+7 (701) 759 90 19
USD 432.94 EUR 513.68
RUB 5.62 CNY 66.1
Jańalyqtar

Sheteldikter qazaq halqyn Alǵys aıtý kúnimen quttyqtady

2021 jylǵy 1 naýryz 22:00
Bólisińiz:
Sheteldikter qazaq halqyn Alǵys aıtý kúnimen quttyqtady

NUR-SULTAN. QazAqparat - Shet elderden, sonyń ishinde Ázerbaıjan, Bolgarııa, Izraıl, Reseı men Ýkraınadan Alǵys aıtý kúnine oraı joldanǵan quttyqtaýlar legi azaıar emes. Syrtqy ister mınıstrligi tańdaýly lebizderdi resmı saıtynda jarııalady, dep habarlaıdy QazAqparat.

Mehrıban Qasymova

Ázerbaıjannyń «SVS» arnasynyń tilshisi

Barlyǵy úshin bar alǵysymdy aıtamyn

Qazaqstan maǵan 22 baqytty jyldy syılady. Men – túrli halyqtar men ulttardyń ókilderi ózara beıbitshilik pen kelisimde ómir súretin elde týyp óstim.

Eń aldymen, Qazaqstan týraly suraǵan soń aıtyp otyrmyn. Meniń otbasym qýǵyn-súrgin nátıjesinde emes, Keńes Odaǵy kezinde Qazaqstanǵa kóship kelgen. Balalyq shaq, jastyq shaq týraly estelikter jáne qalyptasý kezeńderi – bári men úshin qymbat ári meıirim men shýaqty kúnderdeı este qaldy. Mende jat elde júrmin degen sezim eshqashan bolǵan emes. Qazaqstanǵa beıbit kúnder úshin rızamyn!

Meniń alǵashqy jáne osy kúnge deıin eń jaqyn dostarym – qazaqtar, orystar, nemister, ýkraındar. Bizdiń kórshilerimiz ben týystarymyz da ár túrli ulttar men ulystardan. Bir-birine qonaqqa barý, musylman jáne hrıstıan merekelerin birge atap ótý biz úshin óte mańyzdy kúnder edi. Biz qazirgi qashyqtyqqa qaramastan, áli sóılesip turamyz. Qazaqstanǵa meniń ómirimdegi shynaıy jáne naǵyz adamdar úshin rızamyn!

Erekshelik belgisi bar attestat, orta mektepti úzdik támámdaý, qyzyl dıplomy bar joǵary oqý orny jáne, eń bastysy, kásibı qyzmettegi alǵashqy qadamdarym osy elde jasaldy. Qazaqstanǵa maǵan bergen bilimi men jýrnalıstıkadaǵy tájirıbesi úshin rızamyn!

«Alǵys aıtý kúni» - bul Qazaqstannyń eńbek sińirgen merekesi. El maqtaýǵa turarlyq, óıtkeni búginde, aldyńǵy onjyldyqtar sııaqty, meıirimdilikti, tózimdilikti, toleranttylyqty jáne mýltımádenıettilik dástúrlerin saqtaý ońaı emes. Álemde túrli qaqtyǵystar, onyń ishinde etnosaralyq kıkiljińder oryn alǵan kezeńde memleket ishinde dostyqty saqtaý óte qıyn... Joq, bul halyqtar dostyǵy emes, adamdardyń dostyǵy týraly. Qazaqstanda birtutas halyq bar. Kóptegen adamdar deportatsııanyń saldarynan sonda bolǵan, biraq ózimdi eshqashan bóten sezinbedim!

Osy elge barǵan, osy ómirge azdap enip, onyń salt-dástúrlerimen tanysqan kez-kelgen adam, eń aldymen, bostandyq rýhy týraly aıtady!

Týǵan ólke,

Shetsiz-sheksiz keńdikter,

Máńgi meniń jadymda.

Óshpes izdi qaldyrar,

Keń dalanyń erkindik rýhy,

Men týǵan jerde jańǵyrar.

Men eseıdim, óz-ózime sóz berdim,

Týǵan jerdi umytpaspyn máńgilik

Bul joldardy men Qazaqstannan kósher aldynda jazdym. Maǵan baılanysty emes sebepter boıynsha solaı boldy. Jyldar ótken soń, men ózimniń árbir sózimdi rastaımyn jáne men Qazaqstannan ekenimdi maqtanyshpen aıtamyn. Bul meniń Otanym. Men onda ótkizgen 22 baqytty jylym úshin rızamyn.

*****

Vasılıı Petkov

Bolgarııa Respýblıkasy SІM Elshisi

110 jyl buryn ýkraınalyq bolgarlar Qazaqstannan ekinshi úıin tapty

Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy tamasha mereke – Alǵys aıtý kúnine baılanysty, Bolgarııa Respýblıkasynyń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy burynǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi retinde (2015-2019) men osy tamasha múmkindikti paıdalana otyryp, Qazaqstan halqy men el basshylyǵyna shynaıy jáne shyn júrekten shyqqan quttyqtaýymdy bildirgim keledi.

Qazaqstan Respýblıkasy kópultty jáne tolerantty el, onda beıbitshilik pen kelisimde 120-dan astam etnos, onyń ishinde 110 jyldan astam ýaqyt boıy Qazaqstan Ýkraına men Bessarabııadan qabyldaǵan etnıkalyq bolgarlar turady.

Bul etnıkalyq bolgarlar bizdiń eki halyqtyń arasyndaǵy dostyqtyń altyn kópiri. Búginde Qazaqstan Respýblıkasynda bolgar tili men mádenıetin oqytýdy qoldaıtyn bolgar mádenı-aǵartý ortalyqtary jumys isteıdi jáne olar belsendi damýda. Bul bizdiń eki halyqtyń arasyndaǵy mádenıet pen aǵartý salasyndaǵy neǵurlym belsendi yntymaqtastyǵyna qosqan úles.

Ǵasyrlyq mádenıet pen tarıhı jáne rýhanı baılanystar jalǵastyratyn elderińizge beıbitshilik pen bereke tileımin!

*****

Zına Polıanskaıa

Búkil ızraıldik Qazaqstannan

kelgender qaýymdastyǵynyń tóraǵasy

Qazaqstan halqynyń Alǵys aıtý kúni qutty bolsyn

1 naýryz kúni elimizde meıram retinde atap ótilgenine alty jyl boldy. Qazaqstan kúntizbesinde jańa mereke qurý týraly usynysty Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev 1995 jylǵy 1 naýryzda qurylǵan Qazaqstan halqy Assambleıasynyń (QHA) HHІІ sessııasynyń ashylýynda sóılegen sózinde aıtty. Bul kún shyn máninde meıirimdiliktiń, barlyq qazaqstandyqtardyń bir-birine degen dostyǵy men mahabbatynyń jarqyn merekesine aınaldy!

1941-45 jyldary kóptegen evreıler Qazaqstanǵa evakýatsııalandy, olardyń kópshiligi Respýblıka mádenıetin damytýda mańyzdy ról atqardy, olardyń ishinde E.Brýsılovskıı – qazaq mýzykalyq óneriniń negizin qalaýshylardyń biri.

Sondaı - aq olardyń arasynda tanymal kınorejısser, operator, sýretshiler boldy, mysaly, Qazaqfılmniń bas sýretshisi Zaltsman, Almaty orys drama teatrynyń bas rejısserleri – ıA.Shteın, A.Lokshın. Ár jyldary Qazaqstanǵa bútindeı bir halyqtar qonys aýdardy. Soǵys kezinde, soǵystan keıin kómekke asa muqtaj bolǵan olardy qazaq otbasylary óz úılerine qabyldady, qamqorlyq kórsetti, qonaqjaılylyq tanytty, qolda barymen bólisti. Meniń ájem men anam soǵys kezinde Qazaqstanǵa Odessadan evakýatsııalanyp keldi, soǵystan keıin qaıtyp oralmady, óıtkeni olardyń úıi bombalanǵan edi. Ýaqyt ótti, men Qazaqstanda týyp óstim, árıne meniń kórshilerim, qurbylarym men dostarym barlyq ulttardan boldy, biraq kim qaı ulttan eken dep eshkimdi, eshqashan bólmedi! Barlyǵy birge ómir súrdi! Meniń Otanym – Qazaqstan, ol jerde meniń mektepten, tehnıkýmnan, ýnıversıtetten kele jatqan dostarym men qurbylarym bar, armııamen baılanysty meniń súıikti jumysym da sonda.

Dostarym Izraılge kelgende, maǵan qońyraý shalyp, hat almasady. Men bolsam úıde otyryp, Almatyda bolyp jatqan oqıǵalar týraly habardar bolǵym keledi! Sondyqtan 2001 jyly Izraılge kelgennen keıin birden jerlesterimizdi taýyp, biz Qazaqstannan kóship kelgender qaýymdastyǵyn ashtyq! Bıyl bizge 20 jyl! 1 naýryz – QHA – nyń qurylǵan kúni, barlyq etnostardyń bir-birine jáne osy adamdardy týǵan-týysqandary retinde qabyldaǵan qazaqtarǵa alǵys aıtý kúni. Mereke respýblıkada turatyn ulttar men ulystardyń dostyǵyn, tatýlyǵyn, birligin bildiredi. Qazaqstan óziniń kópultty halqymen tanymal. Munda 130 etnostyń ókili turady.

Úlken qazaq otbasyna ózbek, orys, ýkraı, nemis, káris, uıǵyr, qyrǵyz, evreı, armıan, grýzın jáne basqalar kirdi. Olardyń barlyǵy qazaqstandyqtar dep atalatyn bir tatý halyq. Mereke eń meıirimdi jáne jarqyn kúnderdiń biri. Bul tamasha kúni, óz jaqyndarymyz ben dostarymyzǵa óz alǵysymyzdy joldaı alamyz. Biz, Qazaqstannyń týmalary da osy merekege qosylamyz jáne osyndaı tamasha jerde ómir súrgen jyldarymyz úshin Qazaqstanǵa rızamyz! Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy N.Nazarbaevty, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevty jáne búkil Qazaqstan halqyn Alǵys aıtý kúnimen quttyqtaımyz jáne respýblıkaǵa odan ári órkendep, qazaqstandyq jerlesterimizge dostyq pen baýyrlastyqtyń ıgi dástúrleriniń nyǵaıýyna tilektespiz!

Súıikti Qazaqstan!

Qýatty el!

Men osynda týyp óstim,

Ómirimniń bir bóligin ótkizdim.

Balalyq shaqty oılaǵan kúnderim,

Árqashan oralsam elim!

*****

Oljas Janaıdarov

dramatýrg, stsenarıst, I.Nemırovıch-Danchenko atyndaǵy mektep-stýdııasynda dramatýrgııa pániniń oqytýshysy. «Zolotaıa Maska» teatr syılyǵynyń «Dramatýrgtiń úzdik jumysy» nomınatsııasynyń ıegeri

Reseıden – mahabbatpen

1 naýryzda Qazaqstanda Alǵys aıtý kúni atap ótiledi – osyǵan baılanysty men Reseıde bes jyldan beri turyp kele jatqan azamat retinde tarıhı Otanyma alǵys aıtqym keledi. Almatyda týyp óstim, týystarym Qazaqstannyń túkpir-túkpirinde turyp jatyr, tipti Máskeýde bolsam da, elde bolyp jatqan oqıǵalardy qarap otyramyn. Otanmen baılanys bala kezden úzilgen emes.

Qazaqstanǵa jaz aılarynda az kúnderge baratynmyn. Maýsym aıynda Qostanaıdaǵy týystaryma baryp, saıajaı, qymyz ben sút qatqan shaıdyń dámin tatyp, dastarhan basyndaǵy qazaqsha sózderdi tyńdap qaıtatynmyn.

Taǵy da Qazaqstan Respýblıkasyna qatysty aıtar bolsam, Máskeýdegi áke-sheshemniń páterinde Muhtar Áýezov, Ábdijámil Nurpeıisov, Oljas Súleımenovtiń (aıtpaqshy, meni ataqty qazaq aqynynyń qurmetine ataǵan) kitaptary tom-tom bolyp turatyn. Jatyn bólmeniń buryshynda dombyra súıelip turdy. Munyń bárin bir kezderi ákem men anam Reseıge tasyp, muqııat saqtady. Kitaptar oqyldy, al dombyra úırený sabaqtary mektep jyldarynda ótti.

Biraq týǵan mádenıettiń basty jolserigi jáne qamqorshysy árqashan ulttyq taǵamdar boldy. Demalys kúnderi bizdiń úlken otbasymyz ústelge otyryp, manty daıyndaıtyn. Peshtegi qazanda peshte baýyrsaq, tońazytqyshta súr qazy saqtalatyn. Bir jyldary týǵan kúnime máskeýlik synyptastarymdy shaqyryp, olarǵa qazy-qarta tartqanym esimde, men úshin bul álemdegi eń dámdi tamaqtardyń biri. Túrli asqa degen súıispenshilik erte balalyq shaqta qalyptasatynyn bildim - sol kezde qazaq taǵamdaryna degen mahabbatym erekshe ekenin túsindim.

Bala kezimde meni jáne aǵalarymdy Reseıdegi Qazaqstan Elshiligi janyndaǵy jeksenbilik mektepke alyp baratyn. Taǵdyrdyń jazýymen bóten elde qalǵan bizdiń jáne basqa da jas otandastarymyzdyń ústelderinde jasyl shuǵasy bar keń kabınetterde til, mýzyka, halyqtyq naqyshta sýret salýdy úıretti.

Qazaqstan burynǵysyndaı meniń júregimde – endi bul baılanys meniń kásibı qyzmetimmen nyǵaıyp keledi. Meniń pesalarym kóbinese Reseıdegi qazaqtardyń ómiri týraly baıandaıdy nemese Qazaqstannyń tarıhı ótkenin zertteıdi. Bul shyǵarmalar Otanymyzda qoıylady - mysaly ondaǵy eń tanymal pesalardyń biri - 1930 jyldardaǵy asharshylyqtyń qaıǵyly oqıǵalaryna arnalǵan «Jut». Atalmysh shyǵarma Almaty, Nur-Sultan, Aqtaý, Petropavl, Oral, Óskemen teatrlarynda qoıyldy. Meniń teatr salasyndaǵy qyzmetim maǵan Qazaqstanǵa qaıta-qaıta kelip, jobalar jasaýyma, dos bolýyma, jańa adamdarmen tanysýyma jáne tarıhı Otanymda ónerdiń damýy úshin qoldan kelgenniń bárin jasaýyma múmkindik beredi.

Men Qazaqstanǵa jáne onyń turǵyndaryna bar salada damý, amandyqpen tabys tileımin! Meniń tarıhı Otanymda árbir azamat ózin–ózi júzege asyrý úshin barlyq múmkindikterge ıe, al memleketimizdi – álemdik arenada joǵary mártebege jáne salmaqqa ıe bolatyn tamasha bolashaq kútedi dep senemin. Alǵa, Qazaqstan!

*****

ıÝlııa Kovalevskaıa

Ýkraınanyń V jáne VI shaqyrylymdarynyń halyq depýtaty

Ómirimniń 10 jyly qonaqjaı qazaq jerimen baılanysty

Alǵys aıtý kúni – bul Qazaqstan jerinde ár jyldary ómir súrgen jáne ómir súrip jatqan barlyq ulttardyń birliginiń sımvoly. Qıyn jyldary qazaq halqy HH ǵasyrdyń dramalyq oqıǵalarynyń saldarynan osynda kelgen mıllıondaǵan adamdarǵa pana boldy. Dál sol kezde ózara syılastyq pen dostyq negizderi, Qazaqstandaǵy etnosaralyq qatynastardy sıpattaıtyn ortaq til tabysý qalyptasty.

Jahandyq aýqymdaǵy qazirgideı kúrdeli kezeńde Qazaqstannyń ulttyq negizde túrli qarsylyqtarǵa jol bermeýi, túrli tilde sóılep, ártúrli dindi ustanatyn jáne óz dástúrleri bar adamdardy bir shańyraqtyń astynda ózara kelisimdi saqtaı otyryp, beıbit qoǵamdy qalyptastyrýy ózekti ári tıimdi tájirıbe bolyp tur.

10 jyldan astam ómirimniń qonaqjaı qazaq jerinde ótkenine men óte qýanamyn. Men munda óstim, oqydym. Sizderdiń elderińizde meniń kóptegen jaqyn dostarym qaldy. Men Qazaqstan búkil álemge úlgi etip otyrǵan ymyraǵa kelý men toleranttylyqtyń sarabdal saıasaty adamzat aldynda turǵan jańa syn-qaterler men qaýipterdi eńserý jolyndaǵy baǵyt-baǵdary bolyp tabylatynyna senimdimin.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT