+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Túrik kúıshileri qazaq kúılerin baǵlama men tarda oryndap, halqymyzdy Dombyra kúnimen quttyqtady

2020 jylǵy 5 shilde 10:51
Bólisińiz:
Túrik kúıshileri qazaq kúılerin baǵlama men tarda oryndap, halqymyzdy Dombyra kúnimen quttyqtady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Ulttyq Dombyra kúnimen qazaq halqyn Anadoly elindegi aǵaıyn quttyqtap jatyr. ıÝsýf Altyn men Hýseın Kaınak atty túrkııalyq mýzykanttar qazaqtyń kúılerin túrik jáne ázerbaıjannyń ulttyq aspaptary – baǵlama men tarda shertip, atajurtyna úlken sálemin, ystyq yqylasyn joldady.

ıÝsýf Altyn men Hýseın Kaınak jaqynda Semeıdegi Hakim Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda Dombyra kúnine arnalǵan dombyrashylar saıysyna qatysqan eken. «Qulaqtan kirip boıdy alar» taqyrybyndaǵy halyqaralyq onlaın-saıysty Shyǵys Qazaqstan oblystyq Ámire Qashaýbaev atyndaǵy memlekettik fılarmonııa uıymdastyrǵan.


«Adaı» kúıi meni erekshe rýhtandyrady

28 jastaǵy ıÝsýf Altyn Ardahan qalasynyń Ardahan Ýnıversıtetiniń oqytýshysy. Tar aspabynan ustazdyq etedi. Ásirese «Adaı» kúıin erekshe unatatynyn aıtady. Kóroǵly, Bozingen, Kóńilashar, Kóńil tolqyny, Abaıdyń Tory jorǵa kúıleri tar aspabyna salyp, shákirtterine de atajurttyń asyl murasynan sýsyndatyp júr.

«Mýzykaǵa alǵashqy qadamdy ishekti aspaptarmen bastadym. Kóńilime kóbirek jaqyny osy aspaptar. Túrik halyq aspaby baǵlamany, sodan ázerbaıjannyń halyq aspaptary tardy jáne sazdy úırene bastadym. Dombyra kúılerin súıip tyńdaımyn. Álbette dombyram bolsa úırenip alatynyma kámil senimdimin. Túrkııada dombyranyń jáne qazaq kúıleriniń tanylýyna Arslanbek Sultanbekov aǵamyzdyń «Dombyra» atty áni zor yqpal etti», - deıdi ol.


Jas mýzykanttyń aıtýynsha túrik eli óziniń halyq mýzykasyn erekshe baǵalaıdy, árdaıym zor qurmetpen qaraıdy. Jas mýzykant atadan balaǵa úzilmeı jalǵasyp kele jatqan ulttyq mýzyka óneriniń ósip-órkendeı beretinine senimdi.

«Ár sabaq barysynda shákirterimizdiń sanasyna osy qaǵıdany quıyp otyramyz. Ulttyq mýzykamyzdyń damýy ári keleshek urpaqtyń bilim nárimen sýsyndaýy - bizdiń moınymyzdaǵy paryz dep bilemin. Árıne eńbegimiz eleýsiz qalmaıdy. Túrik halqy óz ulttyq mýzykasyna jáne oryndaýshylaryna syılastyqpen qaraıdy», - deıdi ıÝsýf Altyn.



Tarmen oryndalǵan «Bozingen» kúıi

ıÝsýf Qazaqstanǵa kelip kórmepti. Áıtse de atalarynan, ákelerinen túrikterdiń shyqqan jeri qazaq jeri ekenin bala kezden sanasyna túıip ósken.

«Ata babalarymyz zamanynda Orta Azııanyń ortalyǵy Túrkistanyń baýyrynan shyqqandyqtan biz Qazaqstanǵa erekshe qurmetpen qaraımyz. Turan birligine kúsh-qýat beretin eki el – Túrkııa men Qazaqstan dep oılaımyn. Nursultan Nazarbaevty aqsaqalymyz dep bilemiz. Túrik tarıhynda eń mańyzdy tulǵalardyń osy qazaqtan shyqqany - kúlli túrikke málim desem artyq aıtqanym emes. Armandarymnyń biri - atajurtymyz Qazaqstanǵa aıaq basyp, Qoja Ahmet Iassaýı babamyzdyń kesenesin kórý», - dep túıdi ıÝsýf Altyn.


Túrki elderiniń ishinde birinshi Qazaqstanǵa barǵym keledi

Al Gazıantep qalasynyń Gazıantep Ýnıversıtetiniń oqytýshysy Hýseın Kaınak qazaq pen túrik sekildi dombyra men baǵlamanyń túbi bir ekenin aıtady.

«Bir atanyń urpaǵymyz. Eki el - bir ultpyz. Saltymyz, dástúrimiz, mádenıetimiz bir. Men «Kóroǵly» dastanyn óte qatty jaqsy kóremin, súıip tyńdaımyn. Álbette bul dastannyń túrki áleminde kóptegen nusqasy bar. Túrkııada da tanymal. Qazaqtyń «Kóroǵly» kúıi janyma jaqyn», - deıdi ol.


Hýseın Kaınak qazirgi tańda Túrkııada ulttyq aspaptarǵa degen qyzyǵýshylyq artyp kele jatqanyn tilge tıek etti. Aıtýynsha, budan 15-20 jyl buryn kóp adam qyzyqpaǵanymen, qazir halyq mýzykasyna, halyq shyǵarmashylyǵy men aspaptaryna úlken betburys bar.

«Buǵan árıne ınternettiń, áleýmettik jelilerdiń yqpaly zor. Áıtse de bizdiń Túrkııada qazirgi ýaqytta ulttyq aspap orkestrleri óte keń tanymal emes. Árıne tájirıbeler jasaldy. Onyń ishinde ulttyq aspabymyz baǵlamaǵa baılanysty ansamblder quryldy. Batys Eýropanyń sımfonııalyq orkestrin negizin ala otyryp, kóptegen tájirıbeden ótti. Orkestrge baılanysty bas baǵlama jáne baǵlamanyń mıkrofon nemese elektronıkalyq kóptegen túri shyǵaryldy. Men úshin orkestrdiń negizi, irgesi bolýy kerek. Ol óte mańyzdy. Biz qazir úılesim boıynsha Batys mýzykasynyń tehnıkasyn qoldanamyz. Túrik mýzykasynyń úılesimi – óte tereń dúnıe. Batys mýzykasyna qatty uqsamaıdy. Sol úshin áli de mol izdenis kerek. Eger osy izdenister jemisin berip jatsa biz úlken jetistikke jettik degen senimdemiz», - dedi ol.


Baǵlamamen oryndalǵan Abaıdyń «Tory jorǵa» kúıi

Qazaqstanda Ulttyq Dombyra kúni bekitilgen kezde Hýseın Kaınak bul jańalyqty tamsana qabyldaǵanyn aıtady. Ulttyq aspapqa osyndaı qurmet kórsetkeni halqymyzǵa shyn kóńilimen quttyqtaý joldady. Bizdiń memlekette, Túrkııada keıbir ýnıversıtetterde Baǵlama kúni atalyp ótedi. Dástúrimizden aıyrylyp qalmaý úshin óz aspabymyzdy halyq arasynda tanytý – óte mańyzdy. Qazaq bolsyn, túrik bolsyn - búkil túrik álemi atalarynan qalǵan amanatqa árqashan qurmetpen qaraǵan. Sol sebepti amanatqa qııanat jasamaı otyrǵan qazaq baýyrlarymdy shyn kóńilden taǵy da quttyqtaımyn», - deıdi ol.

Hýseın Kaınak sonymen birge Qazaqstan memleketine de erekshe iltıpatyn bildirdi.

«Qazaqstanǵa barmadym. Shynymdy aıtar bolsam, Orta Azııaǵa nemese basqa túbi túrik memleketterdiń eshqaısysyna baryp kórmeppin. Árıne tilek qashan da bar. Eń birinshi múmkindik bolǵan jaǵdaıda túrki tildes elder ishinde Qazaqstanǵa barǵym keledi. Biz Orta Azııadaǵy túrik memleketterdiń ishindegi qazaqtardyń óte damyǵan memleket retinde bilemiz. Qazirgi Qazaqstannyń astanasy – Nur-Sultan qalasynyń biz Eýropa qalalarynan da damyǵan ınnovatsııalyq qala ekeninen habardarmyz», - dep túıdi Hýseın Kaınak.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıan Bekenuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT