Tek bıýdjetke qarap otyrýǵa bolmaıdy – Altaı Kólginov
2022 jylǵy 6 shilde 10:30

Tek bıýdjetke qarap otyrýǵa bolmaıdy – Altaı Kólginov

NUR-SULTAN. QazAqparat – Nur-Sultan qala kúnine qandaı jetistiktermen jetti? Qandaı jańa nysandardy paıdalanýǵa berý josparlanǵan? Turǵyndardyń tynys-tirshiligin jaıly etý úshin nendeı jaǵdaı jasalyp, qulaǵaly turǵan eski úıler qashan súriledi? Qaı kóshelerdi jóndeý josparlanyp otyr? Jalpy, qala turǵyndary úshin osy merekede qandaı tosynsyı bolmaq? QazAqparat tilshisine suhbat bergen qala ákimi Altaı Kólginov osy saýaldarǵa egjeı-tegjeıli jaýap qaıtardy.

- Altaı Seıdiruly, búginde elorda kezekti qala kúni merekesi qarsańynda qandaı jetistigimen maqtana alady?

- Suraǵyńyzǵa raqmet! Kez kelgen jetistik – búkil memlekettik apparattyń júıeli ári josparly jumysy. Bul suraqqa oraı qoljetimdi, jeńildikpen beriletin turǵyn úı qurylysy, bilim berý mekemeleri syndy áleýmettik baǵytqa toqtalǵym keledi.

Memleket basshysynyń tapsyrmasymen áleýmettik baspana qurylysynyń kólemi aıtarlyqtaı ulǵaıdy. Máselen, eger 2018 jyly – 1 100 páter, 2019 – 2900 páter salynsa, 2020 jyly áleýmettik páterdiń sany 7 myńǵa jetti. Ótken jyly bul deńgeıdi 10 myń páterge deıin jetkizdik. Qurylys kólemine qatysty osy deńgeıdi saqtaý qajet. Sonymen qatar ózge de túrli turǵyn úı baǵdarlamalary, onyń ishinde jastarǵa arnalǵany da bar.

Degenmen, tek bıýdjetti ǵana medet tutýǵa bolmaıdy. Biz turǵyn úı qurylysyna jeke ınvestorlardy da tartamyz. Aıtalyq, mynadaı taǵy bir tetikti iske qostyq. ıaǵnı, áleýmettik-kásipkerlik korporatsııa arqyly bızneske jer bólip berip, olarǵa kómektesemiz. Al olar óz kezeginde páterlerdiń bir bóligin kezekte turǵandarǵa jeńildetilgen baǵamen usynady. Sonymen qatar qurylys ındýstrııasy da barynsha jumyldyrylǵan: úı qurylysy kombınattarymyz, temir-beton buıymdaryn, kirpish shyǵaratyn zaýyttarymyz jáne taǵy basqalary.

Endi mektep máselesine toqtalaıyn. Oqýshylardyń sany jyl saıyn artyp kele jatyr. Tek sońǵy 10 jylda ǵana mektep oqýshylarynyń sany 3 eseden astamǵa artty. Eger mamyrda shamamen 8,5 myń bala mektep bitirse, jańa oqý jylynda 25 myń búldirshin birinshi synyp tabaldyryǵyn attaıdy. Munyń barlyǵy oqý oryndaryn salý qajet ekenin bildiredi. Elordada júktemesi joǵary mektepterdiń sanyn birtindep tómendetý úshin jyl saıyn keminde 10 bilim ordasyn salý qajet.

Úsh jyldyń ishinde 70 myń oqýshy ornyna shaqtalǵan 34 mektep saldyq. Bıyl taǵy da 20 myńnan astam oqýshy ornyn jasaımyz. Mektep qajettiligin eskere otyryp, qurylys jumystaryna jeke qarajatty da tartyp jatyrmyz.

Munan bólek, medıtsına nysandarynyń sanyn arttyrý kerek. sońǵy jyldary 30-dan astam «Úıdegi dáriger» nysanyn ashyp, birqatar medıtsına mekemesin jóndedik jáne qajetti medıtsınalyq jabdyqtarmen qamtamapsyz ettik. Ár aýdanda áleýmettik baspana, mektep, medıtsınalyq mekeme jáne basqa da qajetti áleýmettik nysandardy josparlaımyz.

- Siz kelgennen keıin uzaq jyldar kúrmeýi sheshilmegen úleskerlik qurylys nysandarynyń problemasyna qatysty máselede ilgerileýshilik oryn aldy. Oǵan qalaı qol jetkizdińiz? Mundaı jaǵdaıdyń taǵy qaıtalaný qaýpi bar ma? Óıtkeni, búginde de elordada úleskerlerdiń qarajatyn tartý arqyly salynyp jatqan nysandar óte kóp ekeni belgili jaıt.

- Uzaqqa sozylǵan qurylys nysandaryn aıaqtaý Memleket basshysynyń tikeleı baqylaýynda tur. 2019 jyldyń basynda qalada 16 myńnan astam úlesker otbasy bar edi. Bul – 150-den astam kóppáterli turǵyn úı kesheni. Dál qazirgi ýaqytta 13 myń úlesker otbasynyń problemasy sheshildi. Al bul degenińiz 90 kóppáterli turǵyn úı kesheni degen sóz. Endi qalǵan 3 myń úleskerdiń problemasyn sheshý mindeti tur. Olardyń bir bóligin osy jyly sheshemiz. Ekinshi bóligin kelesi jyly sheshýdi josparlap otyrmyz.

Qurylysy uzaqqa sozylyp ketken nysandardyń jaı-kúıi de alýan túrli boldy: birinde qazanshuńyry ǵana qazylsa, endi birinde úıdiń sulbasy ǵana kóterilgen. Degenmen, buǵan deıin de aıtqanymdaı, máselen eger «Terrıtorııa komforta-1» turǵyn úı keshenin sońyna deıin salsaq, paıdalanýǵa bergen kezde ol shalajansar bolyp shyǵar edi. Óıtkeni, qurylysshy betonnyń durys markasyn qoldanbaǵan, qabattar arasy túıistirilmegen.

Sol sebepti uzaqqa sozylǵan qurylys nysandaryna tehnıkalyq, tekserý, qarjylyq aýdıt júrgizý, jobalyq-smetalyq qujzattamalardy tártipke keltirý qajet boldy. Bir páterdi eki, tipti úsh ret satý faktileri de boldy. Biraq, uzaqqa sozylǵan qurylystarǵa qatysty is-sharalardyń naqty jospary bar. Sol nysandardyń qurylysyn aıaqtaý úshin jumys istep jatyrmyz.

Endi suraǵyńyzdyń ekinshi bóligi – jańa úleskerlerdiń paıda bolý qaýpine toqtalaıyn. Táýekel barlyq ýaqytta da bolady. Ásirese turǵyn úı satyp alar kezde adamdar bul máselege jaýapkershilikpen qarap, qurylys kompanııasynyń tarıhyn zerdeleýi, qujattaryn qaraýy kerek. Memleket tarapynan baspana salýshylarǵa talap kúsheıtilgen: eger salýshynyń nysandy aıaqtaýǵa jetkilikti qarajaty bolmasa, páter satýdy bastaı almaıdy, bank kepili bolýy tıis jáne sol kompanııanyń jaǵdaıyna da qaraý qajet. Ákimdiktiń resmı akkaýnttarynda jáne BAQ betinde josyqsyz qurysshylardyń tizimin únemi jarııalap otyramyz.

- Elordada qulaǵaly turǵan úıler men baraktar áli de bar. Olarda adamdar turyp jatyr. Árıne, bul máseleni sheshý bir kúnniń sharýasy emes ekeni túsinikti. Degenmen, osy ýaqytqa deıin qansha adam jańa baspanaǵa kóshti jáne bul baǵytta taıaý ýaqytta qandaı jumys júrgizilmek?

- Iá, durys aıtasyz, eski apatty jaǵdaıdaǵy úıler bar. Sońǵy úsh jyldyń ishinde osyndaı apatty úılerden 700-deı otbasyn jańa baspanaǵa qonystandyrdyq. Bıyl da osyndaı eski úılerden 300-den astam otbasyn kóshirýdi josparlap otyrmyz. Máselen, Y.Dúkenuly 21 mekenjaıynda (Saryarqa aýdany) ornalasqan bes qabatty jataqhananyń turǵyndarymen kezdestik. Biz ony súrip tastaımyz. Máslıhat ta qoldap, súriletin úılerdiń tizimine qosty. Mundaı úıler az emes. Eski úılerdi súrýge baǵyttalǵan júıeli jumys júrgizip jatyrmyz. sonymen qatar turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtý baǵdarlamasy arqyly da úılerdi jóndeımiz.

- Qala turǵyndary tarapynan joldarǵa qatysty saýaldar týyndap jatady. Bıyl qansha jol jóndeledi?

- Osy jyly 100-den astam kóshe salýdy jáne jóndeýdi josparlap otyrmyz. Ótken jylǵydaı qalanyń oń jaq bóligindegi turǵyn úı alaptaryna, qurylys júrip jatqan aýdandaryna basa nazar aýdaramyz. Áleýmettik nysandarǵa kireberis ýchaskeler de nazarymyzdan tys qalmaıdy. Sońǵy jyldary qalada 300-den astam kóshe jóndeldi.

- Elordany gazdandyrý jumysy qalaı júrgizilip jatyr? Bıyl qaıaýdan turǵyndary kógildir otyn qyzyǵyn kóredi?

- Ózińizde biletindeı, qalany gazdandyrý elordanyń ekologııasyna oń áserin tıgizýmen qatar turǵyndardyń ómir sapasyn jaqsartýǵa da sep bolady. Qalada eki aýdan - Saryarqa men Almaty tolyqtaı gazdandyryldy. Ol úshin 680 shaqyrymnan astam gaz taratý jelisin tósep, oramishilik jelilerdi tarttyq. 14 myń abonent gaz qosýǵa, 6 myńnan astam abonent tehnıkalyq shart aldy. Buǵan qosa, qazirdiń ózinde 3,6 myńnan astam úı (25 paıyzdan astam) gazǵa qosylǵan.

Jazda qalǵan eki aýdanda – Baıqońyr men Esilde gaz keletin qubyrlardyń qurylysyn bastap ketti. Aıtalyq, olar: Ilınka (Úrker), Óndiris, Prıgorodnyı, Telman turǵyn úı alaptary, «Family Village», «Garden Village» jáne basqa da shaǵynaýdandar. Shubar shaǵyn aýdanyna qatysty jobalaý jumystary júrgizilip jatyr. Esil men Baıqońyr aýdanynda eń aldymen gaz keletin qubyrlardy tóseımiz. Al kelesi jyly oramishilik jelini tartý bastalady.

Birqatar jeńildik qabyldadyq. Muqtaj jandar sanatyna gaz qosý úshin áleýmettik kómek bólemiz. Áleýmettik kómek mólsherin 413 myń teńgege deıin ulǵaıttyq. Munan bólek, turǵyndar tarapynan úıge gaz qosý úshin qujattar jınaýǵa qatysty ótinish boldy. Eger burynyraq, úıge gaz qosý úshin 8 qujat jınaý qajet bolsa, onyń ózi birneshe aıǵa sozylyp ketse, endigi ýaqytta qujat tizimi eki esege qysqartyldy. Mundaı is-shara Memleket basshysynyń «Memlekettik apparattyń qyzmetin bıýrokratııadan aryltý jónindegi sharalar týraly» Jarlyǵy aıasynda qabyldandy.

Buǵan qosa, JEO-1 men JEO-2-niń 13 sý jylytý qazandyǵyn gazǵa qostyq. JEO-3 qurylysyn jańǵyrttyq, qurylys qarqyndy júrip jatqan jańa aýdandardy jylýmen qamtamasyz etý úshin úsh derbes gaz qazandyǵyn jobalap jatyrmyz. Osy sharalardyń barlyǵy qalanyń ekologııasyn aıtarlyqtaı jaqsartýǵa septigin tıgizedi. Gazdandyrý barysy Memleket basshysynyń baqylaýynda tur.

- Qala kúnine oraı elorda turǵyndaryna qandaı tosynsyı ázirlep jatyrsyzdar?

- Aı basynan qalada kontsertterden bastap, sporttyq festıvalderge deıin ondaǵan alýan túrli sharalar ótkizilip jatyr. Máselen, Ulttyq dombyra kúnin merekeleý, Ermurat Úsenovtiń 70 jyldyǵyna arnalǵan «Ómir dastan» kontserti, erler men qyzdar arasynda bokstan «Elorda kýbogyna» arnalǵan halyqaralyq týrnır, kórmeler ótip ketti.

Qala kúnine de birqatar áleýmettik nysan ashamyz. Kezekte turǵandar men jumys isteıtin jastarǵa páter kiltin tapsyrdyq. Jańa kirpish zaýytyn, 80-nen astam aýla, qoǵamdyq keńistik pen amfıteatr jáne basqalaryn ashýdy josparlap otyrmyz.

Qala kúnimen quttyqtaımyn! Qalamyzdyń damýy árbir turǵynǵa baılanysty jáne ár adam óz úlesin qosa alady. Sizdiń redaktsııańyzdy jáne barsha oqyrmandaryńyzdy qala kúnimen quttyqtaımyn! Zor densaýlyq, baqyt, tabys tileımin!

- Suhbatyńyzǵa raqmet!


Foto: Aleksandr Kýprıenko
Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT