+7 (701) 759 90 19
USD 423.91 EUR 497.37
RUB 5.82 CNY 65.59
Jańalyqtar

Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 9,25% deıin kóterdi

2021 jylǵy 26 shilde 15:24
Bólisińiz:
Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 9,25% deıin kóterdi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 9,25%-ǵa deıin kóterdi, dep habarlaıdy QazAqparat qarjy uıymynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Ulttyq banktiń aqsha-kredıt saıasaty jónindegi komıteti bazalyq mólsherlemeni jyldyq 9,25% deńgeıinde +/- 1,00 p.t. paıyzdyq dálizben belgileý týraly sheshim qabyldady.

Tıisinshe ótimdilikti usyný jónindegi turaqty qoljetimdi operatsııalar boıynsha mólsherleme - 10,25 % , al ótimdilikti alý jónindegi turaqty qoljetimdi operatsııalar boıynsha mólsherleme – 8,25 % bolady.

Aqsha-kredıt saıasatyn oılastyrylǵan túrde kúsheıtý ınflıatsııalyq spıraldi bosatý qaýpin aldyn ala bilý jáne 2022 jyly ınflıatsııany 4-6% nysanaly dálizge qaıtarý qajettiginen týyndady.

Bul rette iskerlik belsendiliktiń qalpyna kelýine álemdegi, atap aıtqanda, Qazaqstandaǵy turaqsyz epıdemıologııalyq ahýaldyń áseri eskerildi.

Mólsherlemeniń artýy teńgelik aktıvterdiń tartymdylyǵyn qoldaıdy, bul jaǵymsyz tepe-teńdikti boldyrmaıtyn kútýlerdi qalyptastyrý maqsatynda valıýta men aqsha naryqtarynda baǵa belgileýdiń tıimdiligin arttyrady.

Sheshim suranys tarapynan ekonomıkadaǵy usynys pen turaqty proınflıatsııalyq qysym arqyly týyndaǵan ınflıatsııalyq táýekelderge negizdelgen.

Inflıatsııa boljamdardan joǵary qalyptasady, al baǵanyń odan ári ósýine qatysty kútýler joǵary jáne bekitilmegen bolyp qalýda.

Ekonomıkalyq ósim men tutynýshylyq belsendilik qarqynynyń tez qalpyna kelýi aıtarlyqtaı fıskaldy ımpýlspen proınflıatsııalyq úrdisti qalyptastyrady.

Sonymen birge jalpy álemdik deńgeıde azyq-túlik baǵasy kóterilip jatqan shaqta azyq-túlik taýarlarynyń jekelegen toptaryna baǵanyń ósýi sekildi eleýli faktorlar, jetkizý tizbegindegi irkilister, shıkizat pen materıaldar baǵasynyń ulǵaıýy kezinde óndirýshiler baǵasynyń ósýi, sondaı-aq retteletin baǵalardyń saqtalyp otyrǵan ósý áleýeti usynys jaǵynda shoǵyrlanǵan.

Aqsha-kredıt saıasatyndaǵy transmıssııalyq tetiktiń usynystyń kútilmegen ózgerisine yqpaly shekteýli bolatynyn, al ınflıatsııanyń bul ózgeristerge beıim keletinin halyqaralyq tájirıbeniń ózi kórsetip otyr.

Osy tájirıbeni negizge ala otyryp, Ulttyq bank óz sheshimimen joǵary ınflıatsııalyq kútýlerge baılanysty suranys tarapynan bolatyn táýekelderge barynsha den qoıady.

2021 jylǵy maýsymnyń qorytyndysy boıynsha jyldyq ınflıatsııa 7,9%
(2021 jylǵy mamyrda 7,2%) boldy.
Táýekelderdi iske asyrý aıasynda ınflıatsııanyń barlyq komponentteriniń ósýi baıqaldy. Baǵanyń 2021 jylǵy maýsymda jazǵy aılarǵa tán emes
1,1%-ǵa eleýli ósýi 2009 jyldan bastap osy aı úshin eń joǵary mán bolyp tabylady.

Azyq-túlik ınflıatsııasy 2021 jylǵy maýsymda 10,6%-ǵa deıin jyldamdap, jalpy ınflıatsııaǵa negizgi úles qosýdy jalǵastyrdy.

Bul – kókónisterdiń, atap aıtqanda, kartop, sábiz ben qyzylshanyń kúrt qymbattaýyna baılanysty.

Bul ósý rekordtyq ósý bolyp, tek Qazaqstanda ǵana emes, kórshiles elderde de (Reseı, Ózbekstan, Tájikstan) baıqalady.

Jalpy alǵanda, azyq-túlik baǵasynyń kóterilýi búkil álemde baıqalyp otyr.

Máselen, FAO azyq-túlik baǵasynyń ındeksi 2021 jylǵy maýsymda jyldyq mánde 33,9%-ǵa óskenin kórsetti.

Inflıatsııanyń azyq-túlikke jatpaıtyn komponenti keıinge qaldyrylǵan suranys áseriniń táýekelderin iske asyrý aıasynda 2021 jylǵy maýsymda 6,9%-ǵa deıin údedi.

Óndirýshiler baǵasynyń ósýi, sondaı-aq suranystyń qalpyna kelýi jaǵdaıynda benzın baǵasynyń jyldyq ósý qarqyny údeýin jalǵastyrdy.

Qalpyna kele bastaǵan tutynýshylyq suranys kıim-keshektiń, aıaq kıimniń, avtomobılderdiń, turmystyq tehnıka men jıhazdyń qymbattaýyna yqpal etti.

Saýda áriptes elderdegi ınflıatsııanyń jedeldeýi jáne shıkizat pen aralyq materıaldarǵa álemdik baǵanyń ósýi jaǵdaılarynda ımporttyq jetkizilimder baǵasynyń ósýi azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlarǵa qosymsha proınflıatsııalyq qysym kórsetýde.

Halyqqa aqyly qyzmet kórsetý baǵasynyń jyldyq ósýi maýsymda 5,6% boldy, bul retteletin, sol sııaqty rettelmeıtin qyzmetterdiń qymbattaýyna baılanysty.

Áýe kóligi qyzmetterine, týrıstik qyzmetterge (sanatorııler, demalys úıleri, shetelge saparlar), jeke kútim qyzmetterine jáne turǵyn úıdi jóndeý qyzmetterine baǵalardyń jyldyq ósýi baıqalady.

Halyqtyń ınflıatsııalyq kútýleri turaqsyz bolyp qalyp otyr. Maýsymda bir jyl burynǵy sandyq baǵalaý ulǵaıyp, 7,3% boldy.

Ótken aıda baǵanyń óte joǵary ósýin atap ótken respondentterdiń úlesi 59%-ǵa deıin artyp (mamyrda – 49%), eń joǵary kórsetkishke jetti.

Sonymen qatar maýsymda azyq-túlik baǵasynyń ósýin atap ótken respondentterdiń úlesi
87%-ǵa deıin ósti.

Ekonomıkanyń naqty sektoryndaǵy ahýaldyń jaqsarýy jalǵasty. 2021 jylǵy birinshi jartyjyldyqta naqty ІJÓ ósýi jyldyq mánde 2,2% boldy.

Ekonomıka shıkizat naryqtaryndaǵy álemdik baǵalardyń ósýi jáne karantındik shekteýlerdiń jeńildetilýi aıasynda qalpyna kelýde.

2021 jylǵy qańtar-maýsymda óńdeý ónerkásibi, saýda, qurylys, aqparat pen baılanys jáne aýyl sharýashylyǵy salalary turaqty ósýdi kórsetti.

Ulttyq banktiń kásiporyndarǵa júrgizgen pikirterim nátıjesi naqty sektordaǵy jaı-kúıdiń jaqsarǵanyn kórsetedi.

Máselen, 2021 jylǵy maýsymda iskerlik belsendilik ındeksi 0,5 tarmaqqa ulǵaıyp, 51,6 (2021 jylǵy mamyrda - 51,1) boldy.

Investıtsııalyq belsendiliktiń tómendeý qarqyny baıaýlady.

2021 jylǵy birinshi jartyjyldyqtyń qorytyndysy boıynsha negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalardyń quldyraýy birinshi toqsanda 9,6%-ǵa tómendegen kezde 1,8% boldy.

Halyqtyń tutyný belsendiliginiń aıtarlyqtaı qalpyna kelýi ınflıatsııaǵa qarsy qysym kórsetýde.

2021 jylǵy birinshi jartyjyldyqta bólshek taýar aınalymy birinshi toqsanda 1,2%-ǵa (j/j) qysqarǵannan keıin 7,6%-ǵa (j/j) ósti.

Bólshek taýar aınalymynyń qurylymynda azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlardyń taýar aınalymy jedel qarqynmen ósýde.

Halyq tabysy ósýiniń oń qarqyny, sondaı-aq tutynýshylyq maqsattarǵa kredıt berýdiń aıtarlyqtaı ósýi úı sharýashylyqtaryn tutynýdyń ósýine qoldaý kórsetedi.

Fıskaldy yntalandyrý aıasynda ishki suranystyń qalpyna kelýi tutyný ımportynyń aıtarlyqtaı ulǵaıýyna áser etedi.

2021 jylǵy 5 aıda tutyný taýarlarynyń ımporty 4,7 mlrd AQSh dollaryna deıin ósti, bul epıdemııa aldyndaǵy 2019 jylǵy deńgeıden 30,4%-ǵa joǵary.

Álemdik ekonomıkanyń qalpyna kelýi jalǵasýda, alaıda, taýarlar men qyzmetterge suranystyń artýyna jáne jetkizýdegi úzilisterge áser etken epıdemıologııalyq ahýal álemdegi ınflıatsııanyń uzaqqa sozylatyn tolqynynyń eleýli táýekelderin týdyrady.

HVQ boljamy boıynsha, bıyl álemdik ekonomıkanyń ósý qarqyny 6,0% bolady, 2022 jyly
4,4%-ǵa deıin baıaýlaıdy. Saýda seriktes elderde de ekonomıkalyq ósim qalpyna kele bastaıdy dep kútilýde: 2021 jyly EO ekonomıkasy 4,4%-ǵa, Reseı – 3,8%-ǵa, Qytaı – 8,4%-ǵa ósedi.

Sonymen qatar álemniń kóptegen elderinde COVID-19 delta shtammynyń edáýir taralýy baıqaldy.

Shekteý sharalary qaıta jandanýda, bul óz kezeginde ónerkásip pen qyzmet kórsetý salalaryndaǵy iskerlik belsendilikke teris áser etedi.

Máselen, Global Composite PMI
2021 jylǵy qańtardan bastap alǵash ret maýsymda 56,6 tarmaqqa deıin (2021 jylǵy mamyrda – 58,5 tarmaq) tómendedi.

Óndirýshiler taýarlarǵa suranystyń áli de joǵary ekenin, sonymen birge jahandyq jetkizilim tizbeginiń buzylýyna jáne shıkizat pen aralyq taýarlardyń joǵary baǵasyna baılanysty óndiris kóleminiń tómendeıtinin habarlaıdy.

Jetkizýdegi irkilister sııaqty syrqattanýdyń qaıta bastalǵan ósýi álemdik saýdaǵa da teris áser etti, muny 2021 jylǵy maýsymdaǵy New Export Orders Index PMI ozyńqy ındıkatorlarynyń álsiz kórsetkishteri (2021 jylǵy mamyrdaǵy 54,9 tarmaqtan maýsymdaǵy 53,2 tarmaqqa deıin tómendeýi) aıǵaqtaıdy.

Taýarlarǵa suranystyń usynystan basym bolý faktory álemdegi ınflıatsııalyq qysymnyń ósý táýekelin arttyrady.

Inflıatsııa ósýiniń álemdik úrdisi Qazaqstannyń negizgi saýda áriptes elderine de áser etti. EO men Reseıde ınflıatsııa nysanaly kórsetkishterden joǵary qalyptasady. EO-da
2021 jylǵy maýsymda jyldyq ınflıatsııa 2,0% nysanaly kórsetkish kezinde 2,2%-ǵa deıin jedeldedi.

Qytaıda jyl basynda baıqalǵan deflıatsııadan keıin 2021 jylǵy maýsymda jyldyq ınflıatsııa 1,1%-ǵa deıin ósti.

Reseıde 4,0%-dyq target kezinde maýsymda jyldyq ınflıatsııa 6,5%-ǵa jetti (2016 jylǵy tamyzdan bastap eń joǵary kórsetkish).

Jaýap sharasy retinde Reseıde aqsha-kredıt talaptary 2021 jyldyń basynan bastap kúsheıtildi.

Reseı Federatsııasynyń Ortalyq banki sońǵy sheshimmen mólsherlemeni 6,5%-ǵa deıin birden 100 b.t. kóterdi.

Monetarlyq saıasatty kúsheıtý úrdisi basqa elderde de baıqalady.

Máselen, 2021 jyly 18 ortalyq bank ınflıatsııalyq protsesterdi báseńdetý úshin negizgi mólsherlemelerdi kóterdi.

Álemdik munaı naryǵynda COVID-19 delta shtammynyń taralýyna baılanysty belgisizdiktiń ósýinen aıtarlyqtaı qubylmalylyq bar. Maýsym boıy Brent surypty munaıdyń ortasha aılyq baǵasy ósip, bir barrel úshin 70,3 – 76,2 AQSh dollary aýqymynda qubyldy.

Alaıda, shildede OPEK+ elderi bıylǵy jylǵy tamyzdan bastap munaı óndirýdi táýligine 400 myń barrelge aı saıyn arttyrý jáne alıanstyń keıbir qatysýshylary úshin
2022 jylǵy mamyrdan bastap óndirý kvotasyn qaıta qaraý týraly ýaǵdalastyqqa qol jetkizgennen keıin baǵa aýqymy bir barrel úshin 68,6 – 77,2 AQSh dollaryna deıin keńeıdi.

Munaıǵa suranystyń artýyna jáne onyń qorlarynyń azaıýyna qaramastan, koronavırýstyń delta shtammynyń odan ári taralýy álemdik naryqtardaǵy qubylmalylyqty kúsheıtýdiń negizgi kózi bolyp tabylady, bul baǵanyń budan keıingi serpinine qatysty boljamdardyń dáldigin tómendetedi jáne álemdik ekonomıkanyń qalpyna kelýin baıaýlatýy jáne tıisinshe munaıǵa suranysty tómendetýi múmkin.

Bazalyq mólsherleme ózgerýiniń ekonomıkaǵa áser etý lagyn jáne ınflıatsııanyń
2021 jyldyń sońyna deıin kútiletin 4-6% nysanaly dálizden tys bolýyn eskere otyryp, Ulttyq banktiń bazalyq mólsherleme boıynsha keıingi sheshimderi ınflıatsııanyń 2022 jyly nysanaly dálizge kirýi eskerilip qabyldanady.

2021 jylǵy qyrkúıektegi boljamdyq kezeńniń qorytyndysy boıynsha, Ulttyq bank ınflıatsııaǵa qarsy faktorlar ulǵaıǵan jaǵdaıda aqsha-kredıt talaptaryn odan ári kúsheıtý boıynsha sharalar qabyldaýǵa daıyn.

2021 jylǵy ekinshi jartyjyldyqta ótken jylǵy shilde men tamyz aılaryndaǵy azyq-túlik ınflıatsııasynyń maýsymdyq tómen bazasy men keıinge qaldyrylǵan suranys áserin iske asyrý aıasynda ınflıatsııa odan ári údeýi múmkin.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki Aqsha-kredıt saıasaty jónindegi komıtetiniń bazalyq mólsherleme boıynsha kezekti josparly sheshimi 2021 jyly 13 qyrkúıekte
Nur-Sultan qalasynyń ýaqyty boıynsha 15:00-de jarııalanady.


Foto: inbusiness.kz
Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059

MURAǴAT