Túıege arnap er shapqan sheberdiń er turmanyna shetelden suranys mol
2022 jylǵy 23 qańtar 10:27

Túıege arnap er shapqan sheberdiń er turmanyna shetelden suranys mol

TÚRKІSTAN. QazAqparat – Tólebılik qolónershi Qurbanáli Aǵadılov - bir shottyń kómegimen er shaýyp, er turman jasap júrgen azamat. Tipti, tarıhta alǵash ret túıege er jasap, kópshilikti tańqaldyrǵan jannyń biri. Sondaı-aq, sheber qazirgi kezde qazaq tarıhyndaǵy er turmannyń 23 túrin túgendep kitap jazyp jatyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Búginde ulttyq qundylyqtardy dáriptep júrgen ustaǵa 300-ge jýyq adam arnaıy tapsyrys berip, alatyn erin kútip júrgen jaıy bar.

Onyń kópshiligi - Kókshetaý, Qyzylorda, Aqtaý, Atyraý sekildi el aýmaǵynyń turǵyndary. Tipti, ishinde Qyrǵyzstan men Ózbekstan jáne Máskeýden de tutynýshylar bar eken.

Tólebı aýdany Dostyq aýylynyń turǵyny Qurbanáli Aǵadılovtyń bul kásipti qolǵa alǵanyna 30 jylǵa jýyq ýaqyt bolǵan. Osy ýaqyt ishinde ol 3000-nan astam er shapqan.

Alǵashqyda aptasyna 3-4-eýin jasap, bazarǵa ótkizip, kúneltken. Al, qazirgi kezde arnaıy tapsyryspen jasaıdy.

«Alǵashqy jyldary tek kókparǵa arnalǵan er shaptym. Tek sonymen kún kórdim. Bazarǵa alyp baryp 2000 teńgege ótkizetinmin. Al, ony alypsatarlar arzan baǵada alyp, qymbatqa satady eken. Shynyn aıtqanda olar menen kóp paıda tapty. Keıinnen sándeýdi, qaptaýdy, áshekeıleýdi qolǵa aldym. Meniń jasaǵan erimdi syılyqqa alǵan sheteldikter kóp. Elimizdegi syıly azamattarǵa da syıǵa berilip jatyr. Birshamasy mýzeıler men murajaılarda tur. Máselen, bireýin 2004 jyly Іlııas Jansúgirovtyń balasy Saıat Jansúgirovke syıladym. Ol Taldyqorǵandaǵy ákesiniń atyndaǵy murajaıǵa qoıdy. Qoltańbamnyń úlken qurmetke ıe bolyp jatqanyna qýanyshtymyn» - deıdi usta.

Qurbanáli Arystanbekuly álemde tuńǵysh ret túıege arnap er shapqan. Ony da bir tanysynyń ótinishimen oryndapty.

Sátti shyqqan joba kópshiliktiń tańdanysyn týǵyzyp, qyzyǵýshylyǵyn oıatty.

«Jalpy túıege negizi qom salynady. Sondyqtan túıege arnap eshkim er jasamaǵan. Men bul isti birinshi ret qolǵa aldym. Tanysym ótinish aıtty. Bardym. Bir órkeshti túıe eken. Órkeshin ólshedim. Eki er istedim. Sátti shyqty» - deıdi ol.

Sheber er shabý úshin qaratal, terek aǵashtaryn paıdalanady. Stanogy bar tseh ıelerine arnaıy tapsyryspen kestirip, keptirip alady.

Al, buryndary oblys aýmaǵyn aralap, kólikke ózi artyp alyp keletin. Qarańǵy, jelsiz jerde keptirip, eki jyldan soń paıdalanatyn.

Al, qazir bul protsesti stanok arqyly jasatady. Qalǵan jumysty túgel bir shottyń kómegimen atqarady.

«Anglııadan bir er toqymdy 7 myń dollarǵa alyp kelip jatqandardy kórdim. Sapasy kóńilimnen shyqpady. Al, bizdiń qolmen shabatyn erler odan 100 ese artyq. Baǵasy 1000 dollarǵa jetpeıdi» - deıdi ol.

Ustanyń shapqan erleri synyp qalatyn bolsa, jańasyn tegin beredi. ıAǵnı, sapasyna kepildik bar.

Al, ádeıi baltalap syndyrǵandar úshin mundaı jeńildik joq.

«Meniń jasaǵan erim 3 tonnany kóterýi qajet. Al, jylqy 500 keli tartady. Sondyqtan at qulasa er emes, attyń beli synýy kerek. Ótkende bir kisi keldi. 15 jyl buryn er shaýyp bergen ekenmin. Syndyryp alypty. Jańasyn tegin berdim. Shamam jetip tursa, shaýyp beremin» - deıdi ol.

Qurbanáli Aǵadılovtyń eń qymbatqa satqan eri 8500 dollarǵa baǵalanǵan. Taza kúmispen áshekeılengen er toqym 2004 jyly elordadaǵy Báıterekte kórmege qoıylypty.

Qolóner sheberin búginde arnaıy izdep kelýshiler kóp. Arasynda sheteldik azamattar da bar.

«Ótkende Máskeýden tapsyrys tústi. 2,5 jyldan keıin alasyń dedim. Sebebi, mende tapsyrys kóp. Úlgere almaımyn. Ol da kútetinin aıtty. Biraq baǵasyn suraǵan joq. Sebebi, eńbektiń jumysyn biletinder naqty baǵaǵa alady. Men de qymbat aıtpaımyn» - deıdi sheber.

Búginde usta er turmannyń túrlerin túgendep kitap jazyp jatyr. Odan bólek, túpnusqalaryn daıyndaýda. Bar maqsaty - er turmannyń 23 túrin túgendep, kópshilik nazaryna usyný.

«Arhıvterdi aqtardym, kitaptardan izdedim, biraq erdiń 23 túrin tolyq tappadym. Málimet óte az. Sondyqtan qazir ózim kitap jazyp jatyrmyn. Onda er turman týraly jazylǵan jazbalar men erdiń qalaı shabylatynyn, jasalatynyn kórsettim. Sonymen qatar, qamshy týraly da qosyp jatyrmyn. «Qamshyny qalaı alyp júrý kerek, qalaı ilý qajet?» degen suraqtarǵa jaýap beremin. Qazaqta qamshy týraly 150 maqal bar. Sony kiristirip otyrmyn. Qazir erdiń 15 túrin shaýyp qoıdym. Qalǵan 8-in aldaǵy ýaqytta jasap bitiremin» - deıdi ol.

Qurbanáli Arystanbekuly ulttyq qundylyqtardy ulyqtap, at ábzelderin daıyndaıtyn ortalyq ashý kerek dep esepteıdi.

Sonda jastar arasyndaǵy jumyssyzdyqty azaıtyp, óńirge týrıster tartýǵa da múmkindik týmaq.

«Bizge memleket tarapynan ortalyq ashý kerek. Onda balalar teorııalyq bilim alsa, qasyndaǵy aǵash, temir, teri ıleıtin tsehtarda tájirıbesin shyńdaıdy. Ári jasaǵan buıymdaryn satyp, qarjy tabady. Ári mundaı ortalyqtar týrısterdiń de qyzyǵýshylyǵyn arttyratyny anyq. Eń bastysy - jumyssyzdyqty azaıtar edik» - deıdi sheber.

Qurbanáli Aǵadılov er turmannan bólek, sandyq, besik, bylǵary jáne zergerlik buıymdardy jasaýmen aınalysady.

Sonymen qatar, bıyl at baptaý isin qolǵa alyp otyr. Asyl tuqymdy «Naızaǵaı» dep atalatyn jylqysyn minip, kókpar shabady.

Jastardy da qolónerge baýlyp, bilgenimen bólisip keledi.


Jańalyqtar

MURAǴAT