+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Sońǵy 5 jylda gınekologııa salasyndaǵy aýrý túrleri «jasaryp» ketti - dáriger

2020 jylǵy 8 tamyz 12:18
Bólisińiz:
Sońǵy 5 jylda gınekologııa salasyndaǵy aýrý túrleri «jasaryp» ketti - dáriger

NUR-SULTAN. QazAqparat – Koronavırýsqa baılanysty karantın rejımi kezinde densaýlyǵyna kóńil bólip, gınekolog kómegine júgingen áıelder qatary kóbeıgen. Elordada ornalasqan Belon Medical medıtsınalyq ortalyǵynyń dırektory, akýsher-gınekolog Darıǵa Sabdenova «QazAqparat» tilshisine bergen suhbatynda sońǵy bes jylda gınekologııa salasyna qatysty qandaı aýrý túrleri jıilep ketkenin aıtyp, mektep baǵdarlamasyna jynystyq saýat pánin engizýdi ne úshin qoldaıtyny týraly pikir bildirdi.

Uqsas jańalyqtar

- Karantın kezinde sizge qaralýshylar sany artty ma,álde kemidi me jáne onyń sebebi nede dep oılaısyz?

- Karantın kezinde gınekolog kómegine júginetinder sany kóbeıdi. Kóbi qashyqtan jumys isteý rejımine kóshkendikten, áıelderdiń óz densaýlyqtaryna nazar aýdaryp, dárigerge qaralý múmkindigi paıda boldy. Kóbi «Jumys júktemesi azaıyp, osyndaı qolym bosaǵan kezde qaralyp alaıyn» dep kelýde. Karantınge deıin jumystan qoly bosamaıtyn qyz-kelinshekter densaýlyqtaryna qaraýǵa ýaqyt tappaı, jeksenbi kúni qyzmet kórsetýimizdi ótinip habarlasatyn.

- Koronavırýs kezinde júktilikti josparlaý qanshalyqty durys?

- Balaly bolý – tirshiliktiń zańdylyǵy. Koronavırýsty sebep etip áıeldi sábıli bolý nıetinen aınytyp tastaýǵa bolmaıdy. Eger áıeldiń densaýlyq jaǵdaıy jaqsy bolsa, dárigerdiń qadaǵalaýymen, qaýipsizdik sharalaryn saqtaı otyryp júktilikti josparlaýǵa bolady. Jalpy qaralýǵa kelgen áıelderdiń boıynan gınekologııaǵa qatysy joq dertti de taýyp alatyn jaǵdaılar bolyp turady, sebebi aldyma kelgen adamnyń aýrýynyń saldarymen emes, sebebimen kúresemin. Ol úshin qajetti taldaýlar alyp, egjeı-tegjeıli zertteý júrgizemiz. Birneshe márte EKO jasatyp, nátıje bolmaı, maǵan kelgen soń júkti bolǵan jaǵdaılar da kezdesti. Munyń bári aýrýdyń sebebin anyqtap, durys em qoldanýdyń nátıjesi.

- 20 jyldan asqan jumys tájirıbeńiz bar, sońǵy 5-10 jylda gınekologııalyq aýrýdyń qandaı túrleri kóbeıip ketti?

- 5-10 jylmen salystyryp qarasaq, jatyr moıny jaralary, jatyrdaǵy qatersiz isik, jynystyq jolmen juǵatyn aýrý túrleri kóbeıip ketti. Eń bastysy – atalǵan aýrýlar «jasaryp» barady. Maǵan 16-45 jas aralyǵyndaǵy qyz-kelinshekter keledi. Keletinderdiń basym bóligi jastar desem bolady. Buryn jas qyzdyń jatyr moıny qyzaryp tursa, «áli jas qoı, turmysqa shyǵady, bala da tabady» dep, qosymsha taldaý almaıtynbyz. Al qazir qaralýǵa kelgen adammen aqyldasa otyryp jatyr moınynan taldaý alamyz, sebebi jas bolsa da isik aldy aýrýlary jıi anyqtalýda. Buryn mundaı jaǵdaılar egde jastaǵy áıelderde ǵana bolatyn.

- Atalǵan aýrýlardyń «jasaryp» bara jatýy ekologııa, stress jáne basqa faktorlardyń áseri me, álde qyz balanyń óz densaýlyǵyn durys kúte almaýynan bola ma?

- Bul ekologııaǵa da, qyzdardyń jynystyq qatynasqa erte túsýine de baılanysty. Árbir qyz bala aǵzasynyń tolyq jetilý kezeńine jetken kezde ǵana jynystyq qatynasqa túskeni durys. 16 jastaǵy qyz balanyń aǵzasy tolyq jetile qoıady dep aıta almaımyz. Sol sebepti túrli aýrý jabysqaq bolady. Qazirgi ýaqytta kámelettik jasqa tolmaı jynystyq qatynasta bolatyndar sany artyp barady. 2019-2020 jyl aralyǵynda 16 jastaǵy eki qyz júkti bolyp keldi. Olardyń júkti ekenin ata-anasy bilmedi. Olarǵa «Meniń qabyldaýyma anańyzben nemese jigitińizben kelińiz. Ózińizdi ǵana qabyldaı almaımyn» dep aıttym. Sodan keıin biri anasymen, ekinshisi jigitimen keldi. Anasymen kelgen qyz sábıin dúnıege ákelýge sheshim qabyldady, al jigitimen kelgen qyz sábıine jasandy túsik jasaımyn dep sheshti. Negizinde jastar jeke menshik medıtsınalyq ortalyq bolǵan soń aqsha berip, túsik jasata salýǵa bolady dep oılaıdy. Tipti «Aqsha tólesem boldy emes pe, jasandy túsik jasaı salyńyz» dep aıtatyndar da bar. Olarǵa jasandy túsiktiń zııany týraly aıtyp, oıynan qaıtarýǵa tyrysamyn. Kóp jaǵdaıda oılarynan qaıtaryp alamyz.

- Jalpy, bizdiń qoǵamda qyz bala erte jasta júkti bolyp qalsa da, ony qorlap ketse de «Ózi buzylǵan, ózi durys joldaǵy qyz emes» dep birjaqty aıyptap jatady. Shyn máninde sábı kóterý eki adamnyń jaýapkershiligindegi nárse emes pe?

- Eń aldymen ata-ana ózi tárbıeli bolýy kerek. Sábıdi ómirge ákelip qana qoımaı, oǵan durys tárbıe bere alatynyńdy sezingen kezde ǵana otbasy qurǵan durys, sebebi bári otbasynan bastalady. Ásirese jaýapkershilik balalardyń anasynda, óıtkeni balalardyń qasynda kóbinese anasy bolady. Qyzdy qyryq úıden tyıyp otyrýǵa, aǵashqa órmelep shyǵýǵa, erkekshora bolýǵa bolmaıtynyn aıtyp otyrýǵa, qyz balany qazaqtyń salt-dástúri, tyıymdarymen ósirýge ne kedergi? «Áke kórgen – oq jonar, sheshe kórgen – ton pisher» degen sózdiń astaryn túsinbeıtin ata-ana qandaı bala tárbıeleıdi? «Ulym dosymdaı, qyzdarǵa birge baramyz» degen ákelerdi de kórdik. Bul ne sóz, bul ne sumdyq? Balamen dos bolýdy osylaı túsinýge bola ma? Birde 11-synypta oqıtyn qyz emdelýge keldi. 10-synyptan bastap jynystyq qatynasta eken. Boıynda jynystyq jolmen juǵatyn ınfektsııa boldy. Oǵan anasymen kelýi kerek ekenin eskertip edim, anasynyń ýaqyty joq ekenin aıtty. «Anań seniń jynystyq qatynasta ekenińdi bile me?» dep surap edim, «Biledi» dedi. Onyń anasymen habarlasyp, meniń kabınetime kelýi kerek ekenin aıtsam, «dáriger, qyzymdy mensiz qaraı berińiz. Jynystyq qatynasta júrse – onyń sheshimi, al men onyń sheshimine qurmetpen qaraımyn. Qazirgi zamanaýı jastar bárin ózderi biledi, ózderi sheshedi. Qyzymnyń shekarasyna ótpeımin», dedi. Osyndaı sózderdi estigende shoshyp ketemin. Qyzyńmen dos bolý degendi osylaı túsinýge bola ma? Áke men balanyń, anasy men qyzynyń mundaı qarym-qatynastaryn azǵyndyqqa balar edim.

- Osyndaı áńgimelerdi kóz kórip, qulaq estigen kezde mektepke «Jynystyq saýat» pánin engizý durys shyǵar dep te oılap qalady ekensiń...

- Jalpy mektep baǵdarlamasyna jynystyq saýat pánin engizý kerek. Bul pándi on jastan bastap oqytýǵa bolady, sebebi on jastan bastap qyz balaǵa etekkir kele bastaıdy. Osy jastan bastap bárin durystap túsindirý kerek. Bul pán qalaı jynystyq qatynasqa túsýdi emes, ózińdi qalaı qurmetteýdi, beı-bereket árkimmen jaqyndasa berýdiń qanshalyqty zııan ekenin, ol qadamǵa barǵanda qandaı jaýapkershilik bolýy kerek ekendigin úıretedi. Negizinde qyz ben uldyń belden tómen jaǵyna sábı kezinen bastap nazar aýdaryp, durys jetilýin qadaǵalaý kerek. Súndetke otyrǵyzýdyń da mán-maǵynasy tereńde, densaýlyqqa qatysy zor. Qyzǵa da, ulǵa da kishkentaı kezinen bastap denesin anasynan basqa eshkim ustaýǵa bolmaıtynyn túsindirý kerek. Qazir burynǵydaı bárin túsindirip aıtatyn jeńge, «qyzym, saǵan aıtam, kelinim, sen tyńda» degen qaǵıda joǵalyp bara jatyr. Sondyqtan bolar, meniń kabınetime kelip anasyna aıta almaǵan syryn, jan jarasyn aıtatyndar kóp.

- Qyz tárbıelep otyrǵan ata-anaǵa jáne qyz-kelinshekterge gınekolog retinde qandaı keńes aıtasyz?

- Eger ómirge qyz bala kelse – meıirim, mahabbatqa bólep ósirińiz. Qyz bala jat jurttyq bolǵandyqtan, ol sizdiń qonaǵyńyz. Mahabbatqa bólep ósirý degendi «Kimmen jaqyndassa da ózi biledi, onyń sheshimine qurmetpen qaraımyn» dep túsinbeý kerek. Mahabbatqa bólep ósirý degen – ákesi men anasy qyzy meıirimdi ózgeniń qushaǵynan izdep ketpeıtin etip tárbıeleý. Gınekelogııalyq aýrýlardyń kóbi jynystyq qatynasqa erte túsýden bolady. Sondyqtan ár nárse óz ýaqytymen bolýy kerek ekenin túsinip, turmysqa shyǵar aldynda boıjetken gınekologqa, er jigit ýrologqa qaralyp alǵandary durys.

- Suhbatyńyz úshin rahmet!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Zarına Qaharman

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT