SQO-da bıyl 1600 otbasy 930 mln teńgege ataýly kómek alady
2022 jylǵy 29 qańtar 17:07

SQO-da bıyl 1600 otbasy 930 mln teńgege ataýly kómek alady

PETROPAVL. QazAqparat – Soltústik Qazaqstan oblysynda ataýly áleýmettik kómek alatyndar sany azaıyp keledi. Byltyr 10 myńnan astam adamǵa qoldaý kórestilse, bıyl olardyń sany 7 100 shamasynda, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

SQO Jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń málimetinshe, memlekettik ataýly áleýmettik kómek – otbasynyń ár múshesine shaqqandaǵy ortasha tabys óńirlik eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 70% tómen bolǵanda tólenetin ýaqytsha qarjylyq qoldaý. Byltyr óńirde 10 326 adam nemese 2470 otbasy kómek aldy. Olarǵa jalpy somasy 704,9 mln teńge tólendi. Bul – 2020 jylǵy alýshylar sanynan 6,5% az. Al bıyl 7157 azamatty nemese 1602 otbasyn qamtý josparlanyp otyr. Osy maqsatqa 930,1 mln teńge jumsalmaq.

«Baǵdarlamanyń maqsaty – tabysy az azamattardy memlekettik qoldaý sharalary esebinen eńbek etýge yntalandyrý. Osyǵan baılanysty, eńbekke qabiletti otbasy múshelerine qoıylatyn talaptar kúsheıtildi, mysaly, usynylǵan jumystan bas tartqan nemese áleýmettik kelisimshart talaptaryn oryndamaǵan jaǵdaıda otbasynyń barlyq músheleri qoldaý alý quqyǵynan aıyrylady», - basqarma mamandary.

Byltyr oblystyń az qamtylǵan 671 turǵyny jumyspen qamtyldy, onyń ishinde turaqty jumysqa ornalastyrylǵandary da bar. Budan basqa qoǵamdyq jumystar, áleýmettik jumys orny, qaıta daıarlaý, biliktiligin arttyrý, jastar tájirıbesi, sondaı-aq bıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa óteýsiz granttar berý, ara sharýashylyǵy, qus sharýashylyǵy, mal sharýashylyǵy, tigin isi, jıhaz jasaý, qyzmet kórsetý salasy jáne ózge de baǵyttar boıynsha járdem beriledi. Jumyspen qamtý sharalary nátıjesinde 600-den astam otbasynyń materıaldyq jaǵdaıy jaqsardy.

«Aqshalaı tólem jáne jumyspen qamtý sharalarynan basqa, Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes mektepke deıingi jáne mektep jasyndaǵy balalar kepildendirilgen áleýmettik jıyntyqpen qamtamasyz etiledi. Mektepke deıingi jastaǵy balalar azyq-túlik jáne turmystyq hımııa qorjyndarymen qamtamasyz etiledi. Azyq-túlik jıyntyqtary QR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń usynymdary boıynsha fızıologııalyq erekshelikterdi, ónimderdiń taǵamdyq jáne energetıkalyq qundylyqtarynyń ara qatynasyn jáne olardy jasyna sáıkes paıdalaný normalaryn eskere otyryp qalyptastyrylǵan», - deıdi áleýmettik qyzmetshiler.

Al mektep jasyndaǵy balalarǵa oqý jyly kezeńinde mektepte ystyq tamaq, mektep formasy, sporttyq kıim, mektepke qajet kerek-jaraq beriledi, sondaı-aq qoǵamdyq kólikte jeńildikpen jol júredi.

Bıyldan bastap ataýly áleýmettik kómekti áleýmettik ámııanǵa esepteý josparlanǵan. Áleýmettik ámııannan qarajatty bank kartasyna aýdaryp, ony ádettegideı paıdalanýǵa nemese qolma-qol aqsha retinde sheship alýǵa bolady. Áleýmettik ámııanǵa salynǵan qarajat bankter, kollektorlar jáne salyq organdarynyń óndirip alýynan qorǵalady.

Memlekettik ataýly áleýmettik kómekti taǵaıyndaý úshin jeke kýálikpen aýyldyq okrýg ákimine, turǵylyqty jeri boıynsha halyqty jumyspen qamtý ortalyǵyna júginýge nemese egov.kz. «Elektrondyq úkimet» portaly arqyly óz betinshe ótinish berýge bolady.


Jańalyqtar

MURAǴAT