi.


Altaı aımaǵy «Mádenı jáne tabıǵı mura kúnin» atap ótti - «Altaı aqparat» saıty


Qytaıdyń Altaı qalasyndaǵy «Aqqaıyń parkinde» Shyńjan ólkesiniń «Materıaldyq emes mádenı mura aptalyǵy» men Altaı aımaǵynyń «Mádenı jáne tabıǵı mura kúnine» arnalǵan merekelik is-shara ótti, dep habarlaıdy altxw.com saıty.


«Atalǵan is-sharada Altaı aımaǵynyń Materıaldyq emes mádenı muralaryn jazbasha jáne sýret kórmesi arqyly jurtqa tanystyryp, kópshilikke onyń qundylyǵy, urpaqqa amanattap qorǵap, damytýdyń mańyzy túsindirildi. Sondaı-aq, merekelik shara barysynda halyq nazaryna chor jáne sybyzǵy sekildi materıaldyq emes mádenı mura qataryna engen mýzyka aspaptarymen oınalǵan kúıler usynyldy. Qazirgi kúni Altaı aımaǵynda erekshe qorǵaýǵa alynǵan materıaldyq emes mádenı mura qataryna halyqtyq ádebıet, halyqtyq mýzyka, halyqtyq bı, dástúrli qolóner, dástúrli emshilik, dári-dármek sekildi túrli salalar engen. Bunyń ishinde memleket dárejeli 5 nysan, ólke dárejeli 42 nysan, aımaq dárejeli 175 nysan bar», - dep jazady «Altaı aqparat» saıty.


«Altyn adam» 26 eldi aralady - TRT


Túrki órkenıetiniń erekshe jádigerleriniń biri, 2500 jyldyq tarıhy bar «Altyn adam» úsh jylda álemniń 26 elin aralady, dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

««Altyn adam» - 1969 jyly Qazaqstandaǵy Esik qorǵanynan tabylǵan. Altyn adam kıimi 4 myńǵa jýyq altyn áshekeılermen bezendirilgen. Qazaqstan osy keremet jádigerdi álemge tanystyrý maqsatymen, 2017 jyldan beri «Altyn adamdy» álemdi sharlaýǵa attandyrdy. QR Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulovanyń aıtýynsha, «Altyn adam» úsh jylda 26 eldiń murajaılarynda kórmege qoıylǵan. Ótken jyly Ankara men Ystanbulǵa da kelgen. Oǵan túrik aǵaıyndar óte úlken qyzyǵýshylyq tanytty. Ázerbaıjan men Tatarstanda da «Altyn adam» kórmesi jurttyń erekshe yqylasyn oıatty. Qazaqstan jerinen alǵashqy «Altyn adamnan» basqa qazirge deıin osyndaı 7 jádiger tabylǵan. «Altyn adam» kórmesine endi Eýropa elderinen de kóptep suranys túsýde», - dep jazady TRT.


Nemis depýtaty 101 jasynda zeınetke shyqty - «ÓzA» aqparattyq agenttigi


Germanııanyń Kırhhaımbolanden qalasy keńesiniń depýtaty Lısel Haız, jasy 101-ge kelgen shaqta zeınetke shyqty, dep jazady «ÓzA» aqparattyq agenttigi.

«Depýtat Lısel Haız jasy úlken bolǵandyqtan emes, densaýlyǵynyń syr berýine baılanysty, kóziniń kórýi men estý qabiletiniń tómendeýi jınalystarda qatysýyna kedergi keltirgeni úshin otstavkaǵa ketýge sheshim qabyldaǵany jóninde jazady «Deutche Welle» basylymy. Lısel Haız 2019 jyl 100 jasqa kelgen shaǵynda saıasatqa bet buryp, depýtattyq mandatqa ıe bolǵan eken. Koronavırýstyq pandemııa kezindegi karantındik sharalardyń jeńildeýine oraı ótken keńestiń jıynynda Lısel Haızdy shyǵaryp salý resmı rásimi ótken», - dep jazady «ÓzA».


Iran men Qazaqstan Parlamentteriniń eki eldiń dostyq qarym-qatynasyn nyǵaıtýdaǵy róli qýattaldy - «Fars» aqparat agenttigi


Qazaqstan Parlamenti Májilisiniń tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýlın Iran men Qazaqstan Parlamentteriniń eki eldiń dostyq qarym-qatynasyn nyǵaıtýdaǵy rólin qýattady, dep jazady «Fars» aqparat agenttigi.

«Iran Islam Keńesi Májilisiniń mádenıet jáne qoǵamdyq qatynas departamentiniń habarlaýynsha, Qazaqstan Parlamenti Májilisiniń tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýlın Iran Islam Keńesi Májilisiniń tóraǵasy Muhammed Baǵer Qalıbafqa jibergen hatynda Qazaqstan men Iran arasyndaǵy dostyq qarym-qatynastyń odan ary nyǵaıa túsetinine úmit bildirdi. Qazaqstan Parlamenti Májilisiniń tóraǵasy Qalıbafty Iran Islam Keńesi Májilisiniń tóraǵasy bolyp saılanǵanymen quttyqtap: «Eki el Parlamentteriniń ózara qarym-qatynasty damytýda aıtarlyqtaı úleske ıe ekendigi anyq»,-dedi», - dep jazady Rarstoday.



Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

#Qandastar   #Bilim   #BAQ   #Qoǵam  
Bólisińiz:

Avtor:

Baqytjol Kákesh

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT