Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy: Qyzylorda oblysyna 4 trln teńgeden astam ınvestıtsııa tartyldy
2021 jylǵy 18 qarasha 16:03

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy: Qyzylorda oblysyna 4 trln teńgeden astam ınvestıtsııa tartyldy

QYZYLORDA. QazAqparat - Qyzylorda oblysynda táýelsizdik jyldarynda óńir ekonomıkasyna 4 trln teńgeden astam ınvestıtsııa tartyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Búgin QR Prezıdenti janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda Qyzylorda oblysynyń ákimi Gúlshara Ábdiqalyqova Memleket basshysynyń Joldaýy aıasynda aımaqtyń damýy týraly málim etti.

«Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń strategııalyq baǵyttaǵy tapsyrmalaryna sáıkes Táýelsizdik jyldary óńir ekonomıkasyna 4 trln teńgeden astam ınvestıtsııa tartyldy. Jalpy óńirlik ónimdegi ónerkásip óndirisiniń úlesi 1991 jylǵy 11 paıyzdan 30 paıyzǵa deıin, al aýyl sharýashylyǵynyń úlesi sońǵy 10 jylda 3,9 paıyzdan 6,3 paıyzǵa deıin artty. Kúrishtiń ónimdiligi men jalpy alynǵan ónimi búginde 1991 jylǵy kórsetkishten 1,5 esege ósti. Óńirde jumys jasap turǵan shaǵyn jáne orta bıznes sýbektiler sanynyń ósý qarqyny boıynsha eldegi úzdikterdiń qatarynda. Atap aıtqanda, aǵymdaǵy jyldyń 9 aıynda ónerkásip ónimi óndirisi – 0,5, onyń ishinde óńdeý salasy – 12,6, aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń óndirisi 2,3 paıyzǵa ósti. Jumys jasap turǵan shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń sany – 6,6, qurylys jumystary 2,4 paıyzǵa artyp, paıdalanýǵa berilgen turǵyn úıler kólemi 3,5 paıyzǵa artty», - dedi Gúlshara Ábdiqalyqova.

Bıyl 2408 páterlik 110 turǵyn úıdiń qurylysy júrýde, onyń ishinde Baıqońyr qalasynda 250 páterlik 5 turǵyn úı bar. Jyl aıaǵyna deıin 1608 páterlik 94 turǵyn úı paıdalanýǵa beriledi. Aımaq ekonomıkasyna, onyń ishinde óńdeý ónerkásibine tartylǵan ınvestıtsııa kólemi 2,6 ese artqan.

Indýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń úshinshi besjyldyǵy aıasynda bıyl quny 45 mlrd teńgeni quraıtyn, 500-ge jýyq jumys orny ashylatyn 4 jobany iske qosý josparlanǵan. Olardyń qatarynda Qyzylorda qalasyndaǵy shyny zaýyty da bar.

Sondaı-aq, Jańaqorǵan aýdany «Shalqııa» ken ornynda taý-ken baıytý kombınatynyń jáne Aral aýdanynda kaltsıılengen soda zaýytynyń qurylysy bastalady. Shıeli aýdanynda «Balasaýysqandyq» vanadıı ken ornynda osy jyldyń jeltoqsan aıynan bastap ferromolıbden ónimi óndiriledi. Munymen qosa, Qyzylorda oblysynyń 2023 jylǵa deıingi ekonomıkalyq damý kartasy aıasynda qoı, sıyr jáne jylqy etinen jasalǵan konserviler, kúrish, qaraqumyq botqasy, jantaq baly, qaýynnan jasalǵan chıpsy jáne taǵy basqa azyq-túlik ónimderi óndirilýde.

Óńirde ishki naryqty óz ónimderimen tolyqtyrý maqsatynda 2% nesıeleý baǵdarlamasy iske qosyldy. Ol maqsatqa oblystyq bıýdjetten 400 mln teńge bólingen.

«Memleket basshysynyń Joldaýyna sáıkes jalpy kólemi 775 mln tekshe metrdi quraıtyn Qaraózek sý qoımasyn salý bastalady. Bizdiń maqsat sýarmaly sýmen baılanysty problemalardy eskere otyryp, aýyl sharýashylyǵy óndirisin, ásirese, eginshilikti ártaraptandyrýdy jáne sý resýrstaryn tıimdi paıdalaný», - dedi Gúlshara Ábdiqalyqova.

Sondaı-aq, Joldaýǵa tapsyrmasyna oraı 2025 jylǵa deıin respýblıka boıynsha qaıta jańǵyrtylatyn 120 kanaldyń 21-in Qyzylorda oblysy aýmaǵynda júzege asyrý kózdelip otyr.

Qurǵaqshylyq saldarynan bıyl Aral aýdanynda maldyń qyrylýy oryn aldy. Sýarmaly sýdyń jetispeýine baılanysty tótenshe jaǵdaı jarııalanyp, jedel sharalar nátıjesinde jaǵdaı turaqtaldy. Malshylardy jem-shóppen qamtamasyz etýge, sondaı-aq sýat máselesin sheshýge, jaıylymdardy, shabyndyqtardy sýarý jáne kól júıelerin sýlandyrý máselelerin sheshýge 600 mln teńge bólindi.

Atalǵan tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty metsenat Bolat Ótemuratovtyń qorynan 280 mln teńge qarjy bólinip, atalǵan qarjyǵa Qostanaı jáne Aqtóbe oblystarynan qajetti jem qory tasymaldandy. Oǵan qosa Aqtóbe oblysynyń Yrǵyz aýdanynan 15 myń gektar jaıylymdyq jerlerin 5 jylǵa jalǵa alý jóninde kelisim jasalyp, bıylǵy jyldyń 30 qyrkúıeginde Aral aýdany men Yrǵyz aýdany ákimdikteri ekijaqty memorandýmǵa qol qoıdy.

Aımaqta bıyl kúrish egisi 89 myń gektardan 83 myń gektarǵa deıin qysqartylǵan. Sý tapshylyǵyna qaramastan ótken jylǵy deńgeıde 500 myń tonna ónim alynyp, ortasha ónimdilik gektaryna 59,8 tsentnerdi qurady.

Óńirde jumyssyzdyq deńgeıi 4,9% quraıdy. Jyl basynan beri 27 myńnan astam jańa jumys orny quryldy, onyń 14114 – turaqty. Jumyspen qamtý ortalyqtary arqyly 849 múmkindigi shekteýli adam jumyspen qamtylǵan.

Budan bólek, Gúlshara Ábdiqalyqova koronavırýs ınfektsııasyn aýyzdyqtaý baǵytynda turǵyndarǵa vaktsına salý jumystarynyń qarqynyn tizbektedi.

Qyzylorda óńirinde áleýmettik máseleler de sheshimin taýyp keledi. Búginde oblys halqynyń 97 paıyzy ortalyqtandyrylǵan sýmen, 65 paıyzy tabıǵı gazben qamtamasyz etilgen. Jaqsy jaǵdaıdaǵy joldardyń úlesi jyl aıaǵyna 75 paıyzǵa deıin jetkiziledi. Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy salasynda «Halyq qatysatyn bıýdjet» jobasy qarqyn alýda. Qala aýmaǵyn sýarý jáne kógaldandyrý jobasy júzege asyryldy, taǵy 2 joba júzege asyrylady dep kútilýde.

Spıker apatty mektepterdi joıý men jańa nysandardy salý baǵytyndaǵy jumystarǵa toqtaldy. Elbasy tapsyrmasyna sáıkes bıyl Qyzylordada kolledj stýdentteri úshin 475 oryndyq 3 jataqhana ashyldy. Sonymen qatar, 1 qyrkúıekke 748 oryndyq 3 mektep paıdalanýǵa berildi, onyń ishinde 2 jekemenshik mektep bar. Jyl sońyna deıin 900 oryndyq taǵy 2 mektep tapsyrylady dep kútilýde. Onyń bireýi apattyq mekteptiń ornyna beriledi. Memlekettik-jekemenshik áriptestik aıasynda buqaralyq sportty damytý maqsatynda 7 sport kesheni paıdalanýǵa berildi, 6 sport kesheniniń qurylysy jalǵasýda.

Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes oblysta 2156 balany qamtıtyn memlekettik sporttyq tapsyrysty qarjylandyrýdy 2021 jylǵy 212 mln teńgeden kelesi jyly 638 mln teńgege ulǵaıtý (4312 bala úshin) josparlanýda.

Sonymen qatar memlekettik shyǵarmashylyq tapsyrys sheńberinde 1522 balany qamtıtyn úıirmelerge bıyl oblystyq bıýdjetten 100,1 mln teńge qarjy bólinse, kelesi jyly 2150 bala úshin bul qarjy 301 mln teńgege ulǵaıtylady.

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy sheńberińde Syr óńiri folklory antologııasynyń І tomy «Janqoja batyr» jaryqqa shyqty.

Bıyl ataqty kúrishshi, «dala akademıgi» Ybyraı Jaqaevtyń 130 jyldyǵy atalyp ótti. Endi Jalańtós Bahadúrdiń 445 jyldyǵy aıasynda Qazaly aýdanynda eskertkish ornatylady. Al, Bábish mola, Jankent jáne Syǵanaq qalashyqtaryna qazba jumystary jalǵasýda.

Eske salsaq, budan buryn Qyzylorda oblysynda azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrý maqsatynda kásipkerlerge nesıe berilgeni habarlandy.

Sondaı-aq, Qyzylorda oblysynda turǵyndardyń 86 paıyzy koronavırýsqa qarsy vaktsına saldyrǵan.

Qyzylordada Qorqyt Ata áýejaıy keńeıtilip, jańa termınal salynady.


Jańalyqtar

MURAǴAT