+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 465.73
RUB 5.79 CNY 58.91
Jańalyqtar

Tarıh pen taǵzym

2020 jylǵy 31 mamyr 19:02
Bólisińiz:
Tarıh pen taǵzym

NUR-SULTAN. QazAqparat - XX ǵasyrdyń 20-30 jyldary bolǵan saıası qýǵyn-súrgin men zulmat jyldar – Qazaqstan úshin ǵana emes, Eýrazııa dalasyndaǵy adamzat taǵdyrynyń tragedııasy. Qazan tóńkerisinen keıingi jalǵasqan 1921-22 jyldardaǵy Qazaq dalasyndaǵy jut pen ashtyq, 1920 jyldardyń sońyndaǵy kámpeskeleý men ujymdastyrý, 1931-1933 jyldardaǵy jappaı asharshylyq, 1937 jylǵy saıası repressııa qazaq halqynyń sanyn jartysyna deıin azaıtyp qana qoımaı, turmysyn turalatyp, dástúrli kóshpeli sharýashylyǵyn kúıretip, qazaq mádenıeti men ózindik sana-sezimin ózgertip jiberdi. Repressııa men ashtyq Ortalyq Azııa halyqtarynyń ekonomıkasy men ekologııasy, demografııasy men rýhanııatyna aýyr zardabyn tıgizdi. Sol taqsiretti umytpaý úshin Qazaqstanda 31 mamyr Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni bolyp bekitilgen. Bul týraly Strategy2050.kz saıty jazady.

XX ǵasyrdyń І jartysynda qazaq halqy adam aıtsa nanǵysyz qasiretti kezeńdi basynan ótkerdi. Qyzyl Úkimettiń qandy qastandyǵy men jerdi jaılaǵan náýbet mıllıondaǵan adamnyń ómirin jalmap, myńdaǵan otbasylardyń janyna jara qaldyrdy. Amaly taýsylyp abdyraǵan halyqtyń bir bóligi bosyp, dala kezip ketse, bas kóterer azamattar qarý asynyp kóteriliske shyqty, Úkimetke qaltqysyz qyzmet etip, halyq bolashaǵyn bolshevızmnen izdegender de kóp boldy. Mıllıonnan asa qazaq bosqyndary Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Ortalyq Edil jáne Batys Sibirge, Qytaıǵa aýyp ketti.

Búginde jer júzinde tarydaı shashylyp júrgender sol zamanda qıyr jaılap, shet qonǵan, «Elim-aılap» bosyp ketken halyqtyń urpaǵy. Qytaıdaǵy jergilikti jáne aýyp barǵan qazaqtardyń basynda beıbit zaman uzaq ornap turǵan joq. Óıtkeni, Shyńjań ólkesi Qytaı men Reseıdiń arasyndaǵy astarly saıası kelisimderdiń alańyna aınaldy. Jalpy, qalaı qaraı aýsa da qyzyl ımperııanyń qyspaǵyna túsken halyqtyń basyna «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamadan» keıingi úlken náýbet osy XX ǵasyrdyń 20-30 jyldary qaıta keldi. Zulmat jyldardyń qazaq halqyna ákelgen aýyr zardabyn birneshe qyrynan qarastyrýǵa bolady:

Halyqtyń sandyq jáne sapalyq quramy aýysty. Qazirgi Qazaqstan terrıtorııasy lagerler mekeni men ulttardyń laboratorııasyna aınaldy. Stalındik repressııa jyldarynda Qazaqstan jerinde Karlag, Steplag, ALJIR jáne basqa da 11 arnaıy lager salynyp, oǵan 2 mln. adam qamalǵan. 1921-1954 jyldary 3,7 mln. adam sottalyp, 640 myńnan astamy atyldy. Saıası sebepteri úshin 103 myńnan astam adam sottalyp, 25 myń adamǵa joǵary jaza berilip, al respýblıka basshylarynan 650 adam jazalandy. 1917 jyly qazaq halqynyń sany aımaqqa kóshirilgen orystar jáne ýkraındyqtardy qosqanda 6 223 300 adamǵa jetken eken. 1897 jyldan beri halyqtyń sany 50,2 paıyzǵa deıin ósken. Degenmen, 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilister, 1920 jylǵa qaraıǵy qýańshylyq pen stıhııalyq mıgratsııalardyń tikeleı áserinen 1920 jyly halyq sany 4 679 795 adamǵa azaıǵan. Al, 1920-1923 jyldary taǵy 892 885 adamǵa azaıyp ketken. 1925 jylǵa deıin Qazaqstan aýmaǵyna búkil Odaqtan 86 ult ókilderi kúshtep kóshirip ákelingen. Qazaqstanǵa osy aralyqta 800 myń nemis, 550 myń. Kavkaz halyqtary, Qıyr Shyǵystan 18,5 myń káris jer aýdaryldy. Barlyǵy 20 ǵasyrdyń basynan 5,6 mln. adam kóshirilgen, al ol kezde qazaqtardyń sany 6 mln. bolǵan edi. Atalǵan kezeńde halyq sanynyń ósimi baıqalǵanymen, jergilikti qazaq ultynyń úlesi tómendep ketkeni belgili. 1939 jylǵy búkilodaqtyq halyq sanaǵyna sáıkes qazaqstardyń sany 2 327 625 adamdy qurap, 1926 jylmen salystyrǵanda 1,6 ese azaıǵan eken.

«Asyra silteý bolmasyn, asha tuıaq qalmasyn» saıasatynyń nátıjesinde 1933 jyly qazaq jerindegi 40 mln mal basynyń 90%-y qyrylyp qaldy. Respýblıkadaǵy mal sharýashylyǵynyń qory taýsylyp, jergilikti halyqtyń ata kásibi joıylýdyń aldynda qaldy. Onyń saldarynan azyq-túlik daǵdarysy oryn aldy. Bul kóp jerde jazylǵandaı, tabıǵı jaǵdaı emes, josparly saıasattyń bolǵanyn da joqqa shyǵarmaıdy. Tarıhshy T.Omarbekovtiń pikirinshe, asharshylyq bolmaǵanda qazaq halqynyń sany búginde 40 mln-ǵa jetetin edi.


Ulttyń «aqyl-oıy» men lıderleri repressııaǵa ushyrady. Óz Otanyna ıelik quqyǵyn qaıtarýdy, ult taǵdyryna qatysty sheshimderdi derbes qabyldaýdy murat qylǵan, Qazaq jeriniń shekarasyn syzyp, sharýashylyǵyn gúldentýdi, saýatty urpaq tárbıeleýdi kózdegen jańa saıası elıtanyń kózqarasyn ortalyq úkimet qabyldamady. 1929 jyly Qazaqstanda 45-ten astam «Alash Orda» partııasy men úkimetiniń lıderleri men belsendileri tutqyndalyp, jalǵan aıyptaýlar taǵyldy. A.Baıtursynuly aldymen atý jazasyna kesilip, keıin Astrahanǵa jer aýdarylsa, Keńestik Qazaqstannyń burynǵy basshylary S.Sádýaqasuly, N.Nurmaqov, S.Qojanuly jáne t.b túrli jeleýmen Máskeýge shaqyryldy. Á.Bókeıhanov 1922 jyldan bastap Máskeýdegi OGPÝ qatań baqylaýynda júrdi. Saıası repressııa 1937-1938 jyldary shyrqaý shegine jetti. Biraq ult zııalylaryn qýdalaý, olardyń shyǵarmalaryn partııalyq talqylaý, muralaryn joıý 1950 jyldarǵa deıin jalǵasyn taýyp jatty.

Jazyqsyz jala, kúshtep tárkileý men ujymdastyrý halyq tolqýlaryn týdyrdy. Qazaq zııalylary men azamattary «halyq jaýy», «Otanǵa opa­syz­dyq jasaý», «tyńshylyq», «ter­ror­lyq dıversııa», «zııankestik», «Keńes ókimetine qarsy úgit-nasıhat», «ultshyldyq», «bandıttik kóterilister» jáne «jappaı tártip­sizdik», «sektalyq jáne Keńes ókime­tine qarsy uıymdarǵa qatystyly­ǵy» degen jalǵan aıyptarmen «GPÝ-NKVD-NKGB» organdary «saıası aıdar» taǵyp, sottap otyrǵan. Osyndaı ádiletsiz aıyp pen shekten shyqqan asyra silteýshilik, kúshtep ujymdastyrý, mal-múlkin tárkileýge qarsy 1920-1930 jyldardyń aralyǵynda 372 jappaı kóterilis bolyp ótken. Batystaǵy Adaı kóterilisi, Abyraly kóterilisi, Shyǵys, Ońtústik ólkeniń halqy, jalpy sany 80 myń adam jappaı bılikke qarsy bas kótergen. Bir ǵana Abyraly kóterilisine qatysqandardyń 171-i atylyp, 183 adam 10 jylǵa sottalǵan, myńnan astam adam bosatylǵan soń kózderi joıylǵan. Aýdandaǵy asharshylyqtyń sebebinen 28 myń adamnan 6-aq myń jan qalǵan eken. Biraq olardyń barlyǵy qatań basyp-janyshtalyp, OGPÝ úshitiginiń kórsetýimen atý jazasyna kesildi. Qysqasy, jergilikti halyq dál ortalyq oılaǵandaı jolmen keńestik júıege sińisip kete qoımady. Qazaq halqynyń ulttyq sharýashylyǵy, qoǵamdyq qurylymy, ekonomıkalyq damýy, aımaqtyń tabıǵı erekshelikteri eskerilmeı, ortalyqtan basqarylyp, asyǵys túrde asyra silteýmen, ashtyq pen ólim faktilerine kóz juma qaraýmen iske asqan solaqaı jasandy saıasat qaı jaǵynan bolsa da óz jemisin bergen joq. Keńestik-partııalyq júıe tek ámirshil-ákimshil stılde,

Qazaqstan Respýblıkasy óz táýelsizdigin jarııalaǵan soń, tarıhtyń kóleńkeli tustaryn qaıta ashyp, joǵalǵan rýhanı qundylyqtaryn shyǵarýǵa múmkinshilik aldy. Keńestik kezeńnen kele jatqan memlekettik arhıv materıaldarynyń negizinde jabýly kelgen tarıhı oqıǵalarǵa baǵa berilip, jańasha zerdelendi. Jazyqsyz jazalanǵan ult zııalylary men kúshtep qol suǵylǵan, kúıretilgen halyq turmysynyń esebi jasaldy. Egemen el retindegi alǵashqy mańyzdy qadam – 1993 jylǵy 14 sáýirde Jappaı saıası qýǵyn-súrginder qurbandaryn aqtaý týraly zań. Onyń negizgi maqsaty – Keńes kezeńinde jappaı qýǵynǵa ushyraǵan azamattarǵa qatysty tarıhı ádilettilikti ornatyp, onyń barlyq deńgeıdegi qurbandaryn aqtaý, olarǵa tıgizgen moraldyq, materıaldyq zalaldy óteý boldy. Jalpy zań boıynsha «qýǵyn-súrgin qurbandary» degen kimder, oǵan qandaı anyqtama berilgen? Jappaı qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly zańnyń 2-babyna sáıkes, burynǵy KSRO aýmaǵynda qýǵyndalǵan qazirgi Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary osy kategorııaǵa jatady. Sonymen qosa, qýdalaý júrgizilgenge deıin Qazaqstan aýmaǵynda turǵan kelesideı azamattardyń toptary zańnyń 2,3,4,5 baptaryna sáıkes kelesi aqtaldy:

- Keńes aýmaǵynan tysqary jerlerde Keńes sottary qýǵyndaǵan azamattar;

- Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde áskerı trıbýnalda aıyptalǵan adamdar men áskerı qyzmetshiler;

- Qazaqstannan tys jerde áskerge alynǵany úshin qýǵyndalǵandar;

- 1986 jylǵy 17-18 jeltoqsan oqıǵalaryna qatysqany úshin qýǵyn-súrginderdiń qoldanylǵandar.

Sonymen qosa, Keńeske, revolıýtsııaǵa qarsy úgit-nasıhat júrgizgen, shirkeýdi memleketten bólý erejelerin buzǵan, KSRO qoǵamdyq qurylysyna qarsy qaýesetter taratqany úshin aıyptalǵan, memlekettik jáne basqa qylmystary úshin sottalǵan, jer aýdarýdan qashyp shyǵyp sottalǵandar túgel atalǵan zań boıynsha aqtaldy. Tek shet elge qashyp nemese ushyp ketýden basqa Otandy satýdyń barlyq formalary, qarýly banda jumysyna aralasqan, kúsh kórsetý, terrorıstik, búldirý áreketterine qatysqandar ǵana aqtalmaıdy.


Ashtyq jaılaǵan dala / https://old.elorda.info/kk/analytics/view/1921-1933-ghyldardagy-asharshylyk-kazaktyn-osimin-bir-gasyrga-teghedi

Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 1997 jylǵy 5 sáýirdegi N 3443. Jarlyǵymen 31 mamyr kúni «Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn Eske alý kúni» dep belgilendi.( ) Onyń aldynda 1997 jyl «Jalpyulttyq tatýlyq pen saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý jyly» dep jarııalanǵan edi. Atalǵan zań negizinde qýǵyn-súrgin qurbandary dep tanylǵan azamattarǵa memlekettik arnaýly járdemaqy (AMJ) berilip keledi. 2005 jyldan bastap 2019 jylǵa deıingi kezeńde AMJ 12 mlrd teńge somasynda tólendi. 2020 jylǵa AMJ tóleýge 1 mlrd. 174,8 mln teńge josparlanǵan. Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń jáne saıası qýǵyn-súrginnen zardap shekken AMJ alýshylardyń sany aǵymdaǵy jylǵy 1 mamyrǵa 33 984 adamdy qurady.

Otandyq tarıhshy-ǵalymdar asharshylyq taqyryby men onyń tarıhı baǵasy ashyq aıtylmaı kele jatqanyn aıtady. Qazaq tarıhshylarynan M.Qozybaev, J.Ábilǵojın, M.Tátimov, K.Nurpeıisov, Q.Atabaev, T.Omarbekov, M.Qoıgeldi, B.Qoıshybaev, B.Aıaǵan, T.Jurtbaı jáne t.b osy taqyrypty kóterip keledi. Shet eldik ǵalym S.Kameronnyń «Ashtyq jaılaǵan dala» atty kitaby da shyqty. Ǵalymdardyń pikirinshe, osy kezeńde bolǵan oqıǵalardy tolyq kontekstte qarastyrý kerek. Sonymen qosa, asharshylyq pen qýǵy-súrgin kúnderin memlekettik deńgeıde eki bólek ótkizý týraly jıi aıtylady. Ujymdastyrý men kúshtep otyryqshylandyrý, epıdemıologııalyq jaǵdaı, qýańshylyq pen jut, Qazaqstan aýmaǵynan tysqary kóship ketý, kontsentratsııalyq lagerlerdegi ólimderdiń sany bir izge keltirilýi kerek degenge saıady. Osy oraıda otandyq ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynyń birlese jumys istegeni mańyzdy bolmaq. Alapat asharshylyqqa Nur-Sultan men Almaty qalasynda eskertkishter ornatylǵany belgili, endi jas urpaqty patrıottyq-tanymdyq rýhta tárbıeleý úshin náýbet jyldaryn tańbalaıtyn memorıal keshenin salý kerektigin jazýshy S.Elýbaı aıtady. Tarıhshy-akademık M.Qoıgeldi repressııa men ashtyqtyń genotsıd ekenin, onyń patsha zamanynda bastalyp, Sovet zamanynda aıaqtalǵanyn aıtady. Qalaı bolǵanda «Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnimen» qatar asharshylyq qurbandaryna arnalǵan «Ulttyq aza tutý», «Taǵzym men taǵylym» nemese «Ulttyq qasiret kúni» bekitilýi tıis deıdi búgingi zertteýshi-ǵalymdar. Qyzyl qyrǵynnyń qurbandary men túnekke tunshyqqandar tarıhy umytylmaq emes. Qazaq asharshylyǵyna eń aldymen ulttyq deńgeıde baǵa berilip, halyqaralyq dárejede moıyndalý kerektigi ras.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT