Syr óńirinde kóne dombyraǵa eýropalyqtar qyzyǵýshylyq tanytty
2022 jylǵy 3 shilde 17:29

Syr óńirinde kóne dombyraǵa eýropalyqtar qyzyǵýshylyq tanytty

QYZYLORDA. QazAqparat - Syr óńirindegi Jetiasar qalashyǵynan kezinde tabylǵan dombyraǵa uqsaıtyn kóne jádiger eýropalyq ǵalymdardy tańǵaldyryp otyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

1973 jyly oblys aýmaǵynda Horezm ekspedıtsııasy arnaıy zertteý sharalaryn júrgizgen. Sol jumystar barysynda Jetiasar qalashyǵynda dombyraǵa uqsaıtyn uqsaıtyn dúnıe kózge túsken.

Kezinde kóne qaladan tabylǵan jádiger jóninde Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik ýnıversıtetiniӊ Qazaqstan tarıhy kafedrasynyӊ aǵa oqytýshysy, «Arheologııa jáne etnografııa» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyӊ jetekshisi, PhD doktoranty Ázilhan Tájekeev aıtyp bergen edi.

- Bul jańalyq nege uzaq ýaqyt boıy jarııalanbaı keldi?

- Men bul jaıynda jaqynda bildim. Arhıvte qajetti málimetterge kóz salyp otyrǵan edim. Sol sátte dombyraǵa uqsaıtyn dúnıe nazarymdy erekshe aýdardy. Aspapta qasqyrdyń sýreti oıylyp salynǵan. Qazaq sherter men dombyranyń qosyndysyn qossaz dep ataıdy. Tabylǵan aspaptyń uzyndyǵy 65 santımetrge jýyq. Demek, bul aspap qossaz dombyra bolýy múmkin jáne onyń ejelgi túrleri bolǵanyn dáleldeıdi.

- Aspap bizdiń zamandaǵy tórtinshi ǵasyrǵa jatady. Eger osy derekti naqtylaı alsaq, Syr óńirinde dombyranyń ejelgi nusqasy tabyldy degen sóz. Ony babadombyra ataýǵa negiz bar.

- Kezinde Mońǵolııadan tabylǵan shekti aspap bizdiń zamanymyzdaǵy VII ǵasyrǵa jatqyzylǵan edi. Oǵan ǵalymdar atadombyra ataý bergen bolatyn. Al myna qosmoıyndy aspap tarıhy odan úsh ǵasyrdaı erte ýaqytta sozylady. Bul jóninde aıtar pikirińiz qandaı?

- Osyndaı sebepterge baılanysty arheologtar bizdiń óńirde tabylǵan jádigerdi baba dombyra deýge tolyq negiz bar deıdi. Men bul jóninde ǵylymı maqala jazǵan edim. Oǵan norvegııalyq ǵalymdar qyzyǵýshylyq tanytyp, óz zertteýlerine qosty.

- Osy jóninde keńirek málimet bere ketseńiz.

- Atalǵan maqala 2019 jyly «Arheologııalyq qazba jumystarynan tabylǵan kóne mýzykalyq aspaptar» atty ǵylymı jınaǵynda jarııalandy. Zertteý maqalany oqyp shyqqan norvegııalyq doktor, ejelgi mýzykalyq aspaptardy zertteýshi-arheolog Germýnn Kolltveıt oǵan qyzyǵýshylyq tanytty. Qazaq tilinde jazylǵan maqalany aǵylshyn tiline aýdarýǵa ruqsat surady. Odan keıin óz zertteýlerinde paıdalanatynyn aıtty. Taqyrypqa baılanysty ekeýmiz onlaın túrde pikir alystyq. Norvegııalyq ǵalym Qyzylordada tabylǵan jádigerdi Eýropada keń taraǵan ejelgi lıra mýzykalyq aspabyna bizdiń qossaz dombyranyń qatty uqsaıtynyn aıtty.

Sodan keıin ol «Scientific journal» basylymynda «Jibek joly boıyndaǵy tehnologııalardyń transferi: bul ejelgi lıra jahandyq boldy» atty maqalasyn jarııalady. Ǵalym «Qazaqstan aýmaǵynan tabylǵan 1000 jyldan astam tarıhy bar ishekti aspap Ulybrıtanııadaǵy Satton-Hý jerleý eskertkishinen tabylǵan aspappen birdeı» dep atap ótti.

Artynsha Izraıldiń «Haarets» gazeti «Satton-Hý kóne lırasy 4000 shaqyrym qashyqtyqta Qazaqstanda birneshe ǵasyr buryn bolǵan sııaqty» atty maqala jarııalady. Onda «aldymen keme bólshekteri, sodan keıin arfa dep qatelesken Satton-Hý kemesiniń jerleýindegi lıra aspaptyń Azııada damyǵan bolýy múmkin» dep jazdy. Al Anglııa gazetinde «Qazaqstanda tabylǵan 800 jyldyq lıra Anglııadaǵy erte ortaǵasyrlyq áıgili keme qorymynda tabylǵan túrge sáıkes keletindigi» aıtylǵan.

Anglııada ornalasqan erte ortaǵasyrlyq (b.z. 6-7 ǵǵ.) Satton-Hý obaly qorymynan tabylǵan lıradan bizdiń qossaz dombyra (b.z. 3-4 ǵǵ.) birneshe júz jylǵa kóne bolyp tabylady. Árıne, aldaǵy zertteý jumystary bul tarıhtyń syryn ashady. Jádigerler bizdiń el men Eýropa arasynda baılanys bolǵanyn dáleldeıtin derekterdiń biri deýge negiz bar.

Eske salsaq, búgin qazaqstandyqtar Dombyra kúnin atap ótýde.


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT