+7 (701) 759 90 19
USD 426.14 EUR 497.05
RUB 6.02 CNY 66.69
Jańalyqtar

Tánzıla Álımuhamedqyzy: Abaıdyń tiline qyzmet etkenim úshin taǵdyryma razymyn

2021 jylǵy 23 maýsym 11:15
Bólisińiz:
Tánzıla Álımuhamedqyzy: Abaıdyń tiline qyzmet etkenim úshin taǵdyryma razymyn

NUR-SULTAN. QazAqparat – Tatar otbasynda dúnıege kelgen Tánzıla Álımuhamedqyzy qolyna dıplom alǵan 1974 jyldan bastap 2010 jylǵa deıin ýchınsk qalasyndaǵy orys mektebinde qazaq tilinen sabaq beripti. Bitirgen mamandyǵy orys tili men ádebıetiniń muǵalimi bolsa da, qazaq tilin oqytqan. 42 jyldyq eńbek ótilin osy iske arnaǵan ardager ustaz basynda bul qadamǵa májbúrlikten barǵanymen keıin bar yqylasymen jumys istep, qazir sonyń jemisin kórip otyrǵanyn aıtty. QazAqparat qonaǵynyń búgingi sanynda qarapaıym ustaz bola júrip, úlken is tyndyrǵan otandasymyzben bolǵan áńgimeni yqshamdap usynyp otyrmyz.

Uqsas jańalyqtar
Pavlodarda tegin qazaq tili kýrstary ashyldy Pavlodarda iri saýda oryndarynda qazaq tili kabınetteri ashylady

- Sizdi suhbatqa shaqyrǵan sebebimiz, eńbek jolyńyz qyzyqty bolyp kórindi. Ultsyzdandyrý ýshyǵyp turǵan jetpisinshi jyldardyń basynda negizgi bitirgen mamandyǵyńyz orys tili men ádebıeti pániniń muǵalimi bola turyp, orys synyptaryna qazaq tilinen sabaq beripsiz. Babalaryńyz qazaq jerine qashan jáne qalaı kelip edi? Áńgimeni osydan bastasaq.

- 1917 jyldyń revolıýtsııasy deıdi ǵoı, onyń kimge ne ákelgenin bir Alladan jáne sony kózben kórgen babalarymyzdan basqa eshkim bilmeıdi. Sol kezde meniń babalarym dvorıan sheni bar kisiler bolǵan eken. Aqyry qýǵynǵa túsip, sonaý Ýfadan Qazaqstanǵa kelip, Esil boıyna qonys aýdarǵan eken. Talaı jyl sol Esil boıynda turyp, máńgilik mekenin de sol jerden tapty. Shárip, Sálimjýar babalarymnyń zıraty sonda jatyr.

- Orys tili pániniń muǵalimi mamandyǵyn bitirseńiz de, qazaq tilinen sabaq berý qıyn bolǵan shyǵar. Ol kezde ózińiz aıtyp otyrǵan ýchınskte qazaqtyń sany da az boldy ǵoı. Sondaı qıyn jumysty daıyndyqsyz qolǵa alýyńyzǵa ne sebep boldy?

- Borıs Vladımırovıch Brezıtskıı degen mektep dırektory bolǵan edi. Sol men jumys izdep barǵan №3 mekteptiń alǵashqy dırektory eken. Maǵan shart qoıdy.

«Bizde orys tiliniń muǵalimi bar. Odan da qazaq tilinen sabaq ber. Eger osyǵan kelisseń saǵat bólip berem. Áıtpese jumysqa ala almaımyn» dedi. Joǵarydan olarǵa sondaı talap túsken eken. Orys synyptarynda da qazaq tili oqytylsyn degen mindet qoıylypty. Aqyry jumys kerek bolǵan soń kóndim.

Ol kezde Shýchınskte 10 mektep bar edi. Sonyń ekeýinde ǵana qazaq tili pán retinde oqytylatyn, bireýi qazaq mektebi edi. Men kelgen soń bizdiń mektepte de qazaq tili oqytyla bastady. Al qazir qazaq tilinde sabaq beretin lıtseıimiz bar, odan basqa eki qazaq mektep jumys istep tur. Qazir bári basqasha. Al ol zamanda solaı edi.

- Ol kezde qazirgideı kómekshi quraldar, ádistemeler bolmaǵan shyǵar. Sol qıyndyqtyń bárin qalaı jeńdińiz?

- Túni boıy, kún boıy otyratynmyn. Sabaqtyń josparyn jasaǵanda orys tilinen olaı qınalmaıtynmyn. Al qazaq tilin oqytýdy josparlaý qıyn boldy basynda. Jan-tánimmen tyrysyp daıyndalǵandyqtan bolar, meniń sabaǵymda tártip saqtalatyn.

Óıtkeni ár sabaqqa úlken daıyndyqpen kiretinmin. Alǵashqy jyldar eshqandaı metodıkalyq dúnıeler bolǵan joq. Ózimiz joqtan bar jasaıtyn edik.

- Biraq ósken ortańyzdyń da kómegi bolǵan shyǵar. Odan keıin tatar men qazaqtyń tilinde kóp aıyrmashylyq joq dep estımiz.

- Qazaq tilin júregimizge uıalatqany úshin ákeme myń da bir raqmet aıtamyn. Meniń ákem arab tiliniń mamany bolatyn. Troıtskidegi Ǵalııa medresesin bitirgen. Ol kisi túrki tilderiniń bárin jaqsy biletin. Úıde tek qazaqsha sóıleıtinbiz. Otbasymyzda memnen basqa 4 apam da pedagog boldy. Bárimiz qazaqsha óte jaqsy sóıledik.

- Ákeńiz úıde qazaqsha sóıleý kerek degen talabynyń sebebin qalaı túsindirýshi edi?

- Olar óz elinde, óz jerinde qýǵyn kórgende pana bolǵan kim? Bosyp kelgende baýyryna basyp, týysqandaı bolyp ketken kim? Kimdi pana tutyp, kimmen aǵaıyndaı aralasyp ketti? Qazaqtarmen! Óz oıym, sondyqtan ákemiz úıde qazaqsha sóıletken shyǵar.

Ǵabıden Mustafınniń tamasha sózi bar. «Til quraly sóz, sóz quraly – aqyl. Aqyldy oı men alǵyr sóz - kisiniń eń joǵarǵy qasıeti» deıdi. Sondyqtan men orystyń balalaryna aıtatynmyn, «Qazaqsha neǵurlym kóbirek sóz bilseńder, matematıkadan teńdeýlerdi soǵyrlym ońaı shyǵarasyńdar. Til úırengen adamnyń mıy erekshe jaqsy jumys isteıdi» dep sendiretinmin.

Keıde osy mindetti durys oryndaı aldym ba dep oılaımyn. Qazaqstanda turǵandyqtan, sol ýaqytta qazaq tiliniń jaǵdaıy qıyn bolyp turǵanda bir jaǵynan júgin kóteriskenim durys bolǵan shyǵar deıdi bir oıym.

Qazaq tiliniń oqýlyqtary sapasyz degendi kóp aıtady. Meniń oıymsha, burynǵy oqýlyqtar qazirgiden áldeqaıda sapaly bolǵan sııaqty.

- 1989 jyly qazaq tili Memlekettik til mártebesine ıe boldy ǵoı. Sol oqıǵa sizderdiń jumysyńyzǵa qalaı áser etip edi? Qarapaıym muǵalimniń jumysyna jeńildik nemese qýanysh ákele aldy ma?

- Qýanysh ta ákeldi, jeńildik te ákeldi, kómek te boldy. Endi halqymyz qazaq tiline basqasha qaraı bastady. Men sabaǵymdy basqasha bastaıtyn boldym. «Ana tilin bilýleriń kerek. Memlekettik tildi bilý – mindetiń» deıtin boldyq. Áke-shesheleri de basqasha qaraı bastady. Ata-analar tyǵyz baılanys ornatyp, ustazdarǵa kómektese bastady.

- Shákirtterińiz týraly aıtyńyzshy. Ózge ulttan shyqsa da, qazaq tilin qazaqtyń ózinen kem bilmeıtin balalar boldy ma? Jalpy shákirtterińiz izdep tura ma?

- Meniń tamasha eki shákirtim bar. Vıktorııa Potıýpkına degen oqýshym meniń synybymnan 1999 jyly túlep ushty. Svetlana Getmanskaıa degen shákirtim boldy. Ekeýi de qazaq tili men qazaq ádebıeti dese, jany shyǵyp turatyn.

- Qazaq tilin úırengim keledi, biraq ádistemesi durys emes deıtinder bar. Keıbiri qyzyqtyratyn tásil joq deıdi. Qazaq tilin úıreniń, tereńine boılaý úshin kimdi oqý kerek dep oılaısyz?

- Biz kóbine Abaı men Shoqanǵa júginetinbiz. Balalar Temirhan Medetbekti jaqsy kórip oqıtyn. Abylaı han týraly taqyrypty ótkende sonyń óleńin jattatqyzatynmyn. Orystyń balalary sol óleńdi sondaı jaqsy kórip jattaýshy edi. Sol óleńdi úı tapsyrmaǵa bergen kúni bári bestik baǵa alatyn.

Keıde ýaıymdaımyn, kezinde balalardyń nazaryn poezııaǵa kóbirek buryp jibergen shyǵarmyn. Óıtkeni meniń balalarym óleńdi jaqsy kóretin.

Biraq meniń maqsatym - orystyń balalarynyń nazaryn ózime, tilime qaratyp alý edi. Óıtkeni biz qıyn jyldarda jumys istedik. Ne úshin bir qalada 3 mektepte ǵana qazaq tili oqytyldy? Onyń bárin ózińiz de túsinip otyrsyz.

Biraq men ókinbeımin. Kerisinshe ákeme, dırektoryma, jalpy taǵdyryma Abaıdyń tiline qyzmet etý múmkindigin bergeni úshin myń da bir rahmet aıtamyn.

- Al biz sizge qazaq tiliniń tuǵyryn tikteýge atsalysqanyńyz úshin alǵys aıtamyz!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Esimjan Naqtybaı

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT