Jańa 2022 jyly qazaqstandyqtardy ne kútip tur
2022 jylǵy 1 qańtar 10:00

Jańa 2022 jyly qazaqstandyqtardy ne kútip tur

NUR-SULTAN. QazAqparat - Sońǵy eki jylda jahandy jaılaǵan koronavırýs pandemııasy adamzatty shuǵyl sheshim qabyldaýǵa, resýrstardy tıimdi paıdalanyp, ómir úshin kúresýge úıretti. Jalpy, tek Qazaqstan úshin ǵana emes, barlyq memleket úshin ońaı jyl bolǵan joq. Búginde álem halqy jańa jaǵdaıda ómir súrýge beılimdelip, pandemııa saldarymen kúresip, áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdy qalpyna keltirýge kúsh salýda. Osy oraıda, bıyl Qazaqstanda da el turǵyndarynyń ómir sapasyn jaqsartý maqsatynda birqatar is-shara qolǵa alynbaq. Barys jyly elimizde bolatyn ózgerister men jańalyqtardyń birqataryn tizimdedik. Tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynda.

Eń tómengi jalaqy men zeınetaqy mólsheri artady

2021 jylǵy 2 jeltoqsanda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «2022–2024 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» qujatqa qol qoıdy. Atalǵan qujat birqatar áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishti arttyrýdy kózdeıdi. Osyǵan sáıkes, bıylǵy 1 qańtardan bastap eń tómengi jalaqy mólsheri qazirgi 42 500 myń teńgeden 60 myń teńgege deıin ósedi. Sondaı-aq, eń tómengi zeınetaqy mólsheri – 46 302 teńgege deıin, eń tómengi bazalyq zeınetaqy tólemi - 19 450 teńgege deıin ósedi. Sonymen birge, járdemaqylardy jáne ózge de áleýmettik tólemderdi esepteý, sondaı-aq QR zańnamasyna sáıkes aıyppul sanktsııalaryn, salyqtardy jáne basqa da tólemderdi qoldaný úshin aılyq eseptik kórsetkish – 3 063 teńgege deıin, bazalyq áleýmettik tólemderdiń mólsherlerin esepteý úshin eń tómen kúnkóris deńgeıiniń shamasy – 36 018 teńgege deıin artpaq.

MÁMS úshin aýdarylatyn tólemder ózgeredi

Bıyl 1 qańtardan bastap mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý úshin tólenetin jarnalar men aýdarymdar mólsheri de ózgeredi. «Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» KeAQ Nur-Sultan qalasy boıynsha fılıalynyń baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, bul eń tómengi jalaqy (ETJ) men aılyq eseptik kórsetkishtiń (AEK) artýymen baılanysty.

Budan bylaı:

- jumys berýshi qyzmetker úshin onyń jalaqy deńgeıiniń 3%-yn tóleıdi, biraq 18 000 teńgeden aspaıdy

- qyzmetkerler, onyń ishinde azamattyq-quqyqtyq sıpattaǵy sharttar boıynsha tabys alatyndar óz tabysynyń 2%-yn, biraq 12 000 teńgeden aspaıtyn mólsherde tóleıdi

- jeke kásipkerler jáne jeke praktıkamen aınalysatyn adamdar - ETJ-nyń 1,4 eselengen mólsheriniń 5%-yn nemese 4 200 teńge tóleıdi

Biryńǵaı jıyntyq tólem (BJT):

- qala turǵyndary úshin - 1 AEK nemese 3 063 teńge

- aýyl turǵyndary úshin - 0,5 AEK nemese 1 531,5 teńge.

«Derbes tóleýshiler ETJ-nyń 5%-yn nemese 3 000 teńge tóleıtin bolady. Memleket azamattardyń 15 jeńildigi bar sanaty úshin tólem jasaıtyn bolady, búginde bul sanattaǵylar 11 mln-nan asady. Bir adam úshin jarna mólsheri 3 614,2 teńgeni quraıdy», - dep habarlady elordalyq ÁMSQ baspasóz qyzmeti.

MÁMS úshin tólemdi qaıdan jasaýǵa bolady

Jarnany:

- ekinshi deńgeıli bankter jáne olardyń ınternet-servısteri arqyly;

- Kaspi.kz mobıldi qosymshasy arqyly;

- «Kazpochta» AQ bólimsheleri arqyly;

- tólem qabyldaý termınaldary (Qiwi, Kassa24 jáne t.b.) arqyly;

- medıtsına uıymdaryndaǵy tólem qabyldaý termınaldary arqyly

tóleýge bolady.

BJZQ: jetkilikti shektiń mólsheri ózgerdi

Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory (BJZQ) bıyl, ıaǵnı 2022 jyly zeınetaqy qarajatyn alý úshin jetkilikti shektiń mólsherin ózgertti. «BJZQ» AQ basqarma tóraǵasy Janat Qurmanov bekitilgen ádisteme boıynsha, tómen jınaqtyq shek mólsheri jınaq ıesiniń jasyna qaraı esepteledi jáne bolashaq zeınetaqy tólemderi men zeınetaqy jarnalarynyń ósimi (ındekstelýi) eskeriletinin atap ótti. Onyń aıtýynsha, jınaqtyq shek mólsheriniń ósimi eń tómengi jalaqy, eń tómengi zeınetaqy, eń tómengi kúnkóris deńgeıi sekildi kórsetkishterdiń artýyna baılanysty bolyp otyr.

«Respýblıkalyq bıýdjet týraly» QR zańyna sáıkes, jyl saıyn ındeksteletin eń tómengi jalaqy (ETJ), eń tómengi zeınetaqy (ETZ), eń tómengi kúnkóris deńgeıi (ETKD) sııaqty áleýmettik kórsetkishter qoldanylady. Osyǵan baılanysty, tómen jınaqtyq shek mólsherin esepteý jyl saıyn atalǵan kórsetkishterdiń ósýin eskere otyryp júrgiziledi», - dep atap ótti basqarma tóraǵasy.

Osylaısha, osy kórsetkishterdiń ózgerýine baılanysty úkimettiń qoldanystaǵy qaýlysyna sáıkes, tómengi jetkilikti shektiń mólsheri qaıta esepteletin boldy. Budan bylaı osy mólsherden assa ǵana, azamattar óz jınaqtarynyń bir bóligin turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartý, emdelýge aqy tóleý, sondaı-aq jeke basqarýshy kompanııalarǵa ınvestıtsııalyq basqarýǵa berý úshin paıdalana alady.

Degenmen 2021 jáne 2022 jyldarǵa arnalǵan somalar arasynda aıtarlyqtaı erekshelik bar. Máselen, bıyl 20 jastaǵylar úshin zeınetaqy qarajatyn merziminen buryn paıdalanýdyń jetkilikti sheginiń mólsheri 2021 jyly 1,7 mıllıon teńge bolsa, 2022 jyly ol 3,1 mıllıon teńgeni quraıdy, ıaǵnı eki esege jýyq somaǵa óskeli otyr. Bul jaıt qoǵamnyń narazylyǵyn týǵyzyp, belsendiler men el azamattary áleýmettik jelilerde kóńili tolmaıtynyn jaza bastady. Sóıtip, halyqtyń tarapynan týǵan narazylyqty eskere otyryp, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev jetkilikti shektiń mólsherin ósirýdi 1 sáýirge qaldyrdy. Bul týraly QR Prezıdentiniń baspasóz hatshysy Berik Ýálı habarlady.

«Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev zeınetaqy jınaqtarynyń shekti mejesin kóterý týraly sheshimge qatysty kópshiliktiń ótinishine qulaq asty. memleket basshysy zeınetaqy qoryndaǵy shekti mejeden asqan qarjysyn paıdalanyp úlgermegen azamattardy qoldap, úkimetke burynǵy shekti mejeni kóterý merzimin 2022 jyldyń 1 sáýirine deıin uzartýdy tapsyrdy», dep jazdy áleýmettik jelidegi Facebook paraqshasyna.

Osylaısha, qazaqstandyqtar bıyl, ıaǵnı 2022 jyly 1 sáýirge deıin burynǵy eseppen shekti mejeden asqan qarjysyn alýǵa múmkindik aldy.

Mobıldi aýdarymdar úshin salyq tóleý qajet

2021 jyly 25 qarashada QR Parlamenti Senatynyń depýtattary «mobıldi tólemder» túsinigin engizetin qujatty qabyldap, memleket basshysynyń qaraýyna jibergen bolatyn. Arada bir apta ótken soń, ıaǵnı 20 jeltoqsan kúni el prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev atalmysh zańǵa qol qoıdy. Qujatta «mobıldi aýdarymdar» jáne «uıaly tólemder» uǵymdary ajyratylyp kórsetilgen. Máselen, sońǵysy taýarlar men qyzmetter úshin aqy tóleýge paıdalanylady. Bul kásipkerler tabysynyń salyq deklaratsııasynda durys kórsetilýine múmkindik beredi. Mobıldi tólemderge qatysty normalar bıylǵy 1 naýryzdan bastap kúshine enedi.

Osylaısha, zańǵa sáıkes, kásipkerler mobıldi aýdarymdar úshin salyq tóleıdi. Ol úshin kásipkerler jeke shot ashýy tıis. Endi klıentter alǵan taýarlarynyń aqysyn kásipkerler ashqan shotttarǵa jiberedi. Bankter de salyq organdaryna qajet aqparat berýge mindetti bolady. Atap aıtý kerek, bul salyq túriniń jeke tulǵalarǵa eshqandaı qatysy joq.

Sonymen qosa, buǵan deıin zańdy daıyndaýǵa qatysqan depýtattar salyq mólsheriniń óspeıtinin aıtqan. Májiliste ótken jıynda QR Qarjy vıtse-mınıstri Marat Sultanǵazıev te salyq mólsheriniń artpaıtynyn tilge tıek etti. «Mobıldi aýdarymdarǵa qatysty salyq mólsheri ózgermeıdi, ıaǵnı óspeıdi. Biraq kásipkerler óz tabysyn ashyq kórsetýi tıis. Sonymen qosa, klıentterge chek berýge mindetti. Saýda zań aıasynda iske asyrylýy kerek», - dedi vıtse-mınıstr.

Jeke kásipker retinde tirkelmegen, biraq kásipkerlik qyzmet belgileri bar tulǵalardyń mobıldi tólemderi týraly derekter tek 2025 jyldan bastap beriledi dep josparlanyp otyr.

Qarjy mınıstrligi buǵan deıin Memleket basshysynyń ókimimen 3 jylǵa engizilgen qoldanystaǵy moratorıı aıasynda jeke kásipkerler 2022 jyldyń sońyna deıin tabys salyǵyn tóleýden bosatylǵanyn eske saldy.

Áıel azamattardyń zeınetke shyǵý jasy ulǵaıady

Áıelderdiń zeınet jasyn kezeń-kezeńimen ulǵaıtý qolǵa alyn yp jatqany belgili . Osyǵan baılanysty bıylǵy qańtardan bastap áıelderdiń zeınetke shyǵý jasy 60 jas 6 aı bolyp belgilendi.

«QR zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly» zańynyń 11-babyna sáıkes, áıelderdiń zeınetkerlik jasy 2027 jylǵa deıin jyl saıyn 6 aıǵa ulǵaıtylyp otyrady. Bul ózgeristi júzege asyrý úshin 2018-2027 jyldar aralyǵyndaǵy 10 jyl ishinde áıelderdiń zeınetkerlik jasyn 63 jasqa deıin jetkizý josparlanǵan. ıAǵnı, 2021 jyly áıelder 60 jasta zeınetke shyqqan bolsa, bıyl 1 qańtardan bastap 60 jas 6 aı bolǵan kezde ǵana zeınetke shyǵa alady.

QR Eńbek mınıstrliginiń málimetinshe, áıelderdiń zeınetkerlik jasyn kezeń kezeńmen ulǵaıtý kózdelgen.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, osyǵan baılanysty 1961 jyldyń ekinshi jartysynda dúnıege kelgen áıel azamattar 2021 jyldyń sońyna deıin zeınetaqy tólemderin taǵaıyndaýǵa ótinish berýleri qajet bolǵan. Ótinish berip úlgermegen jaǵdaıda tek jarty jyldan keıin, ıaǵnı bıylǵy shilde aıynan keıin ǵana zeınettik demalysqa shyǵa alady. Atalǵan vedomstvonyń aıtýynsha, ótinish berilgen kúnnen bastap 10 jumys kúni ishinde qaralady.

1 qańtardan bastap 1,6 mln adamnyń jalaqysy artady

Bıyl 1 qańtardan bastap ETK men AEK mólsheriniń artýyna baılanysty memlekettik bıýdjetten zeınetaqy men járdemaqy alatyn 5,1 mln adamnyń jáne eń tómengi jalaqynyń ulǵaıýyna qatysty ekonomıkanyń barlyq salasynda jumys isteıtin 1,6 mln adamnyń jalaqysy ósedi.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń shamasyn jáne aılyq eseptik kórsetkishti 5%-ǵa ındeksatsııalaý josparlanǵan. Nátıjesinde, ETK mólsheri 36 018 teńgeni, al AEK – 3 063 teńgeni quraıdy. 2022 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjette memlekettiń áleýmettik mindettemelerin oryndaýǵa 4 trln teńge, onyń ishinde zeınetaqy men barlyq áleýmettik járdemaqylardyń mólsherin ındeksatsııalaýǵa 190,4 mlrd teńge kózdelýde. Bul 4,2 mln adamnyń tabysyn arttyrmaq.

Atap aıtsaq:

- 2,3 mln-ǵa jýyq zeınetkerge yntymaqty zeınetaqy mólsherin 7%-ǵa jáne bazalyq zeınetaqy tólemin 5%-ǵa, jalpy somasy 138,3 mlrd teńgege arttyrý kózdelgen;

- 1,9 mln alýshyǵa áleýmettik járdemaqy jalpy somasy 52,1 mlrd teńgege, 5%-ǵa arttyrylady;

Bıylǵy 1 qańtardan bastap ETJ mólsheri aǵymdaǵy 42,5 myń teńgeden 60 myń teńgege ósýine baılanysty ETJ mólsheriniń ósýi 41%-dy quraıdy.

Eńbek kodeksine sáıkes, jumys berýshiler jumyskerlerge eńbekaqyny ETJ tómen emes deńgeıde qamtamasyz etýge mindetti bolady. Bul shara barlyq saladaǵy ártúrli menshik nysanyndaǵy kásiporynda jumys isteıtin 1,6 mln adam tabysynyń ósýine múmkindik bermek.

Pedagogtardyń jalaqysy 25%-ǵa ósedi

Úkimet bıýdjet salasy qyzmetkerleriniń jalaqysyn arttyrý baǵytynda birqatar shara qabyldap jatyr. Máselen, 2020 jyldan bastap pedagogtardyń jalaqysy kezeń-kezeńimen artyp, 2023 jylǵa qaraı ol 2 esege ósedi. Sondaı-aq, bıyl medıtsına jáne áleýmettik qyzmetkerlerdiń jalaqysyn kezeń-kezeńimen arttyrý bastaldy, nátıjesinde aldaǵy 4 jyl ishinde olardyń jalaqysy da 2 esege artpaq.

Bıyldan bastap joǵaryda atalǵandardan basqa sanattardyń jalaqysy da ósedi. Olar - muraǵatshylar, kitaphanashylar, murajaıtanýshylar, ormanshylar, tehnıkalyq qyzmetkerler jáne taǵy basqalary, olar shamamen 588 myń adam.

Sonymen qatar, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, 2021 jylǵy úshinshi toqsannyń qorytyndysynda halyqtyń ataýly tabysy ótken jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 15,4%-ǵa, ınflıatsııany eskergende 6%-ǵa ósken. Al, osy kezeńdegi ortasha jalaqy 243,7 teńgege jetip, 2020 jyldyń úshinshi toqsanynan 19%-ǵa artyq.

Jalpy, maqalamyzda bıyl elimizde oryn alatyn eń mańyzdy degen ózgeristerdi tizimdedik. Munyń barlyǵy el turǵyndarynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartyp, Qazaqstannyń damýyna úles qosady dep senemiz. 2022 jyl qazaq úshin, jalpy álem halqy úshin jaqsy jańalyqtarǵa toly bolaryna senim mol.

Nazerke Súıindik


Jańalyqtar

MURAǴAT