+7 (701) 759 90 19
USD 414.46 EUR 451.35
RUB 5.77 CNY 58.12
Jańalyqtar

Tótenshe jaǵdaıda bılikke senim men jurtta jaýapkershilik bolýy kerek

2020 jylǵy 3 sáýir 11:48
Bólisińiz:
Tótenshe jaǵdaıda bılikke senim men jurtta jaýapkershilik bolýy kerek

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstan ǵana emes kúlli álem búgingi kúni almaǵaıyp tirshilik keshýde. Koronavırýs indeti jer sharyn jaılap barady. Іndettiń sharpymaǵan óńiri barǵan saıyn tyrala túsýde. Bundaı jaǵdaıda Qazaqstan basshylyǵy qalaı áreket etýi kerek?

Elimizde buǵan deıin tótenshe jaǵdaı jarııalandy, osylaısha vırýstyń jappaı taralýyna jol berilgen joq. Áıtpese, shynymen de bizdiki sekildi elderde koronavırýsqa shaldyqqandar sany ondaǵan ese kóp. Osy baǵyttaǵy sharalardyń jalǵasy retinde jaqynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev elimizdegi tótenshe jaǵdaıǵa jáne memlekettiń ekonomıka men áleýmettik saladaǵy daǵdarysqa qarsy is-sharalaryna baılanysty respýblıka teleradıoarnalardan halyqqa málimdemesin joldady. Barsha qazaqstandyqtarǵa sabyr saqtap, túsinistik tanytqany úshin alǵysyn bildirgen Prezıdent Qazaqstanda qıyn jaǵdaıǵa qaramastan eshqandaı dúrbeleń týdyrýǵa jol berilmeıtindigin aıtty. Áleýmetti qoldaýǵa, ekonomıkany quldyratpaýǵa baǵyttalǵan toptamalar alǵa tartylyp, naqty tapsyrma júkteldi. Memleket tarapynan el turǵyndaryna arnalǵan materıaldyq kómek sharalary jarııalandy. Dál osy kezde halyq ta memleketke qoldaý kórsetýi kerektigin atap ótti.

Shyndyǵynda da bul – asa mańyzdy másele. Dúnıejúzinde 262 el bar. Búgingi derekterge súıensek COVID-19 jer betindegi 190 elde tirkelgen. Ortasha eseppen bul indetti juqtyrǵandardyń 4,7% dertti kótere almaı qaıtys bolýda. Medıtsınasy jaqsy damyǵan jáne el turǵyndarynyń bıligi qoıǵan talaptardyń oryndalýy barysyna qaraı mundaı kórsetkish ár elde ártúrli. Mysaly AQSh - ta – 1,8% ólim jaǵdaıy tirkelse, irgemizdegi Qytaıda – 4%, Italııada – 11%, al endi Lıvııa, Somalı, Ortalyq - Afrıka Respýblıkalarynda – 0%. Soltústiktegi kórshimiz Reseı ázir 0,5% dep otyr. Koronavırýs – batpandap kirip, mysqaldap shyǵatyn qaýipti dert. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Biz indetke shaldyqqan adamdarǵa barlyq qajetti kómekti kórsetemiz. Pandemııaǵa qarsy kúrestiń aldyńǵy leginde júrgenderge qosymsha qoldaý kórsetý jóninde sheshim qabyldadym. Dárigerlerge jáne medıtsına qyzmetkerlerine 3 aı boıy qosymsha ústeme aqy tólenedi. Buǵan deıin Daǵdarysqa qarsy alǵashqy jarııalaǵam sharalar toptamasyna qosymsha, jaǵdaıdyń ýshyǵa túskenin eskerip, azamattarǵa jáne bızneske odan ári qoldaý kórsetý jóninde mynadaı qosymsha sheshimder qabyldadym», - dedi.

Jalpy ortasha eseppen alǵanda bul joly memleket tarapynan 500 mıllıard teńgeden astam qarajat bólingen. Buǵan qosymsha elimizdiń aýqatty azamattary da az qamtamasyz etilgen turǵyndarǵa qol ushyn sozyp, járem berýdi bastap ketkenin eskereıik. Búkil álem koronavırýs indetine baılanysty kúrdeli kezeńdi ótkerip otyr. Ekonomıkalyq turǵyda myqty elder ǵana óz halqyna mundaı tikeleı kómekti jasaı alady. Keshegi bir odaqta bolǵan, búginde Evrazııalyq Odaqta seriktes Belarýs Prezıdenti Lýkashenko eshqandaı tótenshe jaǵdaı men karantındi respýblıka ekonomıkasy kótere almaıtyndyǵyn ashyq málimdedi. Bir ǵana Máskeýde tótenshe jaǵdaı jarııalanýyna baılanysty alǵashqy kúni 14,9 myń qoǵamdyq tamaqtaný orny men 40 myńnan astam dúken jabylǵan. Álemdik ekonomıkanyń kóshbasshysy AQSh bıýdjetiniń 2020 jylǵy ekinshi toqsanyndaǵy defıtsıti ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezindegi shamada bolatyndyǵyn ekonomıster eseptep shyǵardy.

Bul – jer planetasynyń barlyq turǵyndary men ǵalamdyq ekonomıkaǵa tóngen ýaqytsha qıyndyq bolar. Bútkil álem elderi birigip ony mindetti túrde jeńeri sózsiz. Bizdiń Qazaqstan da sol jolda bar kúsh-jigerin salýda. Sol maqsatta memleket jáne qoǵam birgip barsha azamattarymyzǵa qoldaý kórsetýde. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń eshkimdi kómeksiz qaldyrmaımyz deýi sony bildiredi. Álbette qazirgi eń basty elimiz birigip oryndaýy tıis qaǵıda: shydamdylyq, tózimdilik jáne jaýapkershilik.

Senat depýtaty Nurtóre Júsip osy máselege qatysty óz pikirimen bylaısha bólisti: «Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev óz málimdemesinde talaı máseleni aıtty. Kún saıyn dertke ushyraǵandar sany artyp, jurttyń kóńili páseıgen tusta eń basty nárseni - Erteńgi kúnge degen Senimdi oıatty! Halyqqa janashyrlyq kórsetti. El-jurt Memlekettiń qoldaýyn sezindi. Bir adam ot jaqsa - on adam jylynady. Bir aýyz jyly sózge - mıllıondaǵan adam jylynady! Jan jylýymyzdy joǵaltpaıyq!».

Rasynda da Prezıdenttiń málimdemesindegi pármendi sózderi kóńilge erekshe demeý berdi. Qalaı bolǵanda da alda turǵan syn belesterden bilekke – bilek, júrekke - júrek, tilekke – tilek qosa bilsek qana abyroıly óte alamyz. Táýelsizdikke qol jetkizgennen góri, Táýelsizdikti máńgi ustap qalý odan da qıyn ekendigi, bútkil álem keńistiginde ǵumyr keshken talaı halyqtyń basynan ótkergen tarıhı shyndyq. Ózara alaýyzdyq pen jan – jaqqa jónsiz tartqan berekesizdik talaı eldiń taǵdyryn qurdymǵa jibergen. Osyndaıda eńsesi túsken eldiń esin jıǵyzǵan, japa shegip, zar jylaǵan halyqtyń kóziniń jasyn tyıǵyzǵan kimder edi degen saýaldy tótesinen qoıǵanymyz jón. Azamatynan aırylǵan zamanda arǵymaqqa qaıta er saldyrǵan, el tutastyǵynyń týyn qaıta qolǵa aldyrǵan qasıetti babalarymyz – Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı edi. Sóz qasıeti – em qasıeti.

Osy turǵyda Májilis depýtaty Darhan Myńbaı bylaı deıdi:

«Aýrý kirdi - álek kirdi» degen naqyldy qazirgi bizdiń eldegi ǵana emes, álemdegi jaǵdaıǵa qatysty aıtýǵa bolady. Qarap otyrsańyz, aqylǵa salyp, ǵalamdyq indettiń aldyn alǵandar da, josparly, júıeli is qamdaǵandar da jeterlik. Sonymen birge daýryqqandar da, dúrmekke qosylyp shapqandar da, dúbirdi kórgender de, oǵan ergender de kóp. Aıtqan áńgimeleri, boljamdary odan da qyrǵyn. Tereń bilimdi mamandardy, vırýstanýshy, zertteýshi dárigerlerdi eseptemesek, kópshiligi (onyń ishinde bloger de, balger de, saıahatshy da, saıasatshy da, kezdeısoq kóripkel, sheshen, dilmar t.b. bar) elge aqyl-keńes aıtýdan jappaı jarys ótkizip jatqandaı áser qaldyrady. Onyń durysy men burysyn tarazylap jatqan biliktiniń qarasy az sekildi.
Árıne, el tıisti aqparatqa zárý bolyp otyrǵanda, jalań aqyldan góri indettiń sebebi men aldyn alý jolyn, jónin anyq aıtsa, sóz shyǵyny da azaıyp, qaıran ýaqyt ta zaıa ketpes edi. Qarajat ta rásýá bolmas edi-aý dep oıǵa qalasyz. Búgingi basty másele - sondaı ásire pysyqaılardy ornyna qoıý, ıaǵnı bilgen men bilmegenniń parqyn ajyratatyn kózqaras qalyptastyrý bolsa kerek. Jartykesh keńesti, shala-pula pikirdi qarsha borata berý jalpy halyqqa esh paıda keltirmeıdi. Áli de bolsa túrli aqparat arnalaryna joǵary bilikti mamandardyń ǵana shyǵyp, sóıleýine jol ashsaq, densaýlyq minberine bilimi men tájirıbesi, moraldyq quqyǵy bar adamdar ǵana kóterilse deımiz. Rasy, halyq osyny qalap, ańsap otyr. Bereke-pátýaǵa jumylsaq, kóp is ońǵarylady. Onyń ústine ult tarıhyndaǵy nebir synaq pen talqyda jurtshylyqtyń uıymshyldyqqa, birlikke, jaýapkershilikke uıyǵan kezeńin, sátterin búgingi urpaq esine salý - barshamyzdyń boryshymyz. Elge qashanda ornyqty baılam, túsinikti pátýa aýadaı qajet. Ony da aıta alatyn adamy aıtýy kerek. Qanshama ult pen ulys jer betinen joıylyp ketkende, qazaq halqy aqyly men namysyn alǵa salyp, jamandyqty amandyqqa jeńgizgen.
Budan da qıyn, kúrdeli kezeńdi bastan ótkerip, ulan baıtaq jerdi de, eldi de shashaýyn shyǵarmaı urpaǵyna amanattaǵan. Ótkenniń ónegeli izi, syn saǵatta sanada qattalǵan sózi - buǵan dálel. Ejelden qalyptasqan eldik qaǵıdalar men ómirlik ustanymdardy umytpalyq.
Máselen, ǵasyrlar boıy aqyldy baıytyp, rýhqa dem bergen halyq danalyǵyna júginsek, kezinde bereke-birlikpen súzek, oba, sheshek t.s. sııaqty indetterden qutylǵan qazaq «Synyqtan ózgeniń bári juǵady» dep eskertken. Sondaı-aq «Qotyr qoldan juǵady, taz taqııadan juǵady» dep qadap aıtqan.
Osyndaı taǵylymdy, dáldikke kelsek, halyqtyń dástúrli keńesin nege paıdalanbasqa? Úreı shaqyrmaı-aq «Aýrý - ólimniń alǵashqy elshisi» dep, naýqasqa ay «dıagnoz» qoıǵan. Árıne, saqtyq úshin. Dertke boı aldyrǵan kisige kúsh berip, serpiltý maqsatynda «Demi bardyń emi bar» ekenin jetkizgen. Bul qınalǵan jan ıesine dem salǵandaı emes pe? Al «Aýrýdyń zardabyn aýrý baqqan biledi» degen maqalmen ári jaýapkershilikti, ári aǵaıyn-týystyń paryzyn paıymdaǵan. Sondaı-aq, qoǵamdyq ortanyń ortaq problemasyn sheshý de - sol asyl qazynamyzda. «Kóneni kerek etpeseń, jańa tabylmaıdy, Baılaýdy kerek etpeseń, jara jazylmaıdy». Bul - úıdiń tórine de, aýrýhananyń tórine de jazyp qoıýǵa laıyq sóz. Demek, erteden úzilmeı kele jatqan dástúrdi umytpaı, jańa tehnologııa men ınnovatsııany halyq danalyǵyna saı utymdy paıdalansaq, bul talǵam-túsinik, paıym-parasat ǵalamdyq indetti eńserýge de járdemin tıgizbek.
Ata-baba sózi men ósıetiniń qasıetin umytpasaq, densaýlyqtyń da, dárigerdiń de, dáriniń de qadirin, berekesin qashyrmaımyz. Qaıta ult danalyǵy men em-domdaǵy dástúr sabaqtastyǵyn saqtap, Qazaq eliniń baıandy bolashaǵyna shyn janashyr, jankúıer bolamyz»...

Rasynda da, boıynda qany bar, namysy bar árbir azamat eline shyn jany ashysa álem halqynyń basyna túsken syn saǵatta halqyn alǵa bastar jol izdeıdi. Órge bastaıtyn joldy usynady. Biz dúnıeni dúrbeleńge salǵan indet daǵdarysynan demikpeı shyǵaıyq. Ol úshin yqtımal syn – tegeýrinderge tyńǵylyqty shep quryp, birge bolaıyq! Syn saǵatta bıligimizge seneıik!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Mahat Sadyq

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT