+7 (701) 759 90 19
USD 386.19 EUR 427.71
RUB 6.07 CNY 54.87
Jańalyqtar

Serik Berdimuratuly sambodan álem chempıonatynyń qola júldegeri atandy - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

2019 jylǵy 16 qarasha 11:36
Bólisińiz:
Serik Berdimuratuly sambodan álem chempıonatynyń qola júldegeri atandy - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat- «QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar

Serik Berdimuratuly sambodan álem chempıonatynyń qola júldegeri atandy - kaznews.mn

Sambodan Ońtústik Koreıanyń Chonjý qalasynda ótken álem chempıonatynda Serik Berdimuratuly qola júldeger atandy, dep jazady Mońǵolııanyń KAZNEWS aqparattyq portaly.


Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, 100 keli salmaqta kúresken Serik Berdimuratuly alǵashqy kezdesýinde Túrikmenstandyq Rýslan Esgerovty utqan. Ekinshi kezdesýinde Ýkraındyq sportshy Alekseı Moısıevti jeńip, jartylaı fınalǵa joldama alǵan. Biraq, jartylaı fınalda Reseılik Rýslan Kıselevten utylyp, qola júldeni qanaǵat tutqan.


Esterińizge sala keteıik, Serik Berdimuratuly Baıan-Ólgeı aımaǵynda Tsengel aýylynda dúnıege kelgen. Ol sportpen on jasynan beri shuǵyldanady. Sýmo, sambo, mońǵol kúresi jáne dzıýdomen aınalysady. Kóptegen jarystardyń jeńimpazy.

Qazaqstan men Qytaı birlesip túsirgen «Kompozıtor» fılmi AQSh- ta 4 nomınatsııa boıynsha marapattaldy - «Jenmın jıbao» (People Daily)


Qazaqstan men Qytaı birlesip túsirgen «Kompozıtor» fılmi Los-Anjeles qalasynda ótken 4-shi kezekti «Golden screen awards» kınofestıvalnde 4 nomınatsııa boıynsha marapattaldy, dep habarlaıdy kazakh.people.com.cn saıty.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, AQSh-ta ótken kınofestıvalnde «Kompozıtor» fılmi jyldyń «Eń úzdik kınosy», «Eń úzdik mýzyka», «Eń úzdik er adam róli» jáne «Eń úzdik áıel róli» syndy 4 nomınatsııa boıynsha marapattalǵan. Atalǵan fılmde Baqytjan Baıqadamovtyń qaryndasy Danashty somdaǵan Qazaqstandyq aktrısa Arýjan Jazylbekova «Eń úzdik áıel róli» syılyǵyn jeńip aldy. Marapattaý sharasyna Gollıvýdtyń tanymal rejısserleri men belgili óner qaıratkerleri qatysqan. Bul «Golden screen awards» kınofestıvaln China Film Co Production korporatsııasy, Hollywood Reporter jáne Amerıka kıno qaýymdastyǵynyń qoldaýymen 2016 jyldan beri ótkizilip keledi. Sharanyń basty maqsaty - qytaılyq jáne sheteldik kıno stýdııanyń birigip túsirgen úzdik kınolaryn marapattaý.

Eske salaıyq, Atalǵan fılm álemdik ónerge eleýli úles qosqan Qytaıdyń tanymal kompozıtory Sı Sınhaıdyń ómiri men óner jolyna arnalǵan. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda (1941-1943 jyldar aralyǵynda) kompozıtor Qazaqstanda turyp, qazaqtyń talantty kompozıtory Baqytjan Baıqadamovpen dos bolǵan. Fılmdi Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» kınostýdııasy jáne qytaılyq «Shineworks Pictures», «China film coproduction corporation» kompanııalary birge túsirgen.

Qazaqstannyń Eýrazııa ýnıversıteti Zarıfke «Qurmetti professor» ataǵyn berdi - «Fars» aqparat agenttigi


Qazaqstannyń Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti Iran Syrtqy ister mınıstrine «Qurmetti professor» ataǵyn berdi, dep habarlaıdy Rarstoday aqparat agenttigi.

«Qazaqstanǵa saparmen barǵan Iran Syrtqy ister mınıstri Muhammad Djavad Zarıf Qazaqstan astanasy Nur-Sultandaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń murajaıyn aralap, estelik dápterine pikir qaldyrdy. Zarıf bul joǵary oqý ornynyń ustazdary men stýdentteriniń ortasynda «Qazirgi álemdegi jańa paradıgmalar men dıskýrstar» taqyrybyna sóz sóılep, stýdentterdiń suraqtaryna jaýap berdi. Sondaı-aq, Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti Iran Syrtqy ister mınıstrine «Qurmetti professor» ataǵyn tabystady. Iran Syrtqy ister mınıstri «Astana klýbynyń» besinshi otyrysyna qatysý úshin Qazaqstanǵa barǵan bolatyn», - dep jazady parstoday.

Kóktoǵaıda «Altaı atbegi kýbogy» alaman báıgesi ótti - «Altaı aqparat» saıty


«Altaı atbegi kýbogy» alaman at báıgesi Qytaıdyń Altaı aımaǵynyń Kóktoǵaı aýdanynda ótti, dep habarlaıdy altxw.com saıty.

««Altaı átbegi kýbogy» alaman at báıgesi Altaı aımaqtyq aýyl sharýashylǵy basqarmasy men sport jáne mádenıet basqarmasynyń jáne Kóktoǵaı aýdany ákimdiginiń qoldaýymen ótti. Atalǵan jarysta 3 shaqyrymdyq qunan báıge, 25 shaqyrymdyq alaman báıge, 5 shaqyrymdyq jorǵa jarysy ozdyryldy. Sondaı-aq, teńge ilý, kókpar tartý sekildi qazaqtyń dástúrli at sporty oıyndary da uıymdastyryldy. Jergilikti oryn osyndaı at sporty sharalaryn jıi ótkizý arqyly jergilikti «Altaı jylqysynyń» qasıetin jurtqa nasıhattap, jylqy sharýashylyǵyn damytýdy jolǵa qoımaq. Sonymen birge, ulttyq mádenıetti dáripteı otyryp Altaı jerine keletin týrısterdiń qyzǵýshylyǵyn arttyrýdy kózdep otyr»,- dep jazady «Altaı aqparat» saıty.

Túrik Keńesiniń Bas hatshysy Atatúrikti eske aldy - TRT


Túrik Keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev Mustafa Kemal Atatúriktiń ómirge kóz jumǵandyǵynyń 81 jyldyǵyna oraı eske alý úndeýin jarııalady, dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

Túrik Keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev Túrkııa Respýblıkasynyń qurýshysy Gazı Mustafa Kemal Atatúriktiń ómirge kóz jumǵandyǵynyń 81 jyldyǵyna oraı eske alý úndeýin jarııalady.

«Túrkııa Respýblıkasynyń qurýshysy jáne tuńǵysh prezıdenti Mustafa Kemal Atatúrik qurǵan Túrkııa Respýblıkasy álem beıbitshiligine jáne saıası tártipke qosqan ıdeologııalyq úlesteri, tóńkerisshil oı-pikirleri jáne óskeleń lıderlik erekshelikterimen 20-shy ǵasyrǵa tańba basty, kúlli álem elderi úshin tereń shabyt qaınary boldy jáne muny jalǵastyryp keledi. Atatúriktiń reformashyl oı-pikirleri nazarǵa alynyp, eske túsirýge oraı búgin Túrik Keńesindegi barlyq joldastarmen birge túrik ultynyń Atasyn qurmet kórsetip jáne boryshtylyqpen eske alamyn», - deıdi óz úndeýinde Baǵdat Ámireev.

Baıan-Ólgeı aımaǵynyń halyq sany 2045 jyly 162 myńǵa jetedi


Sońǵy statıstıkalyq málimet boıynsha Baıan-Ólgeı aımaǵynyń jergilikti halqynyń sany 105590 adamǵa jetken, dep jazady Mońǵolııanyń KAZNEWS aqparattyq portaly.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, Mońǵolııa elindegi qandastarymyz shoǵyrly qonystanǵan Baıan-Ólgeı aımaǵynyń jergilikti halqynyń sany boljam boıynsha 2025 jyly 105753, 2030 jyly 122200, 2035 jyly 133361, 2040 jyly 145126, 2045 jyly 162421 ge jetip, halyq sany boıynsha Ulanbatyr qalasy men Hóvsgól aımaǵynan keıin úshinshi orynnan kóringen.


«Ulttyq statıstıka komıtetiniń málimetterine súıene otyryp zerttep kórsek, 1991 jyly halyq sany 99063 adamǵa jetse, 1994 jyly 76163 adam bolǵan. Bul jyldary halyq sany 22 myń 900 adamǵa azaıǵan. 2001-2016 jyldary Baıan-Ólgeı aımaǵynyń halyq sany 828 adamǵa ǵana ózgeredi. Al, bul jyldary 20 myńǵa jýyq adam ózge ólkelerge qonys aýdarǵan. 2001 jyly halyq sany 3,1 paıyzǵa ósip 96 myń 988 adamǵa jetse, 2004 jyly 99 myń 111 ge jetken. 2005 jyly Baıan-Ólgeıden qonys aýdarǵan adam sany 3068 bola tura, kóship kelgen adam sany 5 ǵana. Bul 99,1 myń adamnan 95,8 myńǵa kemýine tikeleı áser etken. 2013 jyldan bastap halyq ósiminiń oń qarqyny saqtalyp keledi. Sońǵy jyldary ósim qarqyny 2,5 paıyzdy qurady», - dep jazady KAZNEWS.

Qazaqstan jáne Ózbekstan Ulttyq gvardııa qolbasshylary kezdesti - «ÓzA» aqparattyq agenttigi


Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq gvardııa Bas qolbasshysy, general-leıtenant Rýslan Jaqsylyqov bastaǵan delegatsııa músheleri Ózbekstanǵa saparmen keldi, dep jazady Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.

«Sapar aıasynda Ózbekstan Respýblıkasy Ulttyq gvardııa qolbasshysy Bahodır Tashmatov Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq gvardııa Bas qolbasshysy Rýslan Jaqsylyqovpen eki jaqtyq kezdesý ótkizdi. Kezdesý barysynda ekijaqty yntymaqtastyqty odan ári damytý, ózara tájirıbe almasý aıasynda birlesken oqý-tájirıbelik sabaqtar ótkizý máseleleri talqylandy», - dep habarlaıdy «ÓzA».


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qandastar, BAQ,
Bólisińiz:

Avtor:

Baqytjol Kákesh

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT