Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 10,25% deıin kóterdi
2022 jylǵy 24 qańtar 15:25

Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 10,25% deıin kóterdi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń Aqsha-kredıt saıasaty jónindegi komıteti bazalyq mólsherlemeni +/-1,00 p.t. paıyzdyq dálizimen jyldyq 10,25% deńgeıinde belgileý týraly sheshim qabyldady.

Tıisinshe, ótimdilikti usyný jónindegi turaqty qoljetimdi operatsııalar boıynsha mólsherleme 11,25%, al ótimdilikti alý jónindegi turaqty qoljetimdi operatsııalar boıynsha mólsherleme – 9,25% bolady, dep habarlaıdy QazAqparat QR Ulttyq bankiniń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Sheshim ınflıatsııalyq boljamdardy tómendetý jáne ınflıatsııanyń 2022 jyldyń sońyna qaraı belgilengen 4-6% nysanaly dálizge kirý qajettiligi eskerile otyryp qabyldandy. Álem ekonomıkalarynyń kópshiliginde, onyń ishinde Qazaqstannyń negizgi saýda áriptes elderinde ınflıatsııa áli de joǵary deńgeıde. Sońǵy aılarda dezınflıatsııalyq protsesterge qaramastan, ishki konıýnktýra suranys tarapynan, sol sııaqty usynys tarapynan da ınflıatsııaǵa qarsy eleýli táýekelderdiń bolýymen sıpattalady.

AQSh-ta ınflıatsııa 1982 jyldan bastap alǵash ret 7,0%-ǵa deıin kóterildi. 2021 jylǵy jeltoqsanda EO-da tutynýshylyq ınflıatsııa 5,3%-ǵa deıin, Germanııada –
1992 jyldan bastap alǵash ret 5,7%-ǵa deıin ósti. Qytaıda baǵanyń ósýi 2021 jylǵy qarashada 15 aılyq eń joǵarǵy kórsetkishke jetti (2,3%), sodan keıin 2021 jylǵy jeltoqsanda 1,5%-ǵa deıin tómendedi. Reseıde ınflıatsııa 2021 jylǵy jeltoqsanda burynǵy joǵary – 8,4% deńgeıinde qaldy.

Álemdik azyq-túlik naryǵynda baǵa ósýiniń azdap baıaýlaýy baıqalady. FAO azyq-túlik baǵalary ındeksi 2021 jylǵy jeltoqsanda aldyńǵy aımen salystyrǵanda (qarashadaǵy ósý – 1,3%) sút ónimderin qospaǵanda, azyq-túlik taýarlarynyń barlyq shaǵyn toptaryna baǵalardyń tómendeýi nátıjesinde 0,9%-ǵa tómendedi. Bul rette jyldyq kórsetýde ındekstiń ósýi 23,1% (qarashadaǵy jyldyq ósý – 27,8%) boldy. Ulttyq Banktiń baǵalaýyna sáıkes,
2022 jylǵy 1-jarty jyldyqta azyq-túlik naryqtaryndaǵy belgisizdik jáne Soltústik jarty sharda bıdaı túsiminiń álsiz bolýy aıasynda álemdik azyq-túlik naryǵynyń jekelegen segmentterinde baǵanyń ósýi yqtımal, keıinnen COVID-19 jaǵdaıy turaqtalyp, jańa aýylsharýashylyq maýsymynyń bastalýyna qaraı ósý qarqyny birtindep báseńdeıdi.

Qazaqstanda 2021 jylǵy jeltoqsanda jyldyq ınflıatsııa 8,4%-ǵa deıin tómendedi. Inflıatsııaǵa qarsy den qoıý sharalaryn iske asyrý jaǵdaıynda baǵanyń aılyq ósý qarqyny 2021 jylǵy qarasha-jeltoqsanda ortasha deńgeıden tómen boldy.

Azyq-túlik ınflıatsııasy 2021 jylǵy jeltoqsanda eleýli túrde tómendep, jyldyq kórsetýde 9,9% boldy. Bul ınflıatsııaǵa qarsy den qoıý sharalaryn iske asyrýǵa jáne jekelegen azyq-túlik taýarlaryna joǵary aılyq mánderdiń jyldyq ınflıatsııa esebinen shyǵýyna baılanysty. Sút ónimderiniń, jumyrtqa, maı, qant pen kókónisterdiń jyldyq dezınflıatsııasy baıqalyp otyr. Osyǵan qaramastan, jemis-kókónis ónimi qunynyń jyldyq ósý qarqyny áli de joǵary deńgeıde bolyp otyr. 2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha jyldyq kórsetýde qyzylsha baǵasy 73%-ǵa, qyryqqabat – 37,5%-ǵa, sábiz – 29,5%-ǵa, kartop – 20,2%-ǵa ósti. Et, nan-toqash ónimderi men jarmalar, sondaı-aq alkogolsiz sýsyndardyń jyldyq ınflıatsııasynyń jyldamdaýy baıqalady.

Azyq-túlik ınflıatsııasynyń edáýir baıaýlaýy azyq-túlikke jatpaıtyn quramdas bóliktiń 2021 jylǵy jeltoqsannyń qorytyndysy boıynsha 8,5%-ǵa deıin jedeldeýimen qatar júredi. Azyq-túlikke jatpaıtyn jyldyq ınflıatsııanyń aǵymdaǵy qazirgi máni 2018 jylǵy mamyrdan bastap alǵash ret baıqalyp otyr. Janar-jaǵarmaı (23,2%), avtomobılder (14,7%) jáne qatty otyn (9,5%), onyń ishinde kómir (9,8%) baǵasynyń ósýi negizgi úles qosýda. Benzın baǵasynyń jyldyq ósýi 19,6%-ǵa deıin, dızel otyny – 46,5%-ǵa jyldamdady.

Aqyly qyzmetterdiń jyldyq ınflıatsııasy retteletin kommýnaldyq qyzmetter, shashtarazdar, meıramhanalar men qonaq úıler qyzmetteri baǵalarynyń barynsha qalypty ósýi aıasynda 2021 jylǵy jeltoqsanda 6,5%-ǵa deıin (2021 jylǵy qazan – 6,9%, 2020 jylǵy jeltoqsan – 4,2%) baıaýlady.

Retteletin kommýnaldyq qyzmetter tarıfteriniń ósýi ortalyqtan jylý berý jáne ystyq sý tarıfteriniń tómendeýi nátıjesinde 4,1%-ǵa deıin baıaýlady. Bul rette, ósý qarqyny 2020 jylǵy jeltoqsan deńgeıinen áli de asyp otyr. Turǵyn úıdi jaldaý qunynyń belsendi ósýi jalǵasýda (2021 jylǵy jeltoqsanda 19,8%). Sonymen qatar suranystyń artýyna baılanysty 2021 jylǵy jeltoqsanda kólik qyzmetteriniń jekelegen túrleriniń baǵasy kúrt ósti.

Bazalyq ınflıatsııanyń traektorııasy ınflıatsııalyq protsester baıaýlaýynyń turaqsyzdyǵyn kórsetedi. 2021 jylǵy tamyz-qarashada baıaýlaýdan keıin bazalyq ınflıatsııanyń ártúrli baǵalaýlary nysanaly dálizden joǵary qalyptasyp, 2021 jylǵy jeltoqsanda jyldamdaýdy taǵy da kórsetti. Bul rettelmeıtin taýarlar men qyzmetter baǵasynyń joǵary ósýine baılanysty.

Inflıatsııalyq boljamnyń birshama tómendeýine qaramastan joǵary deńgeıde qalyp otyr. 2021 jylǵy jeltoqsanda bir jyl burynǵa ınflıatsııany sandyq baǵalaý 10,3% boldy. Respondentterdiń basym kópshiligi (66%) burynǵysha qazirgi baǵa ósýiniń kelesi 12 aıda saqtalýyn ne jedeldeýin kútedi. Olardyń ishinde baǵalardyń odan ári ósýin kútetinderdiń úlesi 2021 jylǵy qarashadaǵy 35%-dyq eń joǵary deńgeıden jeltoqsandaǵy 31%-ǵa deıin tómendedi.

Tutynýshylyq suranys oń úrdisti saqtap qaldy, buny bólshek saýda aınalymy men tutynýshylyq ımport serpini kórsetip otyr. Bólshek saýda aınalymy 2021 jylǵy qańtar-qarasha aralyǵynda oń serpindi saqtap, 2021 jylǵy 11 aıdyń qorytyndysy boıynsha
6,5% boldy.

2021 jyly azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar bólshek saýda aınalymyna eleýli oń úles qosyp, jyldyń ortasynan bastap azyq-túlik ónimderi taýar aınalymynyń qalpyna kelýi baıqaldy. Keıinge qaldyrylǵan suranysty iske asyrý jáne taýar aınalymynyń serpindi ósýi 2021 jylǵy 11 aıdyń qorytyndysy boıynsha 21,8%-ǵa ósken tutynýshylyq ımporttyń eki tańbaly ósý qarqynymen qatar júrdi.

Keıinge qaldyrylǵan suranysty iske asyrý jáne halyqtyń naqty kirisiniń artýy 2021 jyly úı sharýashylyqtaryn tutynýǵa qoldaý kórsetti. 2021 jylǵy qańtar-qarashanyń qorytyndysy boıynsha naqty kiristerdiń ósýi 3,1% boldy. Suranystyń odan keıingi serpinine eldegi tótenshe jaǵdaı rejımi, sondaı-aq baıqalyp otyrǵan «Omıkron» shtamyn juqtyrý jaǵdaılarynyń ósýi birshama túzetý engizdi.

Ekonomıkany qoldaýdyń memlekettik baǵdarlamalaryn iske asyrý nátıjesinde aqshalaı usynystyń edáýir ulǵaıýy ekonomıkadaǵy ınflıatsııaǵa qarsy qysymǵa alyp keledi jáne valıýta naryǵynyń turaqtylyǵyna teris áser etedi. Osy baǵdarlamalardy iske asyrý ekonomıkanyń pandemııaǵa deıingi deńgeıge deıin qalpyna kelýin jyldamdatty, biraq sonymen birge 2020 jyldyń basynan bastap aqsha bazasynyń 11,0 trln teńgege deıin 1,6 ese keńeıýine alyp keldi, sol kezeńde aqsha massasy 30,1 trln teńgege deıin 41,2%-ǵa ulǵaıdy. Osy faktordyń ınflıatsııaǵa áserin tómendetý úshin Ulttyq bank ekonomıkany qoldaýdyń memlekettik baǵdarlamalarynan shyǵýdy bastap, 2021 jyly olardyń 5 qarjylandyrýdy aıaqtady (Kásipkerlerdi jeńildikpen kredıtteý baǵdarlamasy, Jumyspen qamtýdyń jol kartasy, Nurly Jer, Jeńildikpen avtokredıtteý baǵdarlamasy jáne «Baspana hıt» ıpotekalyq baǵdarlamasy). 2022 jyly «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasyn jáne «7-20-25» ıpotekalyq baǵdarlamasyn qarjylandyrýdy aıaqtaý josparlanyp otyr.

Álemdik munaı naryǵyndaǵy qazirgi ahýal vırýstyń taralýyna qaramastan qalypty pozıtıvti retinde baǵalanýda. Álemdik munaı qorlarynyń tómendeýi jáne OPEK + elderiniń óndiristi aqyryndap arttyrýy aıasynda 2021 jylǵy jeltoqsanda Brent surypty munaı baǵasy bir barrel úshin 77,8 AQSh dollaryna deıin 10,2%-ǵa ósti.

2022 jylǵy 4 qańtarda OPEK+ óndirýdi 2022 jylǵy aqpanda táýligine josparly 400 myń barrelge ulǵaıtýdy jalǵastyrý jóninde sheshim qabyldady. Qazirgi arttyrý qarqyny saqtalǵan kezde 2020 jyly qabyldanǵan shekteýler 2022 jylǵy qyrkúıektiń sońyna qaraı tolyǵymen alynýy múmkin.

OPEK+ «Omıkron» shtamynyń taralýy buryn boljanǵanǵa qaraǵanda álemdik suranysqa azdap áser etedi dep kútedi. Bıylǵy jylǵy qańtarda BAÁ munaı ınfraqurylymyna Iemennen kelgen kóterilisshilerdiń shabýyly nátıjesinde suranystyń kúsheıýi men jetkizilimderdiń irkilisteri aıasynda Brent surypty munaı baǵasy bir barrel úshin 89 AQSh dollary belgisinen asty. Alaıda, AQSh-ta munaı qorynyń azdap ósýinen keıin sońǵy kúnderi munaı baǵasy bir barrel úshin 87 AQSh dollaryna deıin túzeldi.

EIA jańartylǵan baǵalaýy boıynsha 2022 jylǵa munaı baǵasy bir barrel úshin 70,1 AQSh dollarynan 75 AQSh dollaryna deıin kóterildi. Munaıdyń ortasha aılyq baǵasy jyl ishinde bir barrel úshin
78-79 AQSh dollarynan jyldyń sońyna qaraı 70 AQSh dollaryna deıin birtindep tómendeıtin bolady dep kútilýde.

«Omıkron» shtamyn taraý qarqynynyń joǵary bolýyna jáne álemde jańa jaǵdaılardyń táýligine rekordtyq ósýine (bıylǵy jylǵy 20 qańtardaǵy DDU derekteri boıynsha táýligine 3,77 mln adam) qaramastan, jańa shtamm aýrýhanaǵa jatqyzý men ólim-jitimniń meılinshe tómen deńgeıimen sıpattalady, bul naryqtaǵy alańdaýshylyqty tómendetip, energııa tasymaldaǵyshtar baǵasynyń qalpyna kelýine alyp keldi.

Inflıatsııalyq protsesterdiń ósýi aıasynda damyǵan ekonomıkalar óz saıasatyn kúsheıtýdi jalǵastyrýda. 2021 jyly álemniń ortalyq bankteriniń barlyq sheshimderiniń
78%-y aqsha-kredıt talaptaryn kúsheıtýge baǵyttalǵan bolatyn. Tutyný baǵasynyń ósýin turaqtandyrý úshin FRJ basshysy AQSh Senatyndaǵy tyńdaýlarda olardyń 2022 jylǵy naýryzda aktıvterdi satyp alýdy toqtatatyny týraly málimdedi. Osynyń aıasynda naryq qatysýshylary bıylǵy jylǵy naýryzdan bastap 2022 jyl ishinde mólsherlemeniń 3-4 ret kóterilýin kútedi. Joǵary ınflıatsııaǵa baılanysty EOB da jaqyn arada keıbir aktıvterdi satyp alýdy toqtatady.

Sonyń saldarynan, jahandyq monetarlyq talaptardy kúsheıtý boıynsha boljamdar beırezıdentterdiń QR memlekettik baǵaly qaǵazdarynan 2021 jylǵy qazandaǵy eń joǵary 863 mlrd teńgeden 2021 jylǵy jeltoqsandaǵy 596 mlrd teńgege deıin ketýine alyp keledi. Bul rette bıylǵy jylǵy alǵashqy 2 aptadaǵy derekter QRUB nottaryndaǵy beırezıdentterdiń úlesi bıylǵy jylǵy 6 qańtardaǵy 10,5%-dan bıylǵy jylǵy 14 qańtardaǵy 7,4%-ǵa deıin tómendegenin kórsetedi.

Dúnıejúzilik banktiń baǵalaýy boıynsha tutyný baǵalarynyń jahandyq ınflıatsııasy 2022 jyldyń birinshi jartysynda eń joǵary deńgeıge jetip, odan keıin 2023 jyl ishinde birtindep tómendeıdi. Álemde ınflıatsııanyń tómendeýine jahandyq ósýdiń baıaýlaýy jáne shıkizat taýarlaryn jetkizýdiń keńeıýi yqpal etetin bolady.

Álemdik ekonomıkadaǵy ahýaldyń damýyn jáne Qazaqstandaǵy qazirgi ishki faktorlardy eskere otyryp, jańartylǵan boljamǵa sáıkes Ulttyq bank 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha ınflıatsııanyń 6-6,5% deńgeıine deıin odan ári baıaýlaýyn kútýde. Bul rette, bıylǵy jylǵy qańtardyń basynda Qazaqstanda bolǵan qaıǵyly oqıǵalarǵa jáne 2021 jyldyń 1-jartysyndaǵy salystyrmaly túrde tómen bazaǵa baılanysty ınflıatsııalyq protsesterdiń ósýi yqtımal, onyń negizgi qysymy bıylǵy jylǵy 1-toqsanǵa keledi. Bıylǵy jylǵy 2-jarty jyldyqta ÁMAT, janar-jaǵarmaı jáne kommýnaldyq qyzmetter baǵasyn ýaqytsha retteý sharalarynyń qoldanylý merzimi (180 kún) ótkennen keıin ınflıatsııanyń jyldamdaý táýekeli ulǵaıaýy múmkin.

Táýekelderdiń qazirgi teńgerimi, azyq-túlikke jatpaıtyn quramdas bóliktiń jedeldeýine baılanysty 2021 jyldyń sońynda ınflıatsııa baıaýlaýynyń turaqsyzdyǵy, sondaı-aq ınflıatsııalyq boljamdardyń artýy negizinde Ulttyq bank aqsha-kredıt saıasatyn kúsheıtýdi jalǵastyrýda. Úkimet ázirlep jatqan Inflıatsııany baqylaý jónindegi sharalar keshenin tıimdi iske asyrýmen birge Ulttyq banktiń dezınflıatsııalyq aqsha-kredıt saıasaty 2022 jylǵa belgilengen 4-6% maqsatqa sáıkes ınflıatsııany tómendetýge múmkindik beredi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki Aqsha-kredıt saıasaty jónindegi komıtetiniń bazalyq mólsherleme boıynsha kezekti josparly sheshimi 2022 jylǵy 9 naýryzda
Nur-Sultan qalasynyń ýaqyty boıynsha 15:00-de jarııalanatyn bolady.


Jańalyqtar

MURAǴAT