+7 (701) 759 90 19
USD 425.73 EUR 498.32
RUB 5.8 CNY 65.85
Jańalyqtar

Túrkistan oblysynda úıdiń aýlasynan X-XI ǵasyr eskertkishi tabyldy

2021 jylǵy 1 shilde 01:24
Bólisińiz:
Túrkistan oblysynda úıdiń aýlasynan X-XI ǵasyr eskertkishi tabyldy

TÚLKІBAS. QazAqparat - Túrkistan oblysy Túlkibas aýdany Abaı aýylyndaǵy jekemenshik turǵyn úı aýlasynan ortaǵasyrlyq qulpytas pen áýlıelerge tán eskertkish orny anyqtaldy. Ózindik tarıhyn ishine búgip, belgili bir tulǵanyń ómirinen habar beretin qulpytas san ǵasyrlar boıy jer astynda saqtalyp kelgen.

Uqsas jańalyqtar

Osyǵan oraı Áziret Sultan memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń qyzmetkerleri ıAsaýı izimen ǵylymı-tanymdyq ekspedıtsııasy aıasynda Abaı aýylyna baryp, tarıhı orynmen tanysty.

Syry men jumbaǵy mol qulpytas 2018 jyly Abaı aýylynyń turǵyny Dosjan Qydyrálıevtiń aýlasynan tabylǵan.

Atalǵan jaıttan úı ıeleri habardar bolǵan soń birden kóne jazýdy oqıtyn arnaıy mamandarǵa habar beredi.

Osyǵan baılanysty arab, parsy, kóne túrki tilderiniń mamany, belgili ǵalym Záripbaı Orazbaıuly bastaǵan ǵalymdar qulpytas betindegi mátinge tildik zertteý júrgizip, arab áripterimen kýfı úlgisinde «Bul qabir Muhammed Nuran Bab» degen jazý baryn anyqtady.

Qulpytastar ádette zırat basyna qoıylatyny belgili.

Osyǵan oraı, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń arheolog ǵalymdary Nápil Bazylhan jáne Nurbolat Bógenbaevtyń jetekshiligimen arheologııalyq qazba jumystary júrgizilgen.

Ǵalymdar eskertkishti osy aımaqtyń baıyrǵy ataýyna baılanysty «Áldıbastaý áýlıesi» dep ataǵan.

Arheologııalyq qazba jumystarynyń nátıjesinde osy jerden uzyndyǵy – 4 m, eni – 1,65 m, qabyrǵasynyń bıiktigi – shamamen 2 metrge jýyq qurylys bolǵany belgili bolady.

Eskertkishtiń qabyrǵalaryn jaqyn mańdaǵy Kókbulaq ózeniniń jumyr tastarymen qııýyn kelistirip, arasyn saz balshyqpen bekitip qalaǵan.

Qazba jumystary barysynda metaldan, súıekten, qyshtan, shynydan jasalǵan birqatar arheologııalyq artefaktiler tabyldy.

«Tabylǵan zattaı aıǵaqtarǵa ǵylymı zertteýler júrgizý nátıjesinde bul eskertkish shamamen X-XI ǵasyrlarda qazaq dalasynda ómir súrgen ózi usta, ári dinı-aǵartýshylyq qyzmet atqarǵan «Muhammed Nuran Bab» atty áýlıege arnalǵan eskertkish degen qorytyndy jasaýǵa múmkindik berdi», – deıdi ǵalymdar.

Qazba jumystary barysynda atalǵan aımaqtan bulaq kózi shyǵyp, sýdyń kóterilýi ary qaraı zertteýge kedergi bolǵan.

Áıtse de, jer astynan arshylǵan túrli jádigerler men qurylys nysandarynyń irgetasy kóptegen tyń málimetterge jol ashty.

Ǵalymdardyń pikirinshe, qulpytastyń tik turýy atalǵan aımaqta qabir jatqandyǵyn ańǵartady.

«Qulpytas qabirdiń basyna qoıylady. Bul eskertkishti áli de tereńirek zertteý qajet. Meniń pikirimshe, «Muhammed Nuran Babtyń» qabiri qulpytastyń astynda 1,5-2 metr tereńdikte jatqan bolýy múmkin. Ókinishke qaraı, bulaqtyń kózi ashylyp, sý aryq sııaqty tolyp aǵyp jatyr. Qulpytas ornatylǵan tulǵa ustalyqpen aınalysqan bolýy múmkin. Sebebi, qazba oryndaryna qarap óte erekshe ári aýqymdy jumys júrgizilgen peshtiń ornyn baıqadym. Bul máselelerdi saralaı kele, baptyń qabiri ustahanasynyń janyna ornalastyrylǵan nemese shákirtteri ustazynyń qurmetine qabir janynda ustalyq isin jalǵastyrǵan dep paıymdaýǵa bolady. Peshtiń úlgisi men aınalasynan shyqqan qaldyqtarǵa qarap temir qorytatyn orny bolǵanyn da baıqaýǵa bolady. Bizdi tań qaldyrǵany arheologııada tek tastan qalanǵan peshtiń mundaı úlgisi birinshi ret kezdesip otyr, ári ózenniń jumyr tastarynan órip óte tamasha jasaǵan», - deıdi belgili arheolog-ǵalym, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Marat Tuıaqbaev.

Rasynda, atalǵan eskertkishti qazý barysynda ǵalymdar kóne tós pen shala qorytylǵan temirdiń birneshe bólikterin tapqan. Nuran babanyń bolattan quıyp jasaǵan tósi óte berik ári salmaqty eken. Eń qyzyǵy mundaı baıyrǵy tós Qazaqstanda alǵash ret tabylyp otyr deıdi ǵalymdar. Tóstiń betindegi aıqysh-uıqysh balǵa izderinen ustanyń uzaq jyldar boıy paıdalanǵanyn birden baıqaýǵa bolady. Ásirese qandaı bir zattardy teskende urylǵan, tesilgen izderi tós betinde anyq saqtalǵan.

Ańyz-áńgimelerge súıensek, babtardyń, sol sııaqty dinı tulǵalardyń ártúrli súıikti kásipteri bolǵan.

Arystan bab, Lashyn bab, Qarǵa bab, Ysqaq bab, Júsip ata, Sádýaqas ata syndy tulǵalardyń biri qus baptaýmen, al biri qasapshylyqpen, kelesisi júzim, baý-baqsha ósirýmen aınalasyp, halyqtyń iltıpat-qurmetine bólene júrip, kásibine sáıkes laqap atqa ıe bolǵan.

Bab sóziniń arab tilinde «esik, qaqpa» ıaǵnı dinniń qaqpasyn ashýshy degen maǵyna beredi.

Sondyqtan, alǵash ret Bab esimi jazylǵan qulpytastyń tabylýy úlken jańalyq bolyp otyr. «Áldıbastaý áýlıesi» eskertkishinen 100-150 metr qashyqtyqta jergilikti halyq aıaqasty etpeı, áýlıelerdiń tabany tıgen qasıetti oryn dep qurmet tutatyn shaǵyn tóbeshik bar.

Aýyl qarııalarynyń aıtýynsha, dinge qarsy ateıstik kózqaras ornaǵanǵa deıin dál osy jerde juma saıyn jan-jaqtan halyq jınalyp namaz oqıtyn, al astynda zikir salyp, aýrý-syrqaýlardy shildege salatyn oryn bolypty.

Kónekóz qarııalar qadir tutyp qasterlegen, búgingi aýyldastary da kózdiń qarashyǵyndaı qorǵap otyrǵan tóbeni kórgen tarıhshy-ǵalymdar úıindini belgili bir dinı ǵımarattyń orny bolǵan dep tujyrymdaýda.

Abaı aýylyndaǵy jerasty qylýetine uqsas bul úıindiniń syrtqy kelbeti Túrkistan qalasyndaǵy Qumshyq ata qylýetine uqsas.

ıAsaýı ilimin jalǵastyrǵan sopylardyń dinı rásimder ótkizýine arnalǵan Qumshyq ata meshiti eki bólmeli, uzynsha kelgen, eni tar dálizdi, shyǵa berisinde esigi bar úńgir qurylys.

Qylýet sharshy pishindi shıki kirpishterden qalanyp, tóbesi shatyrly kúmbezben kómkerilgen.

Oǵan irgeles dıametri 2,5 metr jáne bıiktigi 2 metrdeı dóńgelek pishindi úı kúmbezdelip jabylǵan.

Dálizi ıirli kelgen, onyń negizgi qurylysy kúıdirilgen kirpishten qalanyp, kúmbezben kómkerilgen.

«Al myna jerdegi jerasty qylýetiniń ústine kesekten qalap meshit turǵyzylypty. Bálkim bul «Muhammed Nuran Babtyń» dáýirinde salynǵan nysan bolsa kerek. Naqtysy zertteý jumystarynan keıin belgili bolýy tıis», - deıdi arheolog Marat Qymyzuly.

Abaı aýylynan tabylǵan jumbaǵy mol «Áldıbastaý áýlıesi» eskertkishi jaıly zertteý, zerdeleý jumystary áli de júrgizilip jatyr.

Aıta ketsek, ańyz-áńgimeler boıynsha Qoja Ahmet ıAsaýıdiń úlken babasy Iftıhar shaıyq Túlkibas aýdanynda Áýlıetóbede jerlengen.

Jaýgershilik zamanda atqa qonyp, qolyna qarý alǵan Iftıhar shaıyq musylman áskerin basqaryp, jaýdy qazirgi Áýlıetóbeniń janyna deıin qýyp kelipti.

Jaýmen alysyp jaralanǵan áýlıe jan tapsyrar aldynda teriskeıden keletin jaýǵa qarsy túrkiniń basy retinde qorǵan bolý úshin úlken tóbeniń basyna jerleýdi ósıet etipti.

Sodan bastap atalǵan jer Túrkibasy áýlıe, Áýlıetóbe atalǵan eken.

«Qazirgi aýdan ataýynyń negizgi túp tarıhy da Túrkibasy ataýymen, ıaǵnı Qoja Ahmet ıAsaýıdiń babasymen tyǵyz baılanysty» deıdi mamandar.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Janat Qapalbaeva

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT