+7 (701) 759 90 19
USD 439.01 EUR 474.61
RUB 5.75 CNY 61.91
Jańalyqtar

«Jarkent meshiti» sáýlet-kórkemóner mýzeıi -Jetisýdyń jaýhary

2020 jylǵy 19 qańtar 13:59
Bólisińiz:
«Jarkent meshiti» sáýlet-kórkemóner mýzeıi -Jetisýdyń jaýhary

JARKENT. QazAqparat - Ejelgi Uly Jibek jolynyń sileminde qonys tepken kóne de jańa Jarkent qalasy – qazir Panfılov aýdanynyń ortalyǵy. Munda tarıh tereńinen tamyr tartatyn eskertkishter az emes. Solardyń biri de biregeıi - «Jarkent meshiti» sáýlet-kórkemóner mýzeıi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Uqsas jańalyqtar
Bas múftı «Biz_birgemiz» atty qaıyrymdylyq kerýenine qatysty QMDB koronavırýstyń aldyn alý sharalaryna qatysty úndeý jarııalady Aqtóbelik áıel páter jaldap, teris aǵymdy nasıhattap kelgen

Tarıhı derekterge súıensek, bul meshitti sonaý 1887-1892 jyldary halyqtan jınaǵan qarjyǵa birinshi gıldııadaǵy saýdager Ýálıahýn ıÝldashev saldyrtypty. Ǵımarat Qazaqstan men Orta Azııanyń sáýlet-qurylys óneriniń eń úzdik tásilderi eskerile otyryp jasalǵan. Qurylysyn basqarǵan - Hon Pık degen qytaı sáýletshisi.

Keshenniń jalpy jobasyna bas qaqpa, kúndelikti bes ýaqyt namaz oqy­latyn kishi meshit, medrese, úlken juma meshiti, kúıdirilgen kók kirpish­ten qalanǵan sándi dýal qorshaý, ońtústik jáne soltústik jaǵyndaǵy qosymsha shaǵyn qaqpalar enedi.

Qasbeti shyǵysqa qaraǵan, onyń munarasynyń bıiktigi – on toǵyz metr. Kúmbezdiń astyndaǵy bólmelerde meshittiń bas ımamy, mázim, esepshiler jáne medresede dáris beretin dinı ustazdar otyratyn bolǵan. Úlken darbaza, qaqpanyń mańdaıshalary ásem bezendirilgen, oıý-órnekterden jáne arab áripterimen jazylǵan aıattardan turady.

Bas qaqpadan bir-birimen jalǵasa jasalǵan bólmelerde erler jáne qyzdar medreseleri bolǵan. Qyzdar medresesi kishi juma meshitine jalǵasady. Bul kishi juma meshitiniń uzyndyǵy -on bir, al eni -bes metr. Júz elýdeı adam syıady. Munda kúndelikti bes ýaqyt namazdar ótelgen, Kishi meshittiń barlyq jaǵy dálizden turady. Meshit dýaldar arqyly ońtústik qaqpaǵa ulasqan. Al, erler medresesi soltústik bıik qaqpamen jalǵasady.

Úlken juma meshiti 1500-1600 adamǵa arnalǵan. On esikten, jıyrma terezeden jáne kóterme joldan, ıaǵnı, azan shaqyratyn orynǵa aparatyn baspaldaqtan turady, Sondaı-aq, munda 122 tireýish baǵana bar. Bular óte tózimdi ári bıik sary qaraǵaıdan jasalǵan. Olar Іle Alataýynyń bıik shyńdarynda ázirlenip, ábden tazalanyp, kúnge keptirilgen. Odan keıin olardy qurylys ornyna ákelgennen keıin jelimmen tegistep jelimdep, dákemen orap tastaǵan. Sonan soń syrtyn qarakók syrmen qalyńdap syrlap, uzaq jyl qyzmet etýge laıyqtaǵan.

Úlken meshittiń esik terezeleri, minber jaqtaýlary bastapqy qalpynan ózgertilmegen, óziniń eń alǵashqy materıaldarymen osy kúnge deıin saqtalyp keledi.

Meshittiń jalpy aýmaǵy - 28x54 metr. Ǵımaratynyń bıiktigi 14,5 metr, Meshit 52 baǵana tizbegimen aınaldyra qorshalǵan. Arqalyǵy aǵashqa túsirgen ásem oımyshpen naqyshtalǵan. Bul baǵanalardyń qurylys qańqasyn qurýda ári ásemdik kórik berýde máni óte zor. Baǵanalardy qurastyrý barysynda birde-bir shege qoldanylmaǵan. Olardy qıyp, qashap qııýlastyrǵan. Mundaǵy keregege túsirilgen naqyshty arab jazýlarynyń ózi ásem órnek mindetin atqaryp tur. Meshittiń ishindegi bezendirýlerden qazaq halqynyń qoshqar múıiz oıýlaryn da kezdestirýge bolady.

Meshittiń barlyq jaǵy qysh dýaldarmen qorshalyp, aǵash sharbaqpen bıiktelgen. Jalpy meshitke paıdalanylǵan qysh kirpishter Qapshaǵaı óńiriniń taza qumdarynan tańdalyp quıylyp, sol jerde keptirilip, daıyndalyp, Jarkentke jetkizilgen.

Keńes ókimetiniń kereǵar saıasatynyń kesirinen bul meshit ǵımaraty kezinde kıno zaly, astyq qoımasy, turǵyn úı retinde paıdalanylǵan. Degenmen, jarkenttik jurtshylyqtyń tabandy túrde talap etýi, oǵan sol kezdegi Panfılov aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Ǵalym Turǵanbaevtyń muryndyq bolýy nátıjesinde, eń bastysy - zamanymyzdyń zańǵar qaıratkeri, qazaqtyń qalaýly perzenti Dinmuhamet Ahmetuly Qonaevtyń qoldaýymen osynaý tarıhı ǵımarat halyq ıgiligine qaıta berildi. Bul - 1978 jyldyń 24 naýryzy bolatyn. Sodan beri atalǵan nysan «Jarkent meshiti» sáýlet-kórkemóner mýzeıi bolyp, tarıhı-tanymdyq qyzmet atqaryp keledi. Mýzeıdiń naǵyz halyqtyq rýhanı rýh syılaıtyn qundylyq ornyna aınalýyna alǵashqy kezderinen bastap otyz jyldaı basshylyq qyzmet jasaǵan jergilikti tarıhshy-etnograf, jurttyq jón-joralǵy men ulttyq salt-dástúrdiń bilgiri, naǵyz ultjandy azamat marqum Málik Raqymbekuly Balǵabaev zor eńbek sinirdi. Odan keıingi jyldary dırektor bolǵan Qazaqstan Respýblıkasy Kórkemsýret Akademııasynyń korrespondent-múshesi Aqan Oımaýytov pen Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet qaıratkeri Sháripqan qajy Turǵanov ta kóptegen ıgi isterge uıytqy boldy. Qazirgi basshy Ábdimurat Raev ta kıeli orynnyń kópshiliktiń jıi keletin tarıhı-tanymdyq qundylyǵyn arttyra túsý úshin qulshyna qyzmet etýde.

«Jarkent meshiti» sáýlet-kórkemóner mýzeıine jyl saıyn júzdegen týrıst kelip, «Jetisýdyń jaýhary» atanǵan osynaý sáýlet eskertkishin jáne ondaǵy tarıhı jáligerlerdi qyzyǵa tamashalaıdy. Mýzeı tórt bólimnen turady.

Birinshi bólim «Sáýlet óneriniń jaýhary» dep atalady. Munda «Jarkent meshiti» sáýlet-kórkemóner mýzeıiniń jalpy maketi, mýzeı tarıhy men qaıta qalpyna keltirý jumystary týraly stendter jáne maı shamdar qoıylǵan.

Ekinshi bólimniń ataýy -. «Úlken meshit zaly». Bul bólimde HІH ǵasyrdaǵy sáýlet óneriniń naǵyz qaıtalanbas sheberligin pash etetin qurylys qundylyǵy bar sán-saltanatymen jarqyraı kórinedi. Atap aıtqanda, meshit zaly qabyrǵalarynan oıý-órnekter men sheberdiń qolynan shyqqan aǵashtan jasalǵan «Minberdi», eski arab-parsy tilderinde jazylǵan quran súrelerin, gúlder men jan-janýarlardyń beınelerin tamashalaýǵa bolady.


Úshinshi bólim - «Portal». Bas qaqpanyń ústinde «Mináret» ornalasqan. Kireberisi eki bólmeden turady. Onda Qazaqstannyń ár aımaǵynda ornalasqan sáýlet eskertkishteri: kesene, mazar, shirkeý maketteri, sonymen qatar jergilikti halyqtan jınalǵan kúmispen áshekeılengen erler men áıelder beldikteri, zergerlik buıymdar: bilezik, saqına, júzik, shashbaý, qapsyrma, sabaqty túıme, alqa, zergerdiń qural-jabdyqtary sııaqty eksponattar qoıylǵan.

«Qolóner – mol óner» dep atalatyn tórtinshi bólim qazaq halqy men dúngen ultynyń turmysynan habar beretin eksponattardan quralǵan. Munda kúmispen áshekeılengen at ábzelderi: er-toqym, quıysqan, tartpa, júgen, úzeńgini kórýge bolady. Sondaı-aq, HІІІ ǵasyrdan bastap HH ǵasyrǵa deıingi qyshtan jasalǵan ydystardy jáne HH ǵasyrǵa tán mystan istelgen qumyralar jıynyn tamashalaýǵa múmkindik bar. HІH ǵasyrdaǵy samaýryn men aǵashtan jasalǵan kúbi, shara, astaý, ojaýlar da osynda qoıylǵan.

Negizi, dúngen ultynyń erleri men áıelderiniń ulttyq kıimderiniń úlgisi uqsas keledi. Olar jelbegeı kıetin keýdeshe, keń balaq shalbar, matamen qaptalǵan aıaq kıim kıedi. Áıelder kıimi kestemen áshekeılenedi. Aıaq kıimderi de kestelenip, aǵashpen tabandalyp jasalady. Bul bólimde osy týraly da mol maǵlumat alýǵa bolady. Mundaǵy qolmen toqylǵan gobelen, sandyq, shyraǵdan qoıýǵa arnalǵan tuǵyr, aıaq-qap, qorjyn túrleri de kózdiń jaýyn alady.



Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Nurádil Begimbet

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059
REDAKTOR
Altynbek Kýmarzak
Altynbek Kýmarzak
954-059

MURAǴAT