+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Ýhanǵa kómekke barǵan qazaq medbıkesi -  Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

2020 jylǵy 16 mamyr 13:33
Bólisińiz:
Ýhanǵa kómekke barǵan qazaq medbıkesi -  Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat- «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar
Koronavırýs: Izraılde karantın, EO elderindegi jańa shekteýler paıda boldy Álemniń eń kári turǵyny ómir súrý uzaqtyǵy boıynsha rekord jańartty Eýropada koronavırýs taǵy da órshidi

Ýhanǵa kómekke barǵan qazaq medbıkesi - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)

«Búgin - Halyqaralyq medbıkeler kúni. Osy halyqaralyq dataǵa oraı, Ýhandaǵy indet oshaǵyna baryp óziniń kásibı biliktiligmen kóptiń yqylasyna bólenip kelgen Bahargúl Bódeshqyzymen suhbattasýdy jáne merekesimen quttyqtaýdy jón kórdik», dep jazady Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» .

Bahargúl Bódeshqyzy 1985 jyly Buratala qalasynyń Dalda qalashyǵynda týǵan. 2003 jyly Shyhyzy ýnıversıtetin medbıke mamandyǵy boıynsha bitirgen. Oqý támamdaǵan soń Shynjańnyń Qashqar aımaqtyq 1-shi halyq emhanasyna jumysqa ornalasyp, qazirge deıin atalǵan orynda mamandyǵy boıynsha qyzmet istep keledi eken.

Naqtyraq aıtar bolsaq, B .Bódeshqyzy Qashqar aımaqtyq 1-shi halyq emhanasynyń júıke júıesi aýrýlary bóliminiń aǵa medbıkesi bolyp qyzmet isteıdi.

Sovid-19 indeti Qytaıdyń Ýhan qalasynda órship taraı bastaǵanda, óz otandastaryn asa qaýipti indetten qutqaryp qalýǵa attanǵan eki qazaq qyzynyń biri osy Bahargúl Bódeshqyzy bolatyn.

«Іndet taralǵannan keıin, búkil el boıynsha jıyny 340 tan astam emdeý toby, jalpy 42 myń 600 adam Hýbeıǵa kómekke barady. Olardyń 70% jýyǵy medbıke bolǵan. Shynjańdyq qazaq bóıjetken Bahargúl Bódeshqyzy sol medbıkelerdiń biri edi...», dep jazady Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy».

Atalǵan aqparat kóziniń keltirgen deregine súıensek, sol ýaqytta qaterli indettiń oshaǵyna aınalǵan Ýhan qalasyna barýǵa qazaq qyzy ózi ótinish bildirgen.

«...Bahargúl ózi jumys isteıtin emhananyń Ýhanǵa kómekke emdeý qyzmetkerlerin jiberetindigin estip, emhana basshylyǵyna kómekke barý oıyn aıtyp, ótinish hatyn jazady. 4 aqpan kúni ol Shynjańnyń kómekke jibergen emdeý tobynyń bir múshesi retinde Ýhan qalasyna barady. Bahargúl eń kólemdi Fańsań emhanasyndaǵy indetke shaldyqqan naýqastardy emdeý-kútimdeýmen 1,5 aıǵa jýyq jumys isteıdi. Sóıtip, ol emdeý tobymen birge dárigerlik mindetin sátti oryndap, indettiń beti qaıtqan shaqta 17 naýryzda Úrimjige oraldy», dep jazady qytaılyq BAQ.

Everest shyńy qaıtadan ólshenedi - «Jenmın jıbao» (People Daily)

Álemge áıgili Everest shyńy memlekettik tabıǵı qoryq aýdanyndaǵy ústirttik tabıǵat kórinisi erekshe kóz tartady. Ol jerden sırek kezdesetin jabaıy janýarlardyń túrlerin kórýge bolady, dep habarlaıdy People Daily.

«Tıbet avtonomııaly ólkesi Rykazy týrızmdy damytý mekemesiniń basqarýymen 2020 jyly 1 mamyrdan bastap Everest memlekettik qoryq aýdany qaıta ashylady. Týrıster Everest janyndaǵy Ruńbý buthanasy mańynan álemge áıgili shyńnyń kórinisin tamashalaı alady. Sondaı-aq, «Everest kórinis aýdany» dep atalatyn jaýapty mekeme 2020 jyly búkil elimizdegi medıtsına qyzmetkerlerin tegin saıahattaýǵa ruqsat berdi. Medıtsına qyzmetkerleri kásibı jáne azamattyq kýáligin kórsetip tegin kire alady...», dep jazady qytaılyq BAQ.

Álemniń eń bıik shyńy atanǵan Everestti mamandar qaıtadan ólsheýge attandy. Qytaılyq BAQ-tyń osy aptada keltirgen deregine súıensek, Tabıǵı resýrstar mınıstrligi tarapynan alpınıstterden quralǵan 30 adamdyq top Qytaı men Nepal shekarasyndaǵy Everest taýynyń Tıbet avtonomııalyq aımaǵyndaǵy bóliginen jolǵa shyqqan.

Osy top shyńǵa shyqqanda GPS jáne basqada erekshe zamanaýı jabdyqtarymen ólsheý jumysyn jasaýǵa tyrysady. Bul jumys 6 mamyrdan bastalǵan bolatyn.

Qytaı budan buryn 1975 jáne 2005 jyldarynda Everest taýynyń shyńyn ólsheý úshin tekserý toptaryn jibergen edi. Sol keze taýdyń shyńynyń bıiktigi retimen 8848 metr jáne 8844 metr dep ólshengen edi.

Epılepsııany emdeıtin alǵashqy shóp dári klınıkalyq synaqtan sátti ótti - «Fars» aqparat agenttigi

Irandyq zertteýshilerdiń talpynysymen qoıanshyq(epılepsııa) aýrýyn emdeıtin alǵashqy shóp dári klınıkalyq synaqtan sátti ótti, dep habarlaıdy parstoday.com.

Irandyq ǵalymdar jyldar boıǵy zertteýlerden keıin qoıanshyq aýrýyn emdeý úshin «Fenýsha» atty shóp dáriniń klınıkalyq jáne veterınarlyq synaǵynan oń nátıje alǵan.

«Qoıanshyq aýrýyn emdeıtin shóp dárini oılap tapqan Reza Mazlým Farsıbaf senbi kúni baspasózde bergen suhbatynda, el ishi-syrtynda bul dáriniń analogy joq ekenin málimdegen. Onyń aıtýynsha, antıtoksındi bolýy – osy dáriniń eń mańyzdy artyqshylyǵy. «Fenýsha» dárisin tutyný naýqastyń emdelý merzimin azaıtady. Sondaı-aq onyń janama áseri bolmaıdy dep boljanýda», dep jazady ırandyq BAQ.

Mońǵolııalyq qandasymyz qarjylyq alaıaqtardan saqtaný jolyn túsindirdi - Kaznews

Dıdjıtal tehnologııaǵa (digital technology) suranys artqan saıyn alaıaqtar tutynýshylardyń jeke málimetterin bilimsizdik pen abaısyzdyǵyn paıdalanyp, elektrondy keńistiktigine shabýyldap, qarjylyq shyǵyn keltirý jaǵdaılary jıiledi. Sondyqtan Mońǵolııanyń polıtsııa bas basqarmasy, Mońǵolbank, Mońǵolııa bankter odaǵy birlesip, aktsııalar jasap, qarjylyq alaıaqtyqtan saqtandyrý sharalaryn uıymdastyryp otyr, dep habarlaıdy mońǵolııalyq Kaznews aqparattyq portaly.

Atalǵan basylym osy aptada Mońǵolbanktiń áleýmettik bilim jáne aqparat ortalyǵynyń aǵa mamany M.Nurgúlmen kıbershabýyl, derekkózdiń qaýipsizdigi taqyrybynda keń kólemdi suhbat ótkizgen eken.

Mońǵolbank qyzmetkeri Nurgúldiń aıtýynsha, qarjylyq alaıaqtyqtyń aldyn alý bankpen polıtsııa basqarmasynyń ǵana sharýasy emes, ol tutas qoǵamnyń birlese kúres júrgizýin talap etetin jumys eken.

«...Biz «Arbaǵan saıyn abaı bol» sharasy arqyly barlyq aqparat kózderinen azamattarǵa málimet berýge tyrystyq. Al osy jolǵy «Qadaǵalaǵan saıyn qaýipsiz» sharasyn kóptegen uıym mekemeler qoldap, birlese jumys istep otyr. Kommertsııalyq bankter áleýmettik jaýapkershilik aıasynda demeýshilik kórsetýde. Qarjylyq alaıaqtyq tek qana qarjylyq uıymdar máselesi emes. Júıelik, salalyq deńgeıde qaýip tóndiretini aıtylýda», deıdi bank qyzmetkeri.

Mońǵol elinde eki mıllıon jeti júz myń adam elektrondy ortada belsendi tutynýshy sanalady eken. Qazirgi indet kezinde azamattar úıinen onlaın tártibinde jumys istep, zat, taýar satyp jáne satyp alyp degendeı qarym-qatynasqa túsýde.

Suhbat berýshi M. Nurgúldiń keltirgen dereginshe, alaıaqtar mundaı múmkindikti qur jibermeıdi. Oraıly sát paıda bola qalǵan kezde aldap soǵýdyń óte jetildirilgen josparymen áreket etedi. Eń mańyzdysy sizge ne qajet ekenin ózińizden buryn bilip alý tásilin oılastyrady.

«...Birneshe jyl buryn azamattardyń bilim men málimeti azdyǵyn paıdalanyp, elektrondy poshtasyna tuzaqqa túsirý úshin «siz utysqa ıe boldyńyz», «siz AQSh-qa jol ashatyn jasyl karta ıesi atandyńyz» degen hattar kóp keletin edi. Endi «ósimmen aqsha qaryz beremiz», «kepildiksiz nesıe beremiz» degen sııaqty alaıaqtyq qylmystardyń qatary artýy múmkin bolyp otyr. Búgingi tańda azamattar paıyzdyq ósimi bar qaryz, táýliktik nesıeler kóp alýda. Osy tárizdes názik máselelerdi alaıaqtar utymdy paıdalanyp, óz oıynyn bastaıdy. Sondaı-aq jumys, onlaın bıznes jasaýǵa shaqyrý, taýar usyný qatarly jolmen adamdardy aldap soǵady. Basqasha aıtqanda, alaıaqtyq jasaýshy tulǵa dál sol sátte azamattardyń qandaı muqtajdyǵy bar bolsa, sol máselede tuzaqqa túsiredi degen sóz. Sońǵy ýaqytta elektrondy jolmen jasalatyn qylmys túrleri molaıǵan. Sondyqtan azamattar osy baǵyttaǵy bilim men málimetterin arttyryp, ǵalamtor keńistiginde abaı bolyp, feısbýk, elektrondy poshtasynyń kilt sózin turaqty almastyryp otyrý qajet. Osylaı isteý arqyly ǵalamtor jelisin paıdalanyp jasalatyn qylmystardyń aldyn alýǵa bolady...», deıdi Mońǵolbanktiń áleýmettik bilim jáne aqparat ortalyǵy aǵa mamany M.Nurgúl.

Sardobadaǵy jaǵdaı qazaq-ózbek elderi qıyn kezde bir-birin qoldaıtynyn kórsetti - «ÓzA» aqparattyq agenttigi

Ózbekstan Respýblıkasynyń «Olıı Majlıs» zań shyǵarýshy palatasynyń depýtaty Rasýl Kýsherbaev óz Telegram paraqshasyna Sardobadaǵy apatty oqıǵaǵa baılanysty pikirin jazdy, dep habarlaıdy «ÓzA».

Atalǵan BAQ-tyń keltirgen dereginshe, Ózbek depýtaty kórshi baýyrlas Qazaqstan elindegi áriptesi Fahrıddın Qaratev ekeýi arasyndaǵy áńgimeni jazyp, oqıǵadan eki eldiń arasyna iritki salmaq bolǵandarǵa kóńil bólmeýge shaqyrady.

«Keshe ǵana Qazaqstan Parlament Májilisiniń depýtaty áriptesim Fahrıddın Qaratev habarlasyp, Ózbekstanda bolǵan sońǵy apatty jaǵdaılarǵa baılanysty kóńil aıtyp, amandyq surady. Áńgime arasynda Fahrıddın aǵamnyń ınternet betterindegi keıbireýlerdiń jalǵan aqparat taratyp, qazaq-ózbek dostyǵy men aradaǵy baýyrlastyq senimdi seıiltýge jasaǵan áreketinen qapaly ekenin aıtty. «Dostyqty buzatyn arandatýshylardy» ol kisiniń basqa áriptesteri de unatpaǵanyn aıtty. Álbette ózimde kóp ultty Ózbekstan týmasy retinde týysqan, jaqyn baýyrlas Ózbekstan men Qazaqstan halyqtary arasyndaǵy dostyq pen ózara senimdiliktiń máńgilik saqtalýyn qalaımyn. Óıtkeni ejelden bir darııa boıynan sý iship, bir dastarqan basynda bas qosa dámdes bop, toı-dýmanda da, qaraly kúnde de bir bolǵanbyz», jazady ózbekstandyq depýtat.

Qazaqstan men Ózbekstan arasyndaǵy dostyq pen baýyrlastyq baılanystaryn depýtattyń oıynsha sheksizdikke teń, ony ólsheýsiz dep baǵalaýǵa bolady eken.

«Men ony ata-babam, januıam, qara shańyraǵymdaǵy ósip kele jatqan urpaǵym beınesinde baǵalaımyn. Qazaq pen ózbek et pen tyrnaq sekildi. Tarıhymyzda, bolashaǵymyzda bite qaınasqan. Bizderdiń eń úlken baılyǵymyzda osy tatýlyq, dostyq arqyly jalǵasyn tappaq. Biz qandaı jaǵdaı bolsada biri-birimizge degen senimimizden aıyrylmaı, bárinen mańyzdy dostyǵymyzdy saqtaýǵa tıistimiz» - dep jazǵan Rasýl Kýsherbaev «Telegram» paraqshasynda.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

#BAQ   #Álem  
Bólisińiz:

Avtor:

Beısen Sultan

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT