+7 (701) 759 90 19
USD 429.76 EUR 518.16
RUB 5.64 CNY 66.15
Jańalyqtar

Soǵys jyldary Aqtóbege rentgen zaýyty, baspahana men balalar úıi kóshirilgen

2020 jylǵy 9 mamyr 10:05
Bólisińiz:
Soǵys jyldary Aqtóbege rentgen zaýyty, baspahana men balalar úıi kóshirilgen

AQTÓBE. QazAqparat - 1941-1945 jyldar aralyǵynda Aqtóbe oblysyna kásiporyndar ǵana emes, áskerı oqý oryndary, emhanalar, óner oshaqtary men balalar úıi de kóshirildi. Qudaıbergen Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń dotsenti Dáýlet Ábenov QazAqparat tilshisine Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda óńirde óz jumysyn bastaǵan óndiris oryndary týraly aıtyp berdi.

Aqtóbe óńirinen myńdaǵan adam maıdanǵa attansa, dál sol maıdan aımaǵynan myńdaǵan adam kelip, pana tapty. Biri óndiris jumysyna úles qossa, taǵy bir toby densaýlyq, bilim, mádenıet salasyn qatar alyp júrip, sovhoz-kolhozdarda eńbek etti. Qudaıbergen Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń dotsenti Dáýlet Ábenov 1941 jylv bastalǵan zaýyttardy kóshirý, qonys aýdarý jumystarynyń qalaı uıymdastyrylǵanyna toqtaldy.

«Soǵystyń alǵashqy jyldarynan bastap eldiń ekonomıkasy maıdan talabyna saı jumys isteı bastady. Memleket tutastaı soǵys lagerine aınaldy. 1941 jyly 16 tamyzda KSRO HKK men BK(b) P-y Volga óńiri, Jaıyq, Batys Sibir, Orta Azııa men Qazaqstanǵa arnalǵan 1941 jyl jáne 1942 jyldyń tórtinshi toqsanyna arnalǵan «Áskerı-sharýashylyq josparyn» bekitti. Josparda memlekettiń qorǵanys qabiletin nyǵaıtý jáne strategııalyq mańyzy bar shıkizatty óndirýdi ulǵaıtý kózdeldi. Kóshirilgen kásiporyndardy tez ornalastyrý kózdeldi. Shyǵysqa qaraı zavodtardyń múliki men qyzmetkerleri vagon-vagonymen kóshirildi. 1941 jyldyń kúzi men 1942 jyldyń basynda Qazaqstannyń 7 oblysyna, sonyń ishinde Aqtóbe qalasyna tamyz-jeltoqsan aılarynda Vıtebsk, Harkov, Podolsk, Dnepropetrovsk jáne Máskeýden óndiris oryndary kóshirile bastady.

1941 jyldyń 19 qazanynda KSRO Memlekettik Qorǵanys Komıteti Máskeýdiń rentgen zaýytyn Aqtóbege kóshirý týraly sheshim qabyldady. «Mosrentgen» 1930 jyly qurylǵan edi. 1941 jyly zaýyttyń jańa tarıhy bastaldy. Tek №692 Memlekettik odaq zaýyty dep atalyp, qorǵanys salasyna baǵyttaldy. Zaýyt sol kezdegi partııalyq kýrs jáne muǵalimder ınstıtýty ǵımaratyna ornalasty. Qazir bul nysan saýda úıine aınalǵan. Tek 1954 jyly ǵana «Aqtóberentgen» zaýyty bolyp ataldy», - dedi tarıhshy Dáýlet Ábenov.

1942 jyly zaýyt qorǵanys salasyna beıimdeldi. Qyzyl áskerdiń saper jáne partızan otrıadyna qajetti PM-1, PM-2 mashınasy shyǵaryldy. Rentgen apparaty da maıdan dalasyna jiberildi. Zaýytta shyǵarylǵan eki apparat «Qupııa», «Asa qupııa» bolyp sanaldy. Sol jyldary rentgen apparatynyń úsh túri boldy. Olar: kóshpeli, jyljymaly jáne dıagnostıkalyq. Úsheýi de Qyzyl áskerıdiń Bas sanıtar basqarmasyna tapsyryldy. Kásiporynda Máskeýden kelgender men aqtóbelik jumysshylar eńbek etti.

«1941 jyly Dnepropetrovsktegi «Bolshevık» shoıyn-mys quıý mehanıkalyq ónerkásip arteli Chkalov (qazirgi Orynbor) qalasyna tasymaldandy. Zaýytty Kırov atyndaǵy zaýyt bazasyna ornalastyrýǵa sheshim qabyldanǵan eken. Biraq Kırov zaýytynyń óz júktemesi artyp, «Bolshevık» arteli Aqtóbe qalasyna jiberildi. Sol jyly 31 birlik qural-jabdyq, 48 jumysshy men olardyń otbasy keldi. «Avtotraktorsbyt» qoımasyna ornalastyryldy. 1942 jyly «Bolshevık» arteli №6 zaýyt dep atalyp, áýe ónerkásibi úshin armatýra shyǵardy. 1967 jyldan bastap zaýyt «Aqtóbeselmash» dep ataldy», - deıdi Qudaıbergen Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń dotsenti Dáýlet Ábenov.

Sonymen birge 1941 jyly Aqtóbeniń Jaısań stansasyna Máskeýden № 2-avtobrontankisin jóndeý bazasy úsh eshelonmen jetkizilgen. Áskerı qyzmetkerler, ınjener-tehnıkter men jumysshylar, barlyǵy 800-den astam adam kóship keldi.

«Máskeýden jún óńdeý kásiporny da ákelindi. Ony temirjol tehnıkýmynyń ǵımaratyna ornalastyrdy. Jumysshylarǵa da 350 jatyn oryn daıynaldy. Jalpy soǵys jyldary Aqtóbe oblysyna Vıtebsk spırt zaýyty, Chernıgovsk tıpografııasy, Máskeý rentgen zaýyty, «Bolshevık» arteli, Harkov jylý-elektr jobasy, Máskeýden jún ıirý kásiporny Aqtóbe qalasyna jetkizilse, Juryn stansasyna ekskavator sheberhanasy, Bershúgir stansasyna qıyrshyq tas zaýyty, Jaısańǵy tank jóndeý bazasy ornalastyryldy. Sonymen birge 1941-1942 jyldar aralyǵynda birneshe áskerı ýchılıe kóshirildi. V.P. Chkalov atyndaǵy ushqyshtardyń áskerı - áýe mektebi, Berdıchev jaıaý ásker ýchılıesi, 1942 jyly Bershúgir aýylyna Kamyshınsk tank ýchılıesi jetkizildi. Máskeýdegi qolóner ýchılıesinde bilim alyp júrgen adamdar Aqtóbedegi ónerkásip jumysyna jumyldyryldy», - deıdi tarıhshy.

Soǵys jyldary óńirge birneshe gospıtal evakýatsııalandy. Barlyǵy 1700 tósek-oryndyq gospıtalder Alǵa, Shalqar aýdandary men Aqtóbe qalasyna ornalasty. Qonaqúı, perzenthana, ınternat pen mektepter gospıtal qyzmetin atqardy. Al 1941 jyly Harkovtan balalar týberkýlez sanatorııi kóshirildi. Sanatorıı úshin qurylys tehnıkýmynyń jataqhanasy men №6 qazaq orta mektebiniń ǵımaraty berildi.

«1941 jyly Aqtóbeniń Qobda aýdanyna Qalmyq memlekettik drama teatry kóshirilip ákelindi. Elısta qalasynan evakýatsııalanǵan teatr ujymynyń alańsyz jumys isteýi úshin aýdandyq klýb berildi. Sonymen birge soǵys jyldary Aqtóbe qalasynda T.G. Shevchenko atyndaǵy Dnepropetrovsk drama teatry jumys istep turdy. Barlyǵy 14 spektakl sahnalady. Ónerkásip, bilim ordalary men mádenıet oshaqtarynan ózge de adamdar evakýatsııalandy. Aldymen olardyń jatyn ornyn daıyndaý, aýyldarda jer aýdarylǵandarǵa arnalǵan úıdi bosatý, olardy kútip alý, temirjoldan aýylǵa deıin jetkizý uıymdastyryldy. Olardy jumysqa qabyldaǵanda bir rettik jámdemaqy berý mindetteldi. 1941 jyldyń tamyz aıynda oblysqa 3 myńnan astam adam evakýatsııalanǵany týraly málimet bar. Kolhozdarǵa 1800-den astamy jiberilse, óndiristik ónerkásip jumysyna 500 adam tartyldy. Evakýatsııalanǵandar arasynda esepshi, tiginshi, satýshy, ınjener men tehnık mamandyǵyn ıelengender men úı sharýasyndaǵy adamdar boldy. Al 1942 jyly 28 myńnan astam adam keldi. Onyń úshten biri - eńbekke qabiletti, 9 myńnan astamy - bala, ózgesi - jumys isteı almaıtyn eresekter. Kóbi Máskeý, Lenıngrad, Kıev, Harkov, Dnepropetrovsk, Kýrsk jáne Chernıgovadan bolǵan eken», - deıdi Dáýlet Ábenov.

Tarıhshynyń aıtýynsha, «arnaıy jer aýdarylǵandar» sany 24 myńǵa jetken. Onyń arasynda polıak, moldavandar basym. Astrahan men Qyrym turǵyndary da kóp. Sol jyldary óńirge 10 myńǵa jýyq nemister evakýatsııalandy.

«Ispanııadan saıası emıgranttar kelgen. Barlyǵy - 52 adam. Olar mehanıkalyq zaýytta, densaýlyq saqtaý salasy men sovhozda jumys istegen. Taǵy bir jaıt bar. 1942 jyldyń 16 maýsymynda Aqtóbe oblysynyń Temir aýdanyna Stalıngradtan 110 bala ákelindi. Frank jáne Kolbsk sábıler úıiniń tárbıelenýshileri aýdanda turǵyndar men basshylardyń qamqorlyǵynda boldy», - deıdi ǵalym.





Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Altynaı Saǵyndyqova

Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT