Shyńjańdyq jas jubaılar Beıjińge atpen 99 kúnde jetti - Sheteldegi qazaqsha BAQ-qa sholý
2021 jylǵy 12 jeltoqsan 11:15

Shyńjańdyq jas jubaılar Beıjińge atpen 99 kúnde jetti - Sheteldegi qazaqsha BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Ǵabıden Sovetuly qol kúresten Overall saıysynda el chempıony atandy - Kaznews

2021 jyldyń 4 jeltoqsan kúni Ulanbatyr qalasynda qol kúresten el chempıonaty ótti. Baıan-Ólgıı aımaǵynyń sportshylary qatysyp 2 altyn, 3 kúmis, 3 qola júldege ıe boldy, dep habarlaıdy Kaznews.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Baqytjan Janatuly - 100 keli salmaqta oń qolmen kúsh synasyp kúmis, sol qolmen kúsh synasyp qola júldeger atandy.

-70 keli salmaqta sol qolmen kúsh synasqan Nurtýǵan Tursynhanuly kúmis júlde, Nurbolat Habylhanuly qola júldege ıe boldy.

Nurtýǵan Tursynhanuly -80 keli salmaq dárejesinde de synǵa túsip qola júldeger atanǵan.

«Al, -100 keli salmaqta saıysqa túsken Ǵabıden Sovetuly oń jáne sol qolmen kúresip el chempıony atandy.

Sonymen qatar, +100 keli salmaqta kúmis júlde, barlyq salmaqtar arasyndaǵy Overall saıysynda jeńimpaz atandy», dep túıindeıdi mońǵolııalyq BAQ

Jemeneı aýdany «Dala salty» at sporty kýrsyn ashty - Aǵajaı-Altaı

Qysqy muz jáne qar týrızmimen aınalysýdy jaqsartý úshin Jemeneı aýdanynyń «Dala salty» atty at sportynyń ónimdiligin arttyrýǵa arnalǵan 5 kúndik oqý-jattyǵý sabaǵy ótti, dep habarlaıdy Aǵajaı-Altaı portaly.

At sportynyń jattyqtyrýshysy Marhabat Alqabekuly bul kýrsta kópshilikke qazaqtyń at ónerin kórsetýdegi dástúrli ádep-ıbasy sııaqty erejelerdi, ulttyq kıim kııýdegi talaptaryn tanystyrdy.

Sondaı-aq kókpar, qyz qýý, teńge ilý, ulttyq bı, kóshi-qon mádenıeti men osy zamanǵy aǵylshyn úlgisindegi atqa miný erejelerin de oqytty.

Sabaqtyń birinshi kúni tyńdaý, kórý jáne praktıkalyq qarym-qatynas jasaý arqyly stýdentter teorııalyq deńgeılerin, oılaýyn keńeıtip, tehnologııany odan ári jetildirdi.

«Jattyǵýlar arqyly men teorııalyq jáne kásiptik bilimimdi baıyttym, naqty jumys kezinde ártúrli at sporty ónerlerinen jattyǵýlar jasadym jáne týrısterge jaqsy at sporty ónerlerin kórsetýge qabiletim men senimimdi nyǵaıttym. Men kelesi kýrstardy asyǵa kútemin», - deıdi atalǵan kýrstyń qatysýshysy Daýyl Kenjebaıuly.

Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, Jemeneı aýdany Altaı aımaǵynyń batys jaǵyndaǵy mańyzdy túıin retinde týrızmdi ornalastyrýda aıqyn artyqshylyqtarǵa ıe óńir.

Atalǵan aýdan týrısterdi tartý úshin ulttyq qundylyqtardy, sonyń ishinde at sportyn damytýynyń nátıjesinde kelýshiler sany birte-birte artqan.

Jemeneıdegi dástúrli mal sharýshyǵy kóptegen óńirlerden kelgen qytaılyq týrısterdi qyzyqtyrady.

Tamasha at oıynyn kórsetý qyzmetyn jaqsartý úshin dalalyq stıldegi at sportyn damytýǵa kúsh salýda.

Olardyń búgingi kúnde ótkizip otyrǵan kýrsynyń maqsaty - osy saladaǵy mamandardyń sapasyn arttyrý, sanyn molaıtý eken.

Nur-Sultan qalasynda Ózbekstan elshiliginiń jańa ǵımaraty ashyldy - ÓzA

Ózbekstan Prezıdentiniń Qazaqstanǵa memlekettik sapary aıasynda el astanasy Nur-Sultan qalasynda Ózbekstan elshiliginiń jańa ǵımaraty ashyldy, dep habarlady ÓzA memlekettik aqparat agenttigi.

Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, ashylý saltanatyna eki el Prezıdentteri Shavkat Mırzııaev pen Qasym-Jomart Toqaev qatysty.

Onda eki eldiń memlekettik ánurandary shyrqalyp, Memleket basshylary elshilikte jasalǵan jaǵdaımen tanysty.

Dıplomatııalyq ókildiktiń aýmaǵynda bas ǵımarat, konsýldyq bólim, qyzmetkerler úıi, dıplomatııalyq ókildik basshysynyń rezıdentsııasy, balalar jáne sport alańdary, kitaphana májilis jáne konferentsııalar zaly ornalasqan.

Atalǵan is-shara sońynda Shavkat Mırzııaev pen Qasym-Jomart Toqaev elshiliktiń Qurmetti qonaqtar kitabyna jazba qaldyrǵan.

Qazaqstan Táýelsizdigi Túrkııa tórinde toılandy - TRT

Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy aıasynda baýyrlas el Túrkııanyń birneshe qalasynda Almaty oblysy Súıinbaı atyndaǵy fılarmonııasy «Sazgen» ansambliniń kontserti bolyp ótti, dep habarlaıdy Túrkııa radıo televızııa portaly.

Atalǵan BAQ-tyń deregine súıensek, Túrkııanyń ár qalasynda ótken merekelik kontsertti «Kók Tý» qazaq mádenıeti qoǵamy Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshiligi jáne Maltepe, ıAlova, Osmangazı, Mamak mýnıtsıpalıtetteriniń qoldaýymen uıymdastyryldy.

1 jeltoqsan kúninen bastalǵan kontserttik sapar el astanasy Ankarada aıaqtaldy. TRT dereginshe, Túrkııanyń tórt birdeı qalasyndaǵy kontsertte kórermen qaýymnyń qyzyǵýshylyǵy erekshe bolǵan.

Pandemııa kezinde qazaq ónerin, dombyranyń kúmbirin, án-kúıdi ańsaǵan, kontserttik sharalardan alys qalǵan Túrkııadaǵy qandastar, bilim alýshy Qazaqstandyq stýdentter, baýyrlas túrikter erekshe yqylas tanytty.

Ásirese, Ankaradaǵy kontsertke kelgen jurtshylyq zaldy toltyryp, kóptegen túrik baýyrlar túregelip turyp tamashalaǵan.

«Sazgen» ansambliniń kontsertterinde qazaqtyń kók baıraǵy jelbirep, dombyranyń úni kúmbirlep, jeztańdaı ánshilerdiń daýsy saırap, bıshiler myń buralyp, qazaq ónerin nasıhattady» dep jazady Túrkııa radıo televızııa portaly.

Aıta keteıik, 1981 jyly Almaty qalasyndaǵy Yqylas Dúkenuly atyndaǵy Respýblıkalyq halyq aspaptary mýzeıi janynan qurylǵan bul óner oshaǵy da bıyl 40 jyldyq mereıtoıyn toılap otyr.

Іs-sharanyń bas uıymdastyrýshysy «Kók Tý» qazaq mádenıet qoǵamy - 2018 jyly Túrkııa Ankarada qurylyp, qazaq mádenıetin, tarıhyn tanytýda, qazaq tilin oqytýda aıanbaı eńbek etip kele jatqan qoǵam.

Shyńjańdyq jas jubaılar Beıjińge atpen 99 kúnde jetti - Aǵajaı-Altaı

Erli-zaıyptylar Shyńjańnyń Tarbaǵataı aımaǵynan Qytaı astanasy Beıjińge atqa minip saparǵa shyqqan bolatyn. Olar maqsatyna jetýge 99 kún ýaqytyn jumsaǵan, dep habarlaıdy Qytaıdyń Aǵajaı-Altaı aqparat portaly.

Bul týraly 2021 jyldyń 2 jeltoqsanynda Shyńjań-Uıǵyr avtonomııaly ólkelik úkimeti ótkizgen baspasóz máslıhatynda aıtyldy.

Qytaılyq aqparat kóziniń keltirgen deregine súıensek, kúıeýimen birge Beıjińge sapar shekken qazaq áıeli Jaına Erkinqyzynyń jasy 25-te.

Ol - Saýan aýdany Boltýngý ejelgi qalashyǵy Kenagen aýylynyń turǵyny. Onyń otbasynda 5 adam bar. Jaına kúıeýi, eki kishkentaı uly jáne qaıyn enesimen birge turady.

Olar osydan úsh aıdan astam ýaqyt buryn aǵaıyn-týys, dostarymen aqyldasa kelip, neshe myńdaǵan shaqyrym qashyqtyqtaǵy Qytaı eliniń astanasy Beıjińge atpen barý jóninde sheshim qabyldaǵan.

Onyń aıtýynsha, atpen júrgen bul uzaq jol qıynshylyqqa emes, qyzyqqa toly bolǵan.

Qytaılyq BAQ-tyń deregine sensek, olar óz aýylynan Beıjiń qalasyna atpen jetýge tup-týra 99 kún ketken.

Osy saparda 120 000 ıýanǵa (8160 000 teńge kóleminde – avt.) jýyq aqsha jumsalǵan. Onyń barlyǵyn óz eńbegimen tapqan. Shyńjańnan el astanasyna jolǵa shyǵýy - jas jubaılar úshin ómirindegi eń este qalatyn oqıǵa.

Jolda ártúrli óńirlerden ótip, 40 gradýstyq aptap ystyqty sezinip, shóldi aımaqtardyń qıyndyqtaryna shydap, tabıǵat synyna tótep bergen.

Sondaı-aq, jolda kezdesken túrli etnos ókilderiniń ózderine jasaǵan kómegi de kóp bolǵan.

99 kúndik uzaq joldan keıin Jaına Erkinqyzy men kúıeýi týǵan jerine oralyp, otbasy men aýyldastaryna joldaǵy kórgen-bilgenderi men eldegi úlken ózgerister týraly áńgimelep bergen.

Aıta keteıik, olar mal baǵýmen aınalysady.

Jaına qazirgi turmystyq jaǵdaıynyń jaqsy ekenin aıtady.

«Men taýda óstim, onyma esh ókinbeımin. Qazirgi ýaqytta týǵan jerimde asfalt jol úıimniń tabaldyryǵyna deıin aparady. Sý, jaryq, ınternet qosylǵan. Balalarymyz balabaqshadan bastap tegin oqıdy. Sonymen qatar mektepke barǵanda tamaq, jatyn oryn sýbsıdııasy bar. Bizdiń úıde qazir 300-den astam qoı, 40 shaqty sıyr, 20-dan astam jylqy bar. Ózimizdiń eńbektenýimizdiń arqasynda turmysymyz kúnnen-kúnge jaqsaryp keledi» deıdi Jaına Erkinqyzy.

Iranda «Qas qaǵym» atty qysqa óleń kitaby qazaq tilinde jaryq kórdi - Parstoday

Irandyq aqyn Parvız Beıgı Habıbabadıdiń qysqa qaıyrymdary «Qas qaǵym» (یک آن ) degen ataýmen qazaq tiline aýdaryldy, dep habarlaıdy ırandyq Parstoday aqparat agenttigi.

Atalǵan BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, Parvız Beıgı Habıbabadı – ırandyq aqyn, kompozıtor, zertteýshi, jazýshy jáne «Fasl-e pandjom» (Besinshi mezgil) baspasynyń dırektory.

Ol 1954 jyly 16 jeltoqsanda Irannyń Isfahan oblysyndaǵy Ardestan aýdanynda dúnıege kelgen. Parsy tili men ádebıeti mamandyǵy boıynsha bakalavr dıplomyn alǵan.

Qazirgi tańda ádebıet salasynda birinshi dárejeli tósbelgige ıe. Osy kúnge deıin Parvız Beıgıdiń 24 kitaby jaryq kórdi. Onyń ishinde 6 óleńder jınaǵy men 18 zertteý eńbegi bar.

Ol «Qasıetti qorǵanys» dep atalatyn Iran-Irak soǵysy kezindegi parsy prozasy men poezııasyn saralap, qazirgi zaman aqyndarynyń ómirbaıandaryn jınaqtap, Sefevıler men Qadjarlar zamanynda jazylǵan tazkerelerdi zerttegen.

Sondaı-aq jýyrda «Koronavırýstyń halyqaralyq sottaǵy sózi» atty ıronııaǵa toly sıýrrealıstik povest jazdy.

«Beıgı Habıbabadıdyń «Qas qaǵymy» - shyn máninde bir sátti sıpattaıtyn qysqa óleńniń túri. ıAǵnı aqynnyń kómeski sanasynda jarq etken ushqyn poetıkalyq sıpattamaǵa aınalǵan. Kitap qos til – parsy jáne qazaq tilderinde jaryq kórdi. Aýdarǵan – Iran Teleradıo birlestigi álemdik qyzmet torabyna qarasty Qazaq radıosynyń aýdarmashy-dıktory Gaýhar Omarhanova» dep túıindeıdi Parstoday.


Avtor:
Tilshi

Jańalyqtar

MURAǴAT