Jańalyqtar  >
Turǵyn úı jaldaý sýbsıdııasy: Eń jıi qoıylatyn 10 suraq
2022 jylǵy 16 tamyz 17:56

Turǵyn úı jaldaý sýbsıdııasy: Eń jıi qoıylatyn 10 suraq

NUR-SULTAN. QazAqparat – «Otbasy bank» aktsıonerlik qoǵamynyń baspasóz qyzmeti QazAqparat tilshisine turǵyn úı jaldaý sýbsıdııasyn rásimdeýdiń nusqaýlyǵyn usyndy.

1. Ótinim berýshi otbasynyń tabysy neshe teńgeden aspaýy kerek?

Zań boıynsha, turǵyn úı jaldaý tólemderin alýǵa myna tórt sanat boıynsha kezekte turǵan qazaqstandyqtar ótinish bere alady:

- 1 jáne 2 toptaǵy múgedekter;

- múmkindigi shekteýli balalary bar nemese olardy tárbıelep otyrǵan otbasylar;

- jetim jáne ata-anasynyń qamqorlyǵynan aıyrylǵan balalar;

- kóp balaly otbasylar.

Jaldaý aqysyn sýbsıdııalaýǵa úmitkerler qataryndaǵy otbasylardyń sońǵy 6 aıdaǵy ortasha jıyntyq tabysy otbasynyń árbir múshesine shaqqanda 1 eń tómengi kúnkóris deńgeıinen (37 389 teńge) aspaýǵa tıis.

2. Atalǵan 4 sanattyń birine jatatyn, biraq kezekke qujat júzinde tirkelmegen adamdar ne isteýi kerek?

«Otbasy bank» málimetine súıensek, kezekke iliný úshin keńselerdi tozyryp, qujat jınaýdyń qajeti joq. Qujat jumystary kezekke turyp bolǵan soń, ıaǵnı, turǵyn úıdi jalǵa berýshimen birge ótinish tapsyrǵan kezde qyzady.

«Memlekettik sýbsıdııa alýǵa úmitker páter kezegine turyp úlgermegen jaǵdaıda, baspanaǵa muqtaj jan retinde jergilikti atqarýshy organdarǵa esepke turýy tıis. Ol úshin www.egov.kz elektrondyq úkimet portaly arqyly, kommýnaldyq turǵyn úı qorynan baspanaǵa muqtajdardy esepke qoıý týraly ótinish joldaýy qajet. Ótinish berýshige tek elektrondyq tsıfrlyq qoltańba (ETsQ) qajet. Qalǵan derekterdiń bárin, onyń ishinde ótinish berýshiniń atynda turǵyn úıdiń joq nemese bar ekendigi, kiristeri, mekenjaı tirkeýi sııaqty málimetterdi turǵyn úı komıssııasy aqparattyq júıeler arqyly alyp, qaraı alady. Sondyqtan atalǵan qujattardy tapsyrýdyń qajeti joq», - dep jazylǵan aktsıonerlik qoǵamnyń jaýabynda.

3. Shartty tirkeý úshin neshe teńge tóleý kerek?

Turǵyn úı jaldaý sýbsıdııasyn alýdyń taǵy bir sharty – memlekettik baj tóleý qajet. «Otbasy bank» usynǵan málimet boıynsha onyń kólemi jalǵa alatyn úıdiń tıpine baılanysty. Páter bolsa, jaldaý shartyn tirkeý úshin– 4 810 teńge, al jeke turǵyn úı úshin– 9 620 teńge tóleý kerek.

4. Sýbısıdııa qandaı adamdardan jalǵa alǵan turǵyn úıge tólenbeıdi?

Zań boıynsha, baspanany jaqyn týystardan jáne jubaılardan, onyń ishinde burynǵy jubaılarynan jáne erli-zaıyptylardyń týystarynan jalǵa alýǵa bolsa, sýbsıdııa tólenbeıdi. Aktsıonerlik qoǵamnyń baspasóz qyzmeti zańnyń bul talaby boıynsha da túsinikteme berdi.

«Neke jáne otbasy týraly» QR Kodeksinde aıqyndalǵandaı, ata-analar (ata-ana), balalar, bala asyrap alýshylar, asyrap alynǵandar, ata-anasy bir nemese bólek aǵa-iniler men apa-sińliler, ata, áje, nemereler – jaqyn týystarǵa jatady», - dep jazylǵan jaýapta.

5. Turǵyn úı sýbsıdııasyn alýshy nege mindetti túrde «Otbasy bank» klıenti bolýy kerek?

Sonymen, sýbsıdııa taǵaıyndaý týraly ótinimder elektrondyq tsıfrlyq qoltańba arqyly qabyldanatynyn aıttyq. Sondyqtan azamattar ótinish bermeı turyp, áýeli ETsQ alýy kerek nemese qoldanystaǵysynyń jumys istep turǵanyna kóz jetkizip alǵany jón.

Sýbsıdııa alýǵa úmitkerdiń atynda depozıti bolýy shart jáne «Otbasy bank» klıenti bolýy mindetti. Al jınaq shoty joq azamattar ony beınebankıng qyzmeti nemese «Otbasy bank» mobıldi qosymshasy arqyly asha alady.

Depozıt bolashaqta baspana alý úshin ashylady, ony kezekte turǵan adam jaldaý tólemderi toqtatylǵannan keıin satyp ala alady. Endi ol múmkindiginshe qarajatyn únemdeı alady. Sonymen qatar erterekte ashylǵan depozıt onyń turǵyn úıge qoljetimdilik satysynyń kelesi baspaldaǵyna ótý kezinde qundy artyqshylyq bolady.

6. Sýbsıdııa úmitker otbasynyń búkil múshesi qujat tapsyrýy kerek pe?

Sýbsıdııa alýǵa úmitker otbasybank.kz portalynda tirkelip, jeke kabınetinde ótinish jaza alady.

Ol úshin, eń aldymen, tólemderdi alý týraly ótinishke qol qoıady jáne jeke derekterdi jınaýǵa, óńdeýge kelisim beredi. Qujattarǵa qol qoıylǵannan keıin júıe derekterdi óńdep, otbasynyń quramyn anyqtaıdy. Sodan keıin kámelettik jasqa tolǵan árbir otbasy múshesi otbasybank.kz saıtynda «qonaq» retinde tirkelip, ETsQ arqyly jeke derekterdi jınaý jáne óńdeý kelisimine qol qoıýy kerek. Osydan keıin júıe derekterdi qaıtadan tekserip, ótinish berýshige sýbsıdııa alýǵa kelisim beredi nemese sebebin túsindirip, ótinishin keri qaıtarady.

Eger ótinish maquldansa, habarlamada jalǵa alý aımaǵy, páter aýdany, jaldaý aqysynyń maksımaldy mólsheri men qatysýshyǵa tıesili eń joǵary sýbsıdııa kólemi kórsetiledi.

7. Páter ıesinen qandaı qujat kerek?

Osydan keıin «Páter ıesi týraly derekter» bóliminde ótinish berýshi jalǵa berýshiniń jeke sáıkestendirý nemese bıznes sáıkestendirýnómirin kórsetýi kerek. Osy sátten bastap protsess jalǵa alynatyn turǵyn úıdiń ıesi qosylatyn ekinshi kezeńge ótedi.

Baspanany jalǵa berýshi de otbasybank.kz saıtynda ETsQ arqyly tirkelip, «Jalǵa alý aqysyn sýbsıdııalaý» bóliminde derekterin rastaıdy. Sondaı-aq jeke derekterdi jınaý jáne óńdeý týraly ótinishke qol qoıyp, jalǵa beriletin páterdiń kadastrlyq nómirin jáne qarajat aýdarylatyn 20 sandyq shotty kórsetýi kerek. Osydan keıin júıe jaldaý shartyn jáne tólem kestesin jasap shyǵady, oǵan taraptar ETsQ arqyly qol qoıady.

8. Jalǵa alatyn páterdi kim tańdaıdy?

Sýbsıdııa alýǵa ótinish berýshi jaldaý shartyn tirkegeni úshin memlekettik baj tóleıdi. Sodan keıin onyń jeke kabınetinde tólem kestesi bar jaldaý sharty paıda bolady.

Jaldamaly baspanany qazaqstandyqtar ózderi izdeıdi.

9. Jaldaıtyn turǵyn úıdi jıi aýystyrýǵa bola ma?

«Otbasy bank» jaldamaly turǵyn úı sýbsıdııasyn jalǵa alý kelisimshartynyń merzimi aıaqtalǵansha, aı saıyn aýdaryp otyrady. Qujattyń kúshin merziminen buryn joıýǵa, sondaı-aq jańa úı ıesimen kelisimshart qurýǵa ruqsat etilgen. Bul jaǵdaıda otbasybank.kz portalynda ótinish berý protsesi qaıtadan jasalady.

10. Turǵyn úı jaldaý sýbsıdııasyn alýshyny kimder teksere alady?

«Otbasy bank» jyl saıyn sýbsıdııa alýshylardyń sharttarǵa saı kelýine monıtorıng júrgizip, tólem tártibin aı saıyn qadaǵalap otyrady. Al jergilikti ákimdikter jaldamaly úıler men onda turyp jatqan azamattardy keminde toqsanyna bir ret tekseredi.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT