+7 (701) 759 90 19
USD 380.19 EUR 419.01
RUB 6.08 CNY 54.81
Jańalyqtar

Ulyqbek Esdáýlet: Jazýshylar odaǵy – ádebıettiń joǵyn joqtaýshy, muńyn muńdaýshy

2019 jylǵy 9 jeltoqsan 00:11
Bólisińiz:
Ulyqbek Esdáýlet: Jazýshylar odaǵy – ádebıettiń joǵyn joqtaýshy, muńyn muńdaýshy

ALMATY. QazAqparat – 1934 jyly qazaq jazýshylarynyń birinshi quryltaıynda qazyǵyn qaǵyp, shańyraǵyn kótergen Jazýshylar odaǵy búginde rýhanııattyń ortalyǵyna aınalǵan.

Uqsas jańalyqtar
Brıtandyq jazýshy Djoan Roýlıng eń kóp tabys tapqan jazýshylardyń reıtıngin bastap tur «Jańa ǵasyr áýenderi» atty jas aqyndar antologııasynyń tusaýy kesildi Baqytjan Saǵyntaev almatylyq qalamgerlerge grant tabystady

Bir ǵasyrǵa jýyq ýaqytta qazaq qalamgerleriniń muń-muqtajyn joqtap qana qoımaı, úlken qoǵamdyq uıymǵa aınalǵan odaq týraly QR jazýshylar odaǵy basqarmasynyń qazirgi tóraǵasy Ulyqbek Esdáýletuly oı bólisti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bıyl Jazýshylar odaǵy qurylǵanyna 85 jyl tolyp otyr. Tarıh turǵysynan qaraǵanda az ýaqyt emes. Osy ýaqyt aralyǵynda Jazýshylar odaǵy qazaq qalamgerleriniń rýhanı ordasy bolyp qana qoımaı, paıdaly qoǵamdyq ınstıtýt retinde ózin dáleldeı aldy ma? Álbette, qoǵam aınasy – ádebıet desek, ádebıettiń joqshysy bolyp otyrǵan Jazýshylar Odaǵynyń qoǵamdyq róli, mıssııasy qandaı?

Búgin Jazýshylar odaǵynyń qurylǵanyna 85 jyl tolyp otyr. Búgingi tańda jazýshylar odaǵynyń qoǵamdaǵy róli óte joǵary desem artyq emes. Sol zamanda kóptegen qoǵamdyq shyǵarmashylyq uıymdar boldy, sonyń ishinde jazýshylar odaǵyna uqsas eń alǵash «Alqa» degen uıym boldy. «Alqa» uıymynyń negizin qalaýshylar Alashtyń arystary: Ahmet Baıtursynov, Júsipbek Aımaýytov, Maǵjan Jumabaev bolatyn. Alash arystary bul odaqty qurýda saıası kúresti qoıyp, tikeleı mádenıetke aǵartýshylyqqa kóńil bólip halyqtyń múddesine jumys atqarýymyz kerek degen maqsat qoıǵan. «Alqa» uıymy qurylǵan jyldary kóptegen balama uıymdar qurylǵany da ras. Sonyń ishinde Máskeýde qurylǵan uıymdar «Lev», «Proletkýlt», «Rab» degen uıymdarynyń negizi qalanǵan bolatyn. «Alqa» uıymy osy uıymdardyń balamasy negizinde qurylǵan bolatyn. Jazýshylar Odaǵynyń qoǵamdaǵy róli týraly aıtar bolsaq, «bizdiń ádebıetimiz halyqqa kerek pe? álde mańyzy joq pa?» degen suraqqa jaýap izdeýden týady. Ádebıettiń qoǵamdaǵy róli qandaı? Jazýshylar Odaǵynyń róli sonymen anyqtalady. Jazýshylar odaǵy ádebıettiń joǵyn joqtaýshy, muńyn muńdaýshy, jazýshylardyń múddesin kózdeýshi, jazýshylardyń óziniń áleýmettik máselelerin retteýshi uıym bolyp tabylady.

Ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar uıymnyń ashylýynyń ózi qoǵam qajettiliginen týyndady emes pe?

Qoǵamdyq, shyǵarmashylyq uıymdar kezinde kerek bolǵandyqtan, qajettilikten týyndaǵan. 1934 jyly Qazaqstan Jazýshylar odaǵy quryldy. 1932 jyldan bastap Іlııas Jansúgirov, Beıimbet Maılın, Sáken Seıfýllın odaqtyń basy-qasynda júrip eki jyldyń ishinde qalanǵan. Jazýshylar odaǵynyń birinshi tóraǵasy Alashtyń arysy, bizdiń báıteregimiz - Іlııas Jansúgirov. Jazýshylar odaǵyna saıasatta aralasqan sát te de boldy. Degenmen sol zamanda Sovettik partııa bılep turǵannan keıin, halyq osy partııanyń baǵytyn ustandy. Sol zulmat zamandarda jazýshylardyń kóbi ketti. Jazýshylar qoǵamnyń qaı salasy bolmasyn belsendi aralasty. 20-ǵasyrdyń 20-30 jyldarynda qalamgerlerimizdiń kóbi «entsıklopedıst» boldy. Qandaı oqýlyq, qandaı qural kerek bárin óz qoldarymen jasady. Bul olardyń tereń bilimin, paıym-parasatyn kórsetetin kórsetkish dep oılaımyn. Ult úshin oqýlyqtar jazyp, qyzmet etkenderi úshin sol zamannyń qurbany bolyp ketti. Jazýshylar Odaǵy odan bergi jyldarda da talaı ótkelden ótip keledi. Qalaı bolǵanda da kórnekti úlken qalamgerlerdiń ishinde dýaly aýyz, el sózin sóıleı alatyn qaıratker qaısar qalamgerler qaı kezde de bolǵan. Jazýshylar Odaǵynyń róli qandaı degende basqa shyǵarmashylyq uıymdarmen salystyrýǵa bolady. Basqa shyǵarmashylyq uıymdar tek shyǵarmashylyqpen aınalysyp otyrsa, bizdiń jazýshylar odaǵy qoǵamdyq máselelerge aralasyp otyr. Táýelsizdikke qol jetkizýge jazýshylar odaǵy úlken úles qosty. Jarııalylyq kezeńi men qaıta qurý kezeńinde de Jazýshylar Odaǵy belsendilik kórsetti. Táýelsizdikten bergi kezeńde de tildiń mártebesi, memlekettik tilge aınalýy - barlyǵy jazýshylardyń jumysy. Til máselesin de eń alǵash bolyp jazýshylar kóterdi. 1924 jyly Sáken Seıfýllın qazaq tilin «keńse» tiline aınaldyramyz degen maqala usynǵan bolatyn. Biz kırgız bolyp júrgende qazaq degen atymyzdy alýymyz kerek degen taǵy da Sáken Seıfýllın. Kóptegen elderde «Otan» degen uǵym bolǵan joq, barlyǵy «Rodına» dep atap júrgen bolatyn. 1920 jyldary Osy Otan sóziniń qalyptasýyna taǵy da Sáken Seıfýllın úlesin qosqan. Osyndaı arystarymyzdyń aldynda ult retinde barlyǵymyz qaryzdarmyz. Qazir biz Táýelsiz memlekette ómir súrýimizdiń birden-bir arqasy osy qalamgerlerdiń eńbegi. Jazýshy yqpaldy, el aldynda sózin aıta biletin uıyta biletin adamdar. Jazýshy Oljas Súleımenov polıgondy jaýyp, «Semeı Nevada» qozǵalysyn qurdy. Taǵy da osyndaı ult qaýipsizdigi men densaýlyǵyna kelgende jazýshylar úlken qozǵalys týdyra bildi. Polıgon sol dúmpýmen jabyldy. Oljas kótermese shyǵar ma edi? Jabýly qazan jabýly bolatyn. Aral teńiziniń múshkil halin de jyrǵa qosqan Muhtar Shahanov. Qalaı bolǵanda da bizdiń Jazýshylar odaǵy - ádebıetimizdiń joqshysy, jazýshylarmyzdyń joqshysy.

Jazýshylar odaǵynyń mıssııasy men tarıhyn tilge tıek ettińiz. Endi aldaǵy bolashaqta bul uıym qandaı josparlar quryp otyr? Álemdik ádebıetpen baılanysty arttyrýda qandaı sharalar júzege asyp jatyr?

Qazaq ádebıeti 1973 jyly álem ádebıetimen baılanysyn úzip aldy. 1973 jyly Eýropa elderimen baılanys úzilse de, Reseı, Qyrǵystan, Ózbekstan, ıAkýtııa elderimen baılanysy toqtaǵan emes. 1973 jyly Oljas Súleımenov pen Ánýar Álimjanovtyń uıymdastyrýymen Azııa, Afrıka jazýshylar 5 konferentsııasy ótken bolatyn. Ádebıetimiz óz qazanymyzda qaınaı bermeı, ádemdik deńgeıge umtylsa degen usynys bar. Qazaq ádebıetiniń qudyretin, baılyǵyn búkil álem tanysa degen maqsat bar. Elordamyz Astananyń 20 jyldyǵyna oraı úlken Halyqaralyq festıval ótkizdik. 20-30 elden aqyndar bas qosyp bizdiń ádebıetimiz ben ultymyzdy jyrlaǵan bolatyn. Bıylǵy eń úlken sharýamyz - Azııa jazýshylary arasyndaǵy úlken forým uıymdastyrdyq. Azııa memleketterinde 45-44 memleket bolsa, sonyń ishinde 38 eldiń jazýshylary kelip qatysty. Kórshiles elderdiń ádıebetshileri qazaq qandaı el ekenin, ádebıetimizdi tanyp ketken bolatyn. Bizdiń jazýshylarymyz basqa odaqtarmen etene aralasyp, dos, qalamdas, seriktes tapty. Búgingi jazýshylar odaǵynyń 85 jyldyǵy - tek jazýshylarymyzdyń ǵana emes, ádebıetimizdiń de mereı toıy. Sonymen qatar, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń de mereıtoıy. Odaqty qurǵan úsh báıterek - Sáken Seıfýllın, Beıimbet Maılın, Іlııas Jansúgirov arystarymyzdyń 125 jyldyq mereıtoıy. Mereıtoıǵa 9 eldiń jazýshylar odaǵy basshylary shaqyrylyp otyr. El prezıdenti úlken kóńil bólip otyr.

Jazýshylyq – belgilibir kásipten góri júrek qalaýyna jaqyn. Qazir tek qalamaqyǵa shyǵarmashylyq adamdary kún kóre almaıtyny aıdan anyq. Bir ǵalamat shyǵarmalar týdyrý úshin de kúı kerek. Qazirgi jazýshynyń jaǵdaıy qalaı?

Qazaq jazýshylarylar Odaǵynyń búginine táýba deımiz. Túrikmenstan jáne kóptegen elderde jazýshylar odaǵy jabylyp qaldy. Reseı memleketterinde jazýshylar odaǵy ekige bólinip ketti. Burynǵy ǵımarattarynan aırylyp qaldy, barlyǵy jekeshelenip ketti. Baǵymyzǵa oraı, biz barlyq qundylyqtarymyzdy saqtap qaldyq. Shashylyp ketken dúnıelerimizdi ıgilikke uqsatatyn bolamyz. Jazýshylar odaǵynyń shyǵarmashylyq úıin sanatorııge aınaldyrdyq. Shıpajaıdy jazýshylarǵa tómen jeńildikpen usynyp otyrmyz. Jazýshylar odaǵynyń ǵımaraty bıyl ǵana kúrdeli jóndeýden ótip jatyr. Jyl saıyn jazýshylardy qoldaý maqsatynda Prezıdent granty berilip keledi. Odan tys qalǵan jazýshylarǵa oblys ákimdikterimen baılanys ornata otyryp, grant bólýge at salysyp jatyrmyz. Almaty qalasynyń ózinde 150 jazýshyǵa grant beriledi. Kelesi jyly qaladaǵy barlyq jazýshyǵa grant tıip qalýy múmkin. Bıyl Almaty qalasynyń ákimi kóptegen kitaptary jaryq kórmeı qalǵan jazýshylarmyzǵa kómek qolyn sozyp jatyr. Biz barlyq jazýshylardyń tizimin berdik. Bıyldyń ózinde Jazýshylar odaǵy músheligine 400-ge jýyq ótinish tústi. Jalpy Qazaqstan boıynsha 800-ge jýyq múshe bar. Olardyń 600-ge jýyǵy zeınet jasyndaǵy adamdar. Meniń oıymsha, qazir biz jas urpaqty kóterip, shyǵarmashylyǵyna qoldaý berýimiz kerek. Ádebıetimizdiń kúshi jastarda, ádebıettiń keleshegi de jastarda. Biz jastardy múshelikke alyp, qamqor bolyp, jaǵdaı jasaýymyz kerek.

Jazýshylar odaǵyna múshe bolý úshin qandaı talaptar bar?

Jazýshylar odaǵyna múshe bolýdyń ózindik krıterııleri bar. Odaqqa múshe bolý úshin jazýshynyń talanty bolý kerek, kem degende úsh kitaby jaryq kórý kerek. Ol kitaby tanymal bolsa, úsh belgili úlken jazýshy kepildeme berý kerek. Kelip túsken ótinishti bizdiń qabyldaý komıssııasy qaraıdy. Komıssııa quramyna 20-ǵa jýyq tájirıbeli, qalamger kiredi. Sol kisilirdiń qaraýymen odaqqa múshe bola alady. Odaqta talantty jas jazýshylarymyz jeterlik. Jaqynda «Rýh» degen konkýrs ótti. Qanshama aqyn-jazýshylar osy konkýrs arqyly tanyldy. Shabyt festıvalinde de talantty jastar júlde alyp júr. Bas júlde, 1-oryn alǵandarynyń arasynda jerde qalǵan bireýi joq. Shyǵys Qazaqstanda 4 jyl qatarynan «Shyǵys shynary» deıtin múshaıra ótkizdik. «Altyn tobylǵy» deıtin Prezıdent qorynyń konkýrsy jáne bar. Byltyr «Nur Otan» partııasymen memorandýmǵa qol qoıyp, jas aqyn jazýshylardy qoldaý maqsatynda «Uly dala» deıtin konkýrs ashtyq. Bıyl osy baıqaýdy jalǵastyraıyq dep jatyrmyz. Bul konkýrsta 15-ke jýyq syılyq tartý etilmek. Biz bir jyldyń ishinde 135 mereı toı ótkizdik. 1 jylǵa shaqqanda qarbalas jumys istedik. Qazaqstannyń túkpir-túkpirinde Ábish oqýlary, Farıza apamyzdyń oqýlary ótip jatyr. Kelesi jyly Abaı atamyzdyń 175 jyldyǵy, Ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵy, Altyn orda memleketiniń qurylýyna 750 jyl tolýyna jazýshylar odaǵy basy-qasynda júrip, uıymdastyrý sharalaryna kirisedi.

Áńgimeńizge rahmet!

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Almaty, Qazaqstan tarıhy, Ádebıet,
Bólisińiz:

Avtor:

Gúlmıra Ǵosmanálı

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT