Sońǵy ýaqytta nyǵaıyp kele jatqan teńgeniń kúrt qunsyzdanýyna ne sebep – Ulttyq bank
2022 jylǵy 24 maýsym 16:59

Sońǵy ýaqytta nyǵaıyp kele jatqan teńgeniń kúrt qunsyzdanýyna ne sebep – Ulttyq bank

NUR-SULTAN. QazAqparat - Bundaı dınamıkalyq qubylysqa sebep bolǵan basty nárse – dollarǵa degen suranystyń artýy jáne naryqtaǵy satýshylardyń shekteýli bolýy.

Bul týraly QR Ulttyq bankiniń Monetarlyq operatsııalar departamenti dırektorynyń orynbasary Ivan Serdıýktiń túsindirmesinde aıtylǵan, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Biz dıvıdend tóleýdiń bastalýyna baılanysty dollarǵa degen suranystyń artqanyn kórip otyrmyz. Importtyq operatsııalardy júzege asyrý úshin valıýta satyp alýǵa suranys ádettegideı artqan.

Endi sheteldik valıýta usynysynyń shekteýligine kelsek. Mamyr aıynyń sońynda eksporttaýshylar paıdaly qazbalardy óndirýge salyq tóleý jáne «úlken salyq aptasy» atalatyn merzimde eksportqa renta salyǵyn tóleý úshin valıýtalyq túsimdi satty. Maýsym aıynda biz satýdyń munsha kólemin baıqamadyq. Sondyqtan bankter barlyq satyp alýshy klıentterdi bırjalyq saýda-sattyqqa jiberdi, onyń ishinde qarsy aǵyndar bolmaǵandyqtan, bul valıýtaǵa qosymsha suranys týdyrady»,-deıdi Ivan Serdıýk.

Sondaı-aq ol maýsym aıynda ortasha kúndik saýda-sattyq kólemi 95 mln AQSh dollaryn quraǵanyn, bul mamyr aıymen salystyrǵanda 18%-ǵa az ekenin atyp ótti.

Qazirgi ýaqytta saýda-sattyqtyń jalpy kólemi 1,6 mlrd AQSh dollaryna teń. ıAǵnı, valıýta naryǵy turǵysynan ekonomıkalyq belsendilik aıtarlyqtaı tómen deńgeıde qalyp otyr.

Jalpy alǵanda, teńge dınamıkasy jalpy álemdik úrdiske sáıkes keledi. AQSh memlekettik baǵaly qaǵazdar kiristiliginiń ósýi men AQSh dollarynyń jahandyq deńgeıde nyǵaıýy kóptegen damýshy elderdiń valıýtalaryna qysym kórsetti. Maýsym aıynyń basynan bastap damýshy naryqtardaǵy valıýtalardyń dınamıkasy kóbine teris boldy: Brazılııa realy 10,7%-ǵa, túrik lırasy 5,8%-ǵa álsiredi, sol sııaqty, Indonezııa rýpııi men Meksıka pesosy jáne Ońtústik Afrıka randy shamamen 2%-ǵa álsiredi. Al, bul rette J.P. Morgan damýshy elderiniń valıýta ındeksi 2,2%-ǵa tómendegen edi.


Uqsas jańalyqtar

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT