Jańalyqtar  >
  Qoǵam
Túrkııada «Qazirgi Mońǵolııa. Qazaq áńgimesi» atty kitap jaryq kórdi - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý
2022 jylǵy 14 tamyz 13:45

Túrkııada «Qazirgi Mońǵolııa. Qazaq áńgimesi» atty kitap jaryq kórdi - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Qarttyqtyń baqytty kezeńindegi Ánýar aqsaqal – «Halyq gazeti»

Іle qazaq avtonomııalyq oblysy Kúnes aýdanynyń turǵyny 90 jastaǵy Ánýar Nurbekuly atamyzdyń kúndelikti ermegi esik aldyndaǵy aǵashtyń saıasynda otyryp, oınaǵan balalardyń qylyǵyn tamashalaý jáne atalyq aqyl-keńesin aıtý, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti» aqparattyq portaly.

«Halyq gazetiniń» málimetinshe, Ánýar qart únemi eki nemeresin ertip atqa minip, at ábzelderin jasap, keıde tipti olarǵa úı tapsyrmalaryn oryndaýyna kómektesedi.

Aıta keteıik, Ánýar aqsaqal aýylda bedeli bar qart. Týys-týǵan, dos-jarandary da kún qurǵatpaı kelip atanyń halin surap turady. Qazir jasy 90-ǵa kelse de atamyzdyń densaýlyǵy jaqsy, bala-shaǵasy opaly, kórshi-qolańdary qaıyrymdy, turmysy baqytty. Ol óziniń qarttyq kezeńin baqytty sezinedi eken.

Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy yntymaqtastyq - TRT

Qazaqstan úkimeti 10 mamyrda Túrkııamen qol qoıylǵan áskerı barlaý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly hattamany bekitti. Qazaqstan úkimeti jarııalaǵan qaýlyda 10 mamyrda Túrkııamen qol qoıylǵan áskerı barlaý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly hattama bekitilgeni aıtylǵan, dep habarlaıdy Túrkııa radıo teledıdar agenttigi.

Túrkııalyq BAQ-tyń dereginshe, Jarlyqta «Tıisti hattama aıasynda taraptar áskerı barlaý aqparatymen almasý jáne ózekti máseleler boıynsha saraptamalyq qujattarmen almasý, aımaqtaǵy qaýipsizdikke qater tóndiretin áskerı jáne saıası jaǵdaıǵa qatysty oqıǵalardy baqylaý, sondaı-aq halyqaralyq terrorıstik jáne basqa da uıymdar týraly ózara aqparat almasý sııaqty salalarda yntymaqtasady» dep jazylǵan.

Iran men Qazaqstan ekijaqty áriptestikti damytý kerektigin qýattady - Parstoday

Irannyń Aqparattyq jáne kommýnıkatsııalyq tehnologııalar mınıstri Isa Zarepýr men Qazaqstannyń Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar men aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Baǵdat Mýsın ekijaqty áriptestikti damytý keregin qýattady.

Bul týraly osy aptada Irannyń «Parstoday» aqparattyq agenttigi de habarlady.

Irandyq BAQ-tyń málimetine súıensek, Isa Zarepýr Qazaqstanǵa saparynyń ekinshi kúninde mınıstr Baǵdat Mýsınmen kezdesip, ekijaqty áriptestikti damytý keregin basa aıtyp, kommýnıkatsııa jáne ǵaryshtyq tehnologııalar salalarynda ortaq taqyryptardy talqylady.

Osy kezdesýde aqyldy úkimetti damytý salasynda áriptestik jasaý (Qazaqstan – elektrondy úkimet salasynda damyǵan elderdiń biri) jáne ǵarysh ónerkásibi salasynda da birlesip, eki eldiń ǵarysh ınfraqurylymyn birlese paıdalaný, ǵarysh salasynda ǵylymı zertteýlerdi damytý jáne jerserikterdi birlese jasaý taqyryptary talqylandy.

Aıta keteıik, ırandyq kompanııalardyń Qazaqstan naryǵynda jumys isteýi de qarastyrylyp, Qazaqstannyń Tsıfrlyq damý mınıstriniń qoldaýyna ıe boldy. Bir aı buryn Qazaqstanda ótken kórmede ırandyq kompanııalar óz ónimderin tanystyrǵan bolatyn.

Qytaıdaǵy qazaqstandyq dáriger: Naýqastarmen qytaı tilinde áńgimeleskim keledi - CNR

Heılýntszıan provıntsııasynyń Dachıń kóz aýrýlar emhanasyndaǵy shetel mamandarynyń emdeý bóliminde Qazaqstannan kelgen kóz aýrýlar mamany Kaperabekov Syblıvbek Sadavıch(laqap aty Bek dep atalady – avt.) 24 jylda Qytaıdaǵy 200 myńǵa jýyq kóz aýrýyna dýshar bolǵan naýqastarǵa dıagnoz qoıdy jáne olardy emdegen, dep habarlaıdy Qytaıdyń CNR basylymy.

Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, 1993 jyldan 1998 jylǵa deıin Bek talaı ret Qytaıǵa qyzmetke usynys etip shaqyrylǵan. Sonymen 1998 jyldan bastap ol Dachıń kóz aýrýlar emhanasynda qyzmetke turady ári sol emhananyń sheteldik mamandar tobyndaǵy tanymal mamanǵa aınalady.

«Kóz aýrýyn emdeýmen aınalysqanyna kóp jyl bolǵan Bektiń tehnıkasy ozyq, kásibı jaqtan sheber bolyp, kóz aýrýynda únemi kezigetin aýrý túrleri men emdeýi qıyn aýrýlarǵa dıagnoz qoıý, emdeý jaǵynda mol tájirıbelerge ıe. Ásirese, kóz túbi aýrýyn emdeýde óziniń erekshe ádisi bar», dep jazady Qytaıdyń CNR basylymy.

Dáriger retinde, naýqasty kóz aýrýynan aıyqtyrýmen birge, Bek jumystan syrtqy ýaqyttarynda qytaı tilin qulshyna úırenedi. Qytaıdaǵy 24 jyldyq ýaqytynda ol qazir Qytaılyqtarmen hanzý tilinde jetik sóılesip, esh kedergisiz qarym-qatynas jasaı alatyn boldy.

«Kúnderdiń birinde naýqaspen tek qana qytaı tilinde sóılesip qana qoımaı, aýrý tarıhyn qytaısha jaza alatyn bolamyn», deıdi Bek.

Túrkııada «Qazirgi Mońǵolııa. Qazaq áńgimesi» atty kitap jaryq kórdi - Kaznews

Túrkııada «GÜNÜMÜZ MOĞOLİSTAN KAZAK ÖYKÜSÜ» (Qazirgi Mońǵolııa qazaq áńgimesi) degen kitap jaryq kórdi. Áıgili HECE (XEJE) baspasynan shyqqan kitapty daıyndap, túrik tiline aýdarǵan – Ashýr Ózdemır, dep habarlaıdy mońǵolııalyq Kaznews aqparat agenttigi.

Atalǵan kitapqa Mońǵolııada týyp ósken otyz úsh qazaq jazýshysynyń otyz úsh áńgimesi engen.

Mońǵolııalyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, toptamaǵa engen jazýshylar mynalar: Maqfýz Qulybek, Baıat Janatuly, Soıan Qajybaıuly, Eleýsiz Muqamadıuly, Jámlıqa Shaluly, Aqyn Alaqanuly, Sultan Táýkeuly, Shynaı Raxmetuly, Kákeı Jańjuńuly, Bodaýxan Toqanuly, Rysbek Zurǵanbaıuly, Abaı Maýqarauly, Býraqan Saǵıdenuly, Baqytbek Bámishuly, Suraǵan Rahmetuly, Qýandyq Shamahaıuly, Azatxan Muqanuly, Daǵjan Beldeýbaı, Amantaı Toıshybaıuly, Erbolat Baıat, Erbaqyt Núsipuly, Asylbek Baıtanuly, Erbol Beıilhan, Janarbek Aqbı, Nurlan Qabdaıuly, Nurǵaıyp Xavsemetuly, Qolǵanat Murat, Alpysbaı Ábdiuly, Baqytbek Qadyr, Manarbek Qadyrbaı, Qabilet Bádelhan, Aýǵanbaı Sanaquly, Nurıslam Ábdil.

Al, kirispe sóz retinde A. Haýtaıdyń Mońǵolııa qazaqtary jáne Mońǵolııadaǵy qazaq ádebıeti týraly maqalasy berilgen.

Aqsaqaldar bas qosty - TRT

Qyrǵyz elordasy Bishkekte bıyl 13-shi ret uıymdastyrylǵan Túrik Memleketteri Uıymynyń Aqsaqaldar keńesiniń jınalysy bastaldy. Aqsaqaldar keńesi quramyna Túrikmenstannyń burynǵy prezıdenti Qurbanquly Berdimuhamedov qosyldy.

Bul týraly osy aptada Túrkııa radıo teledıdar agenttigi habarlady.

Túrkııadan Ádilet jáne damý partııasynyń tóraǵasynyń orynbasary Bınalı Iyldyrym basshylyq jasaǵan jınalysqa TMU Bas hatshysy Baǵdat Ámireev, Qyrǵyzstan ókili Medethan Sherimqulov, Ázerbaıjan ókili Hasan Hasanov, Qazaqstan ókili Ikram Ádirbek, Ózbekstan ókili Bahtııar Saıfýllaev qatysýda. Túrikmenstan atynan Rejep Bazarov keldi.

Ózbekstanda 11 qarasha kúni ótetin TMU sammıtine toqtalǵan Bınalı Iyldyrym jınalystaǵy sózinde, 29 qyrkúıek-2 qazan kúnderi arasynda Túrkııanyń Býrsa qalasynyń Iznık aýdanynda Búkilálemdik Kóshpendi oıyndary ótkiziledi. Ondaǵy maqsat - osy oıyndardy álem elderine nasıhattaý, mádenı birlikti nyǵaıtý.

Iyldyrym osy oıyndardyń aldaǵy ýaqytta túrik memleketteri jáne túrik álemi úshin olımpıada ereksheliginde bolatynyn aıtqan.

Iyldyrym Túrikmenstannyń burynǵy prezıdenti Qurbanquly Berdimuhamedovtyń Aqsaqaldar keńesine qosylǵanyn aıtqan. «Bul – Aqsaqaldar keńesine kúsh-qýat beretin mańyzdy qadam. Onyń keńes quramynda oryn alýy bizge kúsh beredi» dedi Túrkııadan Ádilet jáne damý partııasynyń tóraǵasynyń orynbasary Bınalı Iyldyrym.

TMU Bas hatshysy Baǵdat Ámireev te Eýrazııa aýmaǵynyń túrli synaqtan ótip jatqanyn aıtyp, álemde jáne aımaǵymyzda bolyp jatqan qıynshylyqtar men emtıhandar túrik memleketteriniń yntymaqtastyǵynyń artýy kerektigin kórsetetin shyndyq, dedi.

Tashkentte ІІ Ekonomıkalyq forým ótedi - «ÓzA»

2022 jyldyń 16-17 tamyz kúnderi Tashkent qalasynda Ózbekstan Respýblıkasynyń Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna tóraǵalyǵy aıasynda ІІ Ekonomıkalyq forým ótedi, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparattyq agenttigi.

2021 jyldyń maýsym aıynda Tájikstannyń Dýshanbe qalasynda alǵash ret ótken forým ShYU aıasyndaǵy qarym-qatynastardy damytý jáne odan ári nyǵaıtý úshin tıimdi kommýnıkatsııalyq alańǵa aınaldy.


Ózbekstandyq BAQ-tyń málimetine súıensek, is-sharanyń negizgi maqsaty – taraptardyń nazaryn ózara tıimdi saýda-ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyqty damytýdyń problemalary men perspektıvalaryna aýdarý. Sondaı-aq ShYU keńistigindegi qarym-qatynastardy keńeıtý boıynsha tıimdi sharalardy ázirleý.

Plenarlyq otyrystardan, paneldik pikirtalastar, ekijaqty kezdesýler, B2B kelissózderden turatyn Forýmnyń kún tártibi tsıfrlyq ekonomıkanyń áleýetin kóterý. «Jasyl» tehnologııalardy, óńiraralyq yntymaqtastyqty, ınvestıtsııalyq, ónerkásiptik kooperatsııany keńeıtý jáne basqa da basym baǵyttardy ashýǵa arnalǵan.

Aıta ketý kerek, ShYU Ekonomıkalyq forýmy úkimetaralyq dıalogty ornatýdyń ǵana emes, sonymen qatar isker toptar men kásiporyndar ókilderiniń ózara yntymaqtastyǵyn ornatýdyń, sondaı-aq ShYU keńistiginiń aımaqtaryna ınvestorlardy tartýdyń tıimdi alańyna aınalady dep kútilýde.

Halyqaralyq óner saıysynda Tilektes Aqylbekuly 1 oryndy ıelendi - Kaznews

Shetelden kelgen qazaq ónerpazdary Taraz jurtyn óz ónerlerimen tánti etti, dep habarlaıdy Kaznews.mn Otandastar qorynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Kaznews aqparattyq portalynyń málimetine súıensek, 2022 jylǵy 11-12-tamyz kúnderi Taraz qalasyndaǵy «Balasaǵun» atyndaǵy mádenıet saraıynda «Qasıetti qazaq eli» halyqaralyq óner festıvali ótti. Festıvalǵa sheteldegi 8 elden kelgen ónerpaz qandastarymyz qatysty.


Festıval 11 tamyzda jumysyn bastady. 12 tamyzda qatysýshylardyń barlyǵy ár atalym boıynsha óner kórsetti. Atap aıtqanda, festıval aıasynda vokal-dástúrli án aıtý, jyr músháırasy, terme men kúı saıysy jáne qolóner nomınatsııalary boıynsha 35 úmitker baq synasqan. Aıta ketý kerek, bul festıvlge qatysýǵa barlyǵy 140 úmitker tirkeldi. Óner festıvaline Túrkııa, Iran, Mońǵolııa, Qytaı, Reseı, Ýkraına, Ózbekstan, Qyrǵyzstan sııaqty memleketterden kelgen ónerpazdar irikteldi.

Halyqaralyq óner saıysynyń bas júldesin Reseıden kelgen qolónershi Aınagúl Barambaeva (500 000 teńge jáne televızor) ıelendi.

Al arnaıy tórt atalym boıynsha ótken halyqaralyq óner festıvalinde Tilektes Aqylbekuly Abaı atyndaǵy «Músháıra» atalymy boıynsha I oryndy jeńip alǵan.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT