+7 (701) 759 90 19
USD 425.3 EUR 501.05
RUB 5.85 CNY 65.88
Jańalyqtar

Táýelsizdik jerimizdi, sýymyzdy berdi, jelbiregen týymyzdy berdi – aqyn Aqylbek Shaıahmet

2021 jylǵy 5 maýsym 13:15
Bólisińiz:
Táýelsizdik jerimizdi, sýymyzdy berdi, jelbiregen týymyzdy berdi – aqyn Aqylbek Shaıahmet

NUR-SULTAN. QazAqparat – Aqyn, jazýshy, dramatýrg, kósemsózshi, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi, Halyqaralyq shyǵarmashylyq akademııasynyń korresondent-múshesi, QR mádenıet qaıratkeri, jýyrda jetpis jasqa tolǵaly otyrǵan Aqylbek Shaıahmet QazAqparat tilshisine suhbat berip, táýelsizdiktiń jemisi, qoǵam damýy, ımandylyq jáne rýhanı-mádenı baılyqty qoldaý týraly óz oılaryn ortaǵa saldy.

– Aqylbek Qojauly, ómirdiń qundylyǵy nede? Adamzat úshin ne qymbat, ne baǵaly eken?

– Ómirde adal ómir súrip, aǵaıynǵa, dostaryń men zamandastaryńa syıly bola bilseń, ol da bir baılyq. Alla bergen tabıǵı darynyńdy asha bilseń, qabilet-qarymyńdy eldiń ıgiligine jaratyp, bilim men ǵylym jolynda qajyrly eńbek etip, halyqqa paıdań tıse, mereıińniń óskeni, armanyńa jetkeniń ǵoı. Ómir osy jaǵynan alǵanda qundy dep oılaımyn.

«Úsh-aq nárse adamnyń qasıeti: ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek», - dep Abaı aıtqan. Uly aqyn qandaı iske de bar nıetińmen kirisip, nátıjege jetý úshin kúsh-jigerińdi jumsaýyń qajet ekenin aıtyp tur. Azamat úshin týǵan jeri, Otany qymbat. Ana tili baǵaly. Adamzat úshin osy qasıetter qashanda birinshi orynda turmaq.

– Imandylyq, qanaǵat, ıslam qundylyqtaryn saqtaý týraly ne aıtar edińiz?

– Biz musylman bolǵandyqtan, Alla aldynda qaryzdarymyz ben paryzdarymyz bar. Ertede Toqsan bı: «Jylǵa paryz – on eki aıda kelgen qurban, Aıǵa paryz – otyz kún oraza, Kúnge paryz – bes ýaqyt namaz, Hanǵa paryz – halqyn ádildikpen baǵý, Qarashaǵa paryz – hannyń ádildigin bilý», - degen eken. Bes paryzdy jurtqa kóz qylý úshin emes, Allanyń yrzalyǵy úshin, óziń úshin jasaısyń.

Jerdiń kórki – adamzat, adam kórki – aqıqat,ómir kórki – qanaǵat, dinniń kórki – sharıǵat, ımam kórki – salaýat, meshit kórki – jamaǵat ekeni belgili.

«Minajat» (Astana, «Folıant «baspasy, 2011) dep atalǵan jyr jınaǵymda:

«Kıiz úı de kúmbezindeı meshittiń,

Eńkeıip kir taǵzym etip Allaǵa.

Tań atarda azan únin esittiń,

Erte tur da, júzińdi bur qubylaǵa.

Bul jalǵanda kúnderi kóp qysylǵan,

Qylyǵyna ókinbeıtin bar ma adam?!

Meshitke eger kirgen bolsa musylman,

Keshý tiler jalǵyz ǵana Alladan», – dep jazǵan edim.

Shynynda da, bilip istegen jáne bilmeı istegen kúnáńdi tek qana Alla keshire alady. Sondyqtan da bazarda qaldyrǵan aqshań túk emes, meshitte qaldyrǵan aqshań kóp emes. Kúmbezderi – qalqandaı, munaralary – naızadaı meshitte azan daýysyn estiseń, ol qulaqqa jaıly ásem áýendeı estiledi. Meshit – Allanyń úıi, ımandylyqtyń uıasy.

Uly aǵartýshy Ybyraı Altynsarın «Musylmanshylyq tutqasyn» jazyp, barlyq mektepterdi ashqan kezde «Bisimilla, rahman-rahım!» degen sózben bastaǵan, mektepke sabaq berer aldynda dáret alyp kirgen ónegesiniń ózi netken ǵajap?!

Dindar aqyn Nurjan Naýshabaıuly: «Bisimilla, rahman-rahım! Bolmady tómen nazarym, jer júzine jaıyldy nasıhat bolyp ǵazalym», – dep Jaratqanǵa minajat qylǵan óńirde týra jolǵa túsken jerlesterim kóbeıgenge qýanamyn. Imany bar adam ıgilikti istiń basynda júredi. Qanaǵaty bar adam árdaıym syıly bolady.

– Bıyl azattyqqa qol jetkizgenimizge 30 jyl tolǵaly tur. Siz úshin Qazaq eliniń egemendigi qanshalyqty qundy? Táýelsizdik bizge ne berdi?!

– Táýelsizdik úshin ata-babalarymyz qany men terin tókti. Odan qundy ne bolýy múmkin?! Táýelsizdik jerimizdi, sýymyzdy berdi, jelbiregen týymyzdy berdi. Eldiń tańbasyn berdi, tirliktiń arnasyn berdi. Eldigimizdiń belgisindeı bolǵan teńgemizdi berdi, jıǵan-tergenimizdi berdi, ósirip-óngenimizdi berdi. Tilimiz ben dinimizdi berdi, osy kúnimizdi berdi. Keleshekke degen senimdi berdi. Bergeninen beretini áli kóp.

Táýelsiz degen tátti sózdiń ıisine ǵana balqyp, kóbigin qalqyp júrgender az emes ekenin umytpaý kerek. Táýelsizdik baıandy bolýy úshin basshylarda nysap, baılarda qaıyr, kedeılerde qanaǵat bolsa deımin.

– Memleketimizdiń demokratııalyq ustanymdardy saqtap, saıası-ekonomıkalyq damýy úshin qandaı qadamdar jasalǵany durys dep oılaısyz?

– Basty qadamdar: halyq bıligin túbegeıli ornyqtyrý. Ótkendi baǵalap, búgindi saralap, erteńge senimdi jospar qurý. Qazynaly qarttardyń aqylyn alyp, jastarǵa jol ashý. Aýyldy kórkeıtý, ata dástúrdi jańǵyrtý, jerimizdiń astyndaǵy da, ústindegi de baılyǵyna ıe bolý.

Bizdiń óz múmkindikterimiz óte mol. Tabıǵı qazynamyz da, adamı resýrstarymyz da jeterlik. Syrttan qaryz almaı, óz kúshimizben de órge basa alamyz. Halyq úshin búgingi nátıjesine shattanatyn emes, Qazaq eliniń berekeli keleshegin ornatyp ketetin úkimet qajet.

Azamattarymyz alańsyz ómir súrýi úshin zańdylyqtyń saqtalýy, ádildiktiń ústemdigi asa qajet. El ishinde sot júıesine, quqyq qorǵaý orǵandarynyń jumysyna kóńili tolmaıtyndar az emes. Birinshi kezekte azamattardy sottaıtyn emes, qorǵaıtyn Otany bolýy tıis! Ádil sot, ashyq qoǵam – demokratııanyń basty sharttary!

– Sońǵy jyldary rýhanııat baılyǵyn qorǵaý, qurmetteý jaǵy kemshin soǵyp jatqan sekildi. Siz qalaı oılaısyz?

– Biz Batysqa kóp eliktep júrgen sekildimiz. Islammen bite qaınasyp ketken ata dástúrimizdi dáripteý kemshin soǵyp jatyr. Rýhanı baılyq mol. Tek solardy halyqqa jetkizýde sony izdenister kerek. Meshiti kóp, mektebi men mediresesi az qoǵamǵa aınalyp ketýden de saqtanǵan abzal.

– Óner men mádenıetti órkendetýdiń, osy jolda ter tógip júrgen adamdardyń eńbegin baǵalaýdyń qandaı joldary bar?

– Meniń oıymsha, túrli ataq pen marapat, salpynshaqtardan góri ártúrli mamandyq ıelerin materıaldyq jaǵynan qoldaý tıimdi. Al eńbegi sińgen adamdardyń óner men mádenıettegi, kásiptegi tabystaryn jan-jaqty nasıhattaý artyq etpes edi. Bul úshin memleket tarapynan moraldyq ta, materıaldyq ta qoldaý kerek.

Qamqorlyq jasalǵan jerde jazýshynyń qalamynan kesek týyndylar shyǵatyny sózsiz. Mysaly, ol ózi zerttep júrgen taqyryby boıynsha bir óńirlerdi nemese tarıhı oryndardy aralap kelýi kerek. Qazaqstandaǵy jáne keıbir sheteldegi arhıvterden, mýzeılerden materıaldar jınaqtaýy yqtımal. Al sonyń bárine óz qarajaty jete me? Joq, árıne. Elimizdiń rýhanı-mádenı salasyna súbeli úles qosatyn dúnıe jazǵan qalamgerdiń eńbegi joǵary baǵalanýy qajet. Kompozıtor, kúıshi, dombyrashy, zertteýshi adamdar, jalpy barlyq óner ıeleri týraly da aıtarym – osy.

– Endi ózińizdiń shyǵarmashylyq tabystaryńyzǵa toqtalsańyz? Sońǵy kezde talǵamy joǵary oqyrmandarǵa qandaı týyndylar usyndyńyz?

– Jetpistiń jelkesine shyǵyp turmyz. Soǵan baılanysty «Kúzgi kóńil» dep atalatyn jyr jınaǵym jáne «Ońashadaǵy oqshaý oılar» dep atalǵan prozalyq mınıatıýralar kitabym jaryq kórdi. «Zeınolla ıshan», «Jumyrtqa», «Kóleńke», «Qashqyn» dep atalatyn birneshe pesa jazdym. Balalar ádebıetine shama-sharqymsha úles qosyp júrmin. Bıylǵy jyly onnan astam sýretti kitapshalar jaryq kórýge tıis.

– Buryn jurtshylyq sizdi aqyn, jýrnalıst retinde jaqsy bildi. Keıingi jyldary dramatýrgııa salasyna qalam terbep júrsiz. Dramalyq shyǵarmalaryńyz teatrlarda qoıylýda. Osy týraly aıtyp ótseńiz?

– Iıa, dramaǵa keıingi kezde kóp kóńil bólip júrmin. «Ybyraıdyń ósıeti» dep atalatyn spektaklimdi Qostanaıdaǵy orys drama teatry sahnaǵa shyǵardy. Taldyqorǵandaǵy Bıken Rımova atyndaǵy qazaq drama teatry «Shoqannyń sheri» atty pesamdy sahnalady. Іlııas Omarov atyndaǵy Qostanaı drama teatrynda ata-anasyn qartaıǵanda qarttar úıine ótkizip jibergen oqıǵalar arqaý bolǵan «Ókinish» degen spektaklim qoıylyp jatyr.

Bıyl 16-18 maýsym kúnderi 70 jasqa tolatyn mereıtoıym aıasynda Qostanaı qalasyndaǵy qazaq jáne orys drama teatrlary meniń týyndylarymdy kórermen nazaryna usynady. Sondaı-aq shyǵarmashylyq jolymdy qamtıtyn kitap kórmesi jáne ádebı kesh ótetini josparlanǵan. Aıta keteıin, bul sharalar barlyq sanıtarlyq qaýipsizdikti saqtaı otyryp ótkizilmek.

– Sizdiń erekshe bir qasıetińiz – qazaq jáne orys tilderin jetik meńgergenińiz. Eki tilde de erkin sóıleısiz jáne týyndylaryńyzdy da jazyp júrsiz. Bul ekiniń birine berilmeıtin qabilet. Mektepte oryssha oqydyńyz ba? Taǵy qandaı tilderdi bilesiz?

– Men Qostanaı oblysyndaǵy Jitiqara qazaq mektebinde oqyǵanmyn. Biraq toǵyzynshy synypta oqyp júrgen kezde qazaq mektebi jarty jyldaı ýaqytqa jabylyp qalyp, orys mektebinde oqýǵa týra kelgen. Odan keıin qalyń orystyń arasynda óstik. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirip shyqqan soń, Máskeýdegi Ádebıet ınstıtýtyna oqýǵa tústim. Keıbir kósemsózderimdi orys tilinde jazamyn. Birneshe pesamdy orys tiline ózim aýdardym.

– Aldaǵy josparlaryńyz?

– Aldaǵy kúnge úlken jospar qurmaımyn. Esil-dertim jazý, aq qaǵazǵa oımen órnek salý. Qostanaı jerinde týyp-ósken Alash arystarynyń, bı-sheshenderdiń, aqyndardyń ómiri men qyzmetin de zerttep júrgen jaıym bar.

– QazAqparat arqyly oqyrmandarǵa aıtar tilegińiz?

– Men QazAqparat agenttiginde biraz jyl tilshi bolyp qyzmet atqarǵanmyn. Bul agenttik jas jýrnalıster úshin úlken mektep ekeni anyq. Óz elimizdiń jáne jahannyń naqty jańalyqtaryn jarııalaıdy. Sheteldegi qandastarymyz da oqıdy. Olar úshin habar-oshar latyn jáne arab álipbıine negizdelgen tóte jazýmen taratylady.

Jýrnalıst retinde qazaq baspasóziniń kóshi ilgeri basýyna biraz atsalystym. «Azattyq» radıosynda da qyzmet jasadym. «Ana tili» gazetiniń laýreaty atanǵan da kezim bar. Al Qostanaıda «Dala qońyraýy» dep atalatyn gazet shyǵardym. Áleýmettik jelige kelsek, meniń Feısbýkte paraqsham bar.

Jalpy, Ǵalamtor degen keıde Ósektor bolyp ketedi. Jalǵan aqparat taratyp, halyqty áýrege salatyndar bar. Alaıda, áleýmettik jelini durys paıdalanǵan kisige, saraptap, suryptap oqıtyn bolsa, paıdasy da az emes.

Al keıbir tilshilerdi tyńdap otyrsam, qarnym ashady. Olarǵa salsań, jerimiz jaınap, bulbulymyz saırap, qazanymyz qaınap tur.

Olarǵa kereǵar taǵy bir topty tyńdasaq, jerimizdi jaılaǵan jemqorlar, azǵyndar, qylmyskerler, taǵy sondaılar.

Gazet te, kógildir ekranyn alǵa tosqan «kókjáshik» te ashyq pikir alańy bolýǵa tıis. Jalǵandyqtan qashyp, aqıqatty aıtýǵa umtylý kerek. Aqty aq, qarany qara degennen utylmaıtynymyz anyq.

Aqynnyń ómirbaıany:

Aqyn, jazýshy, dramatýrg, kósemsózshi-jýrnalıst Aqylbek Qojauly Shaıahmet 1951 jylǵy 17 maýsymda Qostanaı oblysynyń Jitiqara aýdanynda týǵan. Áýlıekól aýdandyq gazetinde, odan keıin Almaty oblystyq «Jetisý», Qostanaı oblystyq «Qostanaı tańy» gazetterinde, oblystyq telekompanııada jumys istedi. Almatydaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin jáne Máskeýdegi Ádebıet ınstıtýtyn bitirgen.

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy oblystyq uıymynyń tóraǵasy, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Qostanaı jáne Torǵaı oblystary boıynsha ádebı keńesshisi, oblystyq til basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, ult saıasaty jónindegi Qostanaı oblystyq komıteti tóraǵasynyń orynbasary, oblystyq mádenıet basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, oblystyq bilim departamenti dırektorynyń orynbasary, Ahmet Baıtursynov atyndaǵy Qostanaı memlekettik ýnıversıteti Qazaq jáne orys fılologııasy ınstıtýtynyń dırektory, jýrnalıstıka fakýltetiniń dekany, QMÝ Medıa-ortalyǵynyń dırektory bolyp qyzmet atqardy.

Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty. «Ana tili» gazetiniń laýreaty. «Dala qońyraýy» gazetiniń tuńǵysh uıymdastyrýshysy jáne redaktory boldy. Ahmet Baıtursynov atyndaǵy medalmen, «QR táýelsizdigine 10 jyl» jáne «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalǵan. Buqar jyraýǵa, Beıimbet Maılınge, Nurjan Naýshabaıulyna arnalǵan respýblıkalyq múshaıralardyń jeńimpazy. 2007 jáne 2008 jyldary ótken respýblıkalyq ulttyq «Astana-Báıterek» konkýrsynyń jeńimpazy. 2008 jyly ótken «Bir óleń-bir álem» respýblıkalyq múshaırasynyń jáne «Daraboz» báıgesiniń júldegeri.

Sondaı-aq Mahmut Qashqarı atyndaǵy Túrki álemine sińirgen eńbegi úshin halyqaralyq syılyqtyń, «Alash» jáne Muhammed Haıdar Dýlatı atyndaǵy halyqaralyq ádebı syılyqtardyń, táýelsiz «Altyn qalam» syılyǵynyń ıegeri atandy.

Avtordyń óleńderi orys jáne shetel tilderine aýdarylǵan. «Este qalar el tarıhy», «El esindegi esimder», «Tyńda týǵan», «Pıramıda», «Kózimdi ashyp-kórgenim», «Juldyzdy dáýir», «Jer-besik», «Móldir bulaq» dep atalatyn prozalyq, óleńder jáne poemalar jınaqtary jaryq kórdi.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Eljan Eraly

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Úmbet Sholpan
Úmbet Sholpan
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT