Shańyraq úlgisinde salynǵan Tekes qalasyn kim jobalaǵan - Sheteldegi qazaqsha BAQ-qa sholý
2021 jylǵy 31 qazan 13:03

Shańyraq úlgisinde salynǵan Tekes qalasyn kim jobalaǵan - Sheteldegi qazaqsha BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Tuman shókken tańǵajaıyp Tekes qalasy - Tıanshannet

Qytaıdyń Іle qazaq avtonomııaly oblysy Tekes aýdanynyń ortalyǵy Tekes qalasy erekshe jobalyq úlgisimen jurtqa keń tanylǵan, dep jazady Qytaıdyń Tıanshannet aqparat portaly.

«Qytaıdiń Shyńjań ólkesindegi Tekes aýdanynda dúnıe júzindegi eń úlken, eń kemeldi «Segiz qyrly» Tekes qalasy bar. Tekes qalasy geometrııalyq segiz qyrlylyǵymen áıgili, jalpy arhıtektýrasy dóńes formasynda kelip, kóshe joldarynyń ornalasý ereksheligi orda tárizdi, jolmen-joldary, kóshemen-kósheleri órmekshiniń toryndaı (tutasyp) torlanyp jatady. 2001 jyly bul qala Gennıs rekordtar kitabyna engen. 2008 jyly ony Memlekettik keńes tarıhı-mádenı qalalardyń qataryna qosqan. Nazarlaryńyzǵa bógenaıy bólek ereksheligimen el qulaǵyn eleńdetken Tekes qalasynyń kúzgi jańbyrdan keıingi tańǵajaıyp kórkem tabıǵat kórinisterinen fotoreportaj usynamyz», - dep jazady Tıanshannet.

Aıta keteıik, Tekes jeri zamanynda Túrki jurty, Úısin ulystary meken etken qasıetti topyraq.

Ólketanýshylardyń dereginshe, Іle óńirinde 30-shy jyldary sol tustaǵy rýlyq-ákimshilik júıe boıynsha 28 aqalaqshy el bolǵan.

Ár aqalaqshyǵa 1000 tútin úı baǵynǵan. Sondaı aqalaqshylardyń biri - Álimjan Tekes aýdanynyń qala qurylysyn shańyraq formasynda jobalap salýǵa usynys jasaǵan.

Sol kezdegi aýdan ákimshiligi jaǵynan bul usynys qabyldanyp, qalanyń salyný úlgisi onyń jobasy negizinde qalanǵan.

Sonymen birge Álimjan aqalaqshy Tekes aýdan bolyp alǵash qurylǵanda qazaqtardy otyryqshy ómir keshýge úgittegen.

Al, 2019 jyly Tekes aýdanynda tirkelgen halyq sany 166 337 adam bolǵan. Etnıkalyq sany az ulttar jalpy halyqtyń 83,01% quraıdy.

Tekes qalasynyń ózine tirkelgen halyq sany - 36627 adam. Aýdandaǵy Tekes ózeni Balqashqa quıatyn Іle ózeniniń basty aǵys kózi sanalady

Qazaqstan elshisi Baıan-Ólgeı aımaǵyna jumys saparymen bardy - Kaznews

Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Elshisi Jalǵas Ádilbaev Baıan-Ólgeı aımaǵyna jumys saparymen bardy, dep jazady Mońǵolııanyń Kaznews aqparat portaly.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, J.Ádilbaev 25-28 qazan kúnderi ótken jumys saparynyń aıasynda Baıan-Ólgeı aımaǵynyń ákimi Baýyrjan Dálelulymen jáne Baıan-Ólgeı aımaǵynyń Azamattyq Ókilder Hýralynyń tóraǵasy Beıbithan Nurıulymen kelissóz júrgizgen.

Taraptar Mońǵolııanyń Syrtqy ister mınıstri B.Battsetsegtiń Nur-Sultanǵa jasaǵan saparynyń qorytyndysy, Baıan-Ólgeı aımaǵy men Qazaqstan Respýblıkasynyń shyǵys óńiri arasyndaǵy ekonomıkalyq yntymaqtastyqty keńeıtýdiń perspektıvalary, sondaı-aq Qazaqstanǵa et eksportynyń kólemin arttyrý múmkindikteri týraly pikir almasty.

Resmı kelissózderden keıin J.Ádilbaev Qazaqstan Elshiligi uıymdastyrǵan dóńgelek ústelge qatysty. Bul is-shara qazaq dıasporasy, jergilikti zııaly qaýym men bıznes ókilderiniń, sondaı-aq buqaralyq aqparat quraldarynyń qatysýymen ótti.

Óziniń sózinde J.Ádilbaev Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyl ishindegi basty tabystaryn atap ótti: ekonomıkalyq damýdyń qarqyndyǵy, áleýmettik damý, halyqaralyq qaýipsizdik arhıtektýrasyndaǵy róli týraly aıtty.

Buǵan qosa, otandyq dıplomat is-shara qatysýshylaryna eldiń turaqty damýy men azamattarymyzdyń ál-aýqatyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan qazirgi ekonomıkalyq jáne saıası reformalary týraly maǵlumat bergen.

Sonymen qatar, qazaqstandyq dıplomat táýelsizdik jyldar ishinde etnıkalyq qazaqtardyń tarıhı otanyna erikti túrde oralýyn yntalandyrý saıasatyn júrgizip kelgenin atap ótip, qandastardy qoldaý maqsatynda «Otandastar qory» KEAQ tarapynan qabyldanyp jatqan is-sharalar týraly qysqasha maǵlumat berdi.

Óz kezeginde qazaq dıasporasynyń ókilderi etnıkalyq biregeılikti saqtaý, Qazaqstanǵa repatrıatsııalaý múmkindigi jáne Mońǵolııada Qazaq mádenı ortalyǵyn ashý máselelerin kóterdi.

Jumys sapary barysynda J.Ádilbaev «Azat halal» et kombınaty men «Aqboar» tas óndirisiniń jumystarymen tanysty. «Azat halal» et kombınaty 2016 jyly ashylǵan jáne kásiporynnyń qýattylyǵy táýligine 200 basqa deıin iri qara men 800 bas usaq maldy soıýǵa múmkindik beredi.

Budan basqa, qazaqstandyq dıplomat oqý oryndaryn aralap, qazaqtyń kúıleri, halyq ánderi men folklorlyq-sheshendik óneri qamtylǵan «Danalyq álippesi» atty ınteraktıvti kitaptardy tabys etti.

Sonymen qatar, Elshiniń jumys sapary kúnderi A.Babıuly atyndaǵy Baıan-Ólgeı aımaǵynyń ortalyq kitaphanasynda Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30-jyldyǵyna oraı «Álem qaýymdastyǵy tanyǵan Qazaqstan» taqyrybynda fotokórme ashyldy.

Fotokórme qonaqtarǵa Qazaqstan damýynyń negizgi kezeńderimen, elimizde ótkiziletin iri halyqaralyq is-sharalarmen, elimizdiń tabıǵı sulýlyǵymen jáne sáýlet óneriniń jaýharlarymen tanysýǵa múmkindik berdi.

Atalǵan kórme 15 qarashaǵa deıin jalǵasady.

Ózbekstan jemis-jıdek pen kókónisti qaı elderge kóbirek eksporttaǵan - ÓzA

Memlekettik statıstıka komıtetiniń málimetinshe, 2021 jyldyń 9 aıynda Ózbekstannan jemis-kókónis ónimderiniń – 483 myń tonnasy Qazaqstan eline eksporttalǵan, dep jazady Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparat agenttigi.

«Jemis-jıdek pen kókónistiń eń kóp satylatyn memleketter qatarynda Reseı (289 myń tonna), Qyrǵyzstan (100 myń tonna) jáne Qytaı (40 myń tonna) elderi bar. 9 aılyq qorytyndyǵa saı jasalǵan eksport tizimine sondaı-aq Ýkraına (26 myń tonna), Aýǵanstan (23 myń tonna), Túrkimenstan (21 myń tonna), Pákistan (19 myń tonna), Belarýs (11 myń tonna), Túrkııa (9 myń tonna), Ázirbaıjan ( 6 myń tonna), Iran (6000 tonna) jáne Germanııa (3400 tonna) syndy elder oryn alǵan», -dep jazady «ÓzA» agenttigi.

Almatyda túrik kınofılmderi aptalyǵy bastaldy - TRT

Qazaqstannyń Almaty qalasynda 6-shy túrik fılmderi aptalyǵy bastaldy. Túrik fılmderi aptalyǵy 27-31 qazan aralyǵynda ótedi, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, Kınoaptalyq «7-shi kameradaǵy ǵajaıyp» atty fılmmen bastalǵan.

Saltanatty keshke Syrtqy ister mınıstrliginiń ókilderi, prodıýserler, rejısserler men akterler, sondaı-aq Qazaqstan azamattary qatysqan.

«Kınosúıer qaýymnyń qatysýymen ótken sharaǵa «Jetinshi kameradaǵy ǵajaıyp» fılminiń jas aktrısasy Nısa Sofııa Aksýngýr qonaq boldy. Sondaı-aq túrik ártisteri óner súıer qaýymmen kezdesý ótkizdi. Túrik fılmderi aptalyǵy aıasynda úzdik túrik rejısserlerdiń marapat alǵan 6 týyndysy kórsetiledi. Kınoaptalyq sheńberinde sondaı-aq fılm kórsetiliminen keıin ártister men kórermender arasynda kezdesýler uıymdastyrylady. Sonymen birge túrik delegatsııasy qazaqstandyq kıno ártisterimen ekijaqty kezdesýler ótkizip, birlesken týyndylar boıynsha suhbattar ótkizedi», - dep jazady TRT.

Túrikmenstan men Qazaqstan Iran arqyly tranzıttik baılanysty keńeıtýge kelisti - Parstoday

Túrikmenstan men Qazaqstan basshylary Iran arqyly tranzıttik baılanysty keńeıtýge kelisti, dep habarlaıdy Irannyń Parstoday aqparat agenttigi.

Fars aqparat agenttiginiń habarlaýynsha, Qurbanquly Berdimuhamedov pen Qasym-Jomart Toqaev Ashhabadta ótken baspasóz otyrysynda: «Eki eldiń tranzıttik qatynasy əsirese Qazaqstan-Túrkimenstan-Iran temir jol baǵytynda oryndalýy tıis», -degen.

«Eki el basshylary osy temir jol arqyly taýar eksporty men ımporty úshin qolda bar əleýetti paıdalaný qajettigin aıtty. Túrkimenstan men Qazaqstan basshylary osy baspasóz otyrysynda eki eldiń úkimetterine ózara tıimdi ekonomıkalyq yntymaqtastyqty damytý úshin tıisti kelisimderge qol qoıyp, ınvestorlardy qoldaýdy tezdetýge nusqaý berdi. Jyl saıyn aımaq jəne eki el oblystary deńgeıinde bıznes forým ótkizý, Mańǵystaý oblysy men Balkan oblysy shekarasynda júk tıeý termınaly bar arnaıy saýda aımaǵyn salý - Qurbanquly Berdimuhamedov pen Qasym-Jomart Toqaevtyń eki el əriptestigin keńeıtý úshin usynǵan usynystarynyń biri boldy. Tasymal men tranzıt salasynda Qazaqstan-Túrkimenstan-Iran temir jolyn tolyq paıdalaný jəne Aqtaý, Quryq jəne Túrkimenbashy aılaqtary arasynda ərekettestikti arttyrý basty mindet dep ataldy», - dep jazady Parstoday agenttigi.


Avtor:
Tilshi

Jańalyqtar

MURAǴAT