+7 (701) 759 90 19
USD 389.98 EUR 434.01
RUB 6.10 CNY 55.04
Jańalyqtar

Serik Aqsuńqaruly: Qazaqtyń ulttyq kody – qara óleńde!

2019 jylǵy 16 qyrkúıek 10:28
Bólisińiz:
Serik Aqsuńqaruly: Qazaqtyń ulttyq kody – qara óleńde!

NUR-SULTAN. QazAqparat – Aldaǵy 2020 jyly Abaıdyń týǵanyna 175 jyl tolady. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ulttyń uly tulǵasynyń osynaý aıtýly datasyn tutas el bolyp, memlekettik deńgeıde atap ótý kerektigin aıtqan edi. Sonymen qatar, Memleket basshysy shyn máninde qazaq bolmysynyń aınasy sanalatyn Abaı murasy «Rýhanı jańǵyrýdyń» mańyzdy baǵdaryna aınalýy tıistigin de alǵa tartqan bolatyn. Osy tóńirektegi áńgime belgili aqyn Serik Aqsuńqarulymen suhbatta da sóz boldy.

Uqsas jańalyqtar
Túrkistanda dástúrli halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa bastaldy Ábdildá Tájibaev murajaıy jańa muraǵattarmen tolyǵady Qyzylordada oqýshylarǵa tarıhı muralar nasıhattaldy

-Seke, Abaı sııaqty alypty túsiný de, taldaý da ońaı emes. Aqynnyń aldaǵy 175 jyldyq toıy qarsańynda Siz de uly babamyzǵa bir ret oralyp jatqan shyǵarsyz?

-Men oralyp jatqan joqpyn. Ol qazaq halqynyń tereńinen qaınap shyqty da, dúnıejúzilik poezııanyń injý-marjanyn tula boıyna sińirip alyp, kir jýyp, kindik kesken ata jurtyna qaıta oraldy. Másele osy – qaıta oralýda jatyr. Álemdik rýhanııat – túpsiz muhıt; ol adam balasyn baýyryna altyn basqan aıdahar syndy aldap, arbap tarta beredi. Qunary mol, topyraǵy tekti eldiń tegeýrindi tulǵasy ǵana osynaý uly muhıttyń tereńinen júzip iship, jaǵalaýdaǵy ultaraqtaı jer – ultyna qaıtyp oralady. Abaıǵa qarańyz: Eýropanyń esigin aıqara ashyp, alar qazynasyn oljalap, Saharasyna qaıtyp keldi. Pýshkın men Lermontovtyń, Gete men Mıtskeevıchterdiń kóleńkesinde qalyp qoıǵan joq. Qara úzip shyqty! Batysy – Shyǵysyna, Shyǵysy – Batysyna aınaldy! Týǵan el, shyqqan shańyraǵyna qaıta orala almaı, iz-tússiz joǵalyp ketkender, zym-zııa quryp ketip jatqandar qanshama?! Qanshamasy iz-túzsiz joǵalyp jatyr áli?

Abaı tezge sala almaǵan jurtty men salam ba, dep endi ózime keleıin: óleńdi 13 jasymnan jazyppyn. Qara ter bolyp, qınalyp jazamyn, eliktep-solyqtaý kezeńinde men de kóp júrdim. Nebir uly aqyndardyń shahqar (shedevr) dúnıelerine men de talaı kóshirme jasap máz bolǵam... Qazir bárin tastap, Abaıǵa bet túzep kele jatqanymdy ishim sezedi. Muny Qasıetti Kitapta «Adasqan uldyń týǵan oshaǵyna qaıtyp oralýy» deıdi. Abaı - Alashtyń avtoportreti! Alyp Rentgeni! Bárimiz de keýdemizdi ashyp, sonyń aldynda turmyz. Іshimizde nendeı dert? Ózegimizde qandaı órt? Bári sodan kórinip tur!

- Sonymen ózińizdi Abaımen salystyrǵanda neni baıqaısyz? Ókinesiz be, álde qýanasyz ba? Abaıdan beri qazaq qanshalyqty ósti?

-Abaıdyń qara tomyn ashqan saıyn ózimniń aqymaqtyǵymdy Hám darynsyz, kúldi kómesh kúıkiligimdi ańǵara bastaǵandaımyn... Bas qoıyp oqymaıtynym – sodan! Myna opasyz dúnıeden kóresinińdi kórgen saıyn Abaıdyń kitabyn jańa ashqandaı bolasyń! Basyna kún týǵanda ǵana Allasyn eske alatyn, ólimge bola týǵan mańdaıy qýshyq pende qusap, men de taǵdyrdyń tálkegine túskende Abaıdyń qara tomdaryna úńilemin... Dertime odan basqa daýa tappaı baramyn... Abaıdy alpystan asqannan keıin oqý kerek; buryn túgin de túsinbegen ekem?! Qur bosqa ótken ǵumyr deıdi muny, bul – ókinishti...

Qazirgilerdiń kópshiligi onyń atyn bireýlerdi qorqytý úshin, óziniń «ǵulamalyǵyn» kórsetý úshin aıtady. Oqymaǵan, múlde! Oqysa da bir sózin de túsinbegen! Baıaǵydaǵy men qusap, betinen qarpyp óte shyqqan... Abaıdy túsingen, Abaıǵa tushyńǵan úsh-tórt qazaqty bilem: Birinshisi - Álıhan Bókeıhan men Ahmet Baıtursynov, sodan soń -Muhtar Áýezov penı Muhtar Maǵaýın, Táken Álimqulov...

«Abaı jóndi aqyn emes, odan Mahambet myqty, «Abaı joly» jóndi roman emes» - dep kóıitip júrgen keraýyzdar da bar bizde. Mundaıdy ıspan jazýshysy Hose Ortegı-ı-Gasset «Arıstofobııa aýrýy» deıdi. Bul degenińiz – ulttyń óz ıigi jaqsylaryn ıttiń etindeı jek kórip, ónege tutpaýy, adamzattyń eń basty qundylyǵy Kemel Adamdy («Insanı kamıl» - arabsha) tárk etý degen sóz!

-Elimizdiń astanasynda Azııa jazýshylarynyń forýmy ótti ǵoı. Sol týraly oılaryńyz qandaı?

-Iá, kópten kútken Azııa aqyn-jazýshylary forýmy da máresine jetti. Sóz kóp.

«Dýlat Isabekov taıaq ustap qalypty ǵoı?!» dep máz-máıram bolǵandar da bar. Sonda olar jazýshynyń shyǵarmasyn oqymaıdy! Sýretin ǵana kóredi?!

«1973 jyly Azııa-Afrıka jazýshylarynyń forýmy ótkende bizde nebir injý-marjandar bar edi, qazir túk joq qoı?!» dep jatyr! Bizde Maǵaýınniń baryn, Isabekov pen Nurjekeevtiń, Segizbaev pen Dáýtaev, Nurmaǵanbetovtiń de baryn da bilmeıdi! Álemniń bizden áldeqashan ozyp ketken, qolymyzǵa eki ókpemizdi ustap, áli kúnge deıin shańyn qaýyp qýyp, jete almaı júrgen jurttarda Israıyl, Temirhan men Ulyqbektiń, Járken men Esenǵalı, Meıirhan, Svetqalı, Ertaılardyń, Ǵalym,Tynyshtyqbekterdiń de joǵyn da bilmeıdi eken?!.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Azııa qalamgerleriniń І forýmynda sóılegen sózi de bizdi birqatar oılarǵa jeteleıdi. Shynynda, Jahandaný dáýirinde Azııa syn-qaterlerge laıyqty tótep bere otyryp, ózine tán biregeı erekshelikterin saqtap keledi. Rýhanı baılanystardy keńeıtý – jańa zamandaǵy Azııa halyqtarynyń birtutastyǵynyń kepili. Prezıdentimiz aıtqandaı, aqyn-jazýshylar bul úrdisti qoldap, álem halyqtarynyń yntymaq-birligin nyǵaıtýǵa úles qosýǵa tıispiz.

Jalpy Azııa Eýropanyń ǵajaıybyn emsheginen sarqa emip, tula boıyna sińirip alyp edi, al, ol osy kúnge deıin onyń ýyzynan dám de tata almaı otyr. Forýmnan túıgen oıym – osy.

Kóńildi kúpti etken bir nárse, men sol forýmnan Aıagúl Mantaıdy kóre almaı qaldym. Máskeýde ǵoı ol, qazaq ádebıetindegi qanatty, talantty qyzdardyń biri! Biz ony Máskeýde qańǵyrtyp qoımaı, astanaǵa shaqyrýymyz kerek! Úı berip, jazýyna jaǵdaı jasaýymyz kerek-ti. Azııadan jınalǵan jaqsy, jaısańmen terezesi teń otyryp, sóılese alady ǵoı ol?!

-Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý» men «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy aqyn -jazýshylarǵa rýh bere aldy ma? Sotsıalızm tusyndaǵydaı, Abaı dáýirindegideı sóz zergerlerin qurmetteý dástúri orala ma?

-Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrýdy» jarııalaǵan kúni Alash úshin, Táýelsizdikti jarııalaǵan kúndeı, - tarıhı kún boldy! Sol kúni Feısbýkte otyrǵam. Tańǵy saǵat 6.30-dyń kezi. Arqam dý ete tústi! Remrandttyń «Adasqan balanyń atajurtyna qaıtyp kelýi» degen tarıhı kartınasy kóz aldyma keldi. Saǵat 10-ǵa qaraı qalta telefonyma oblys ákimi Erlan Qoshanov qońyraý shalyp tur: «Rýhanı jańǵyrýdy» estidińiz be?» deıdi. «Nege estimeıin? Men bul kúndi qanshama jyl kúttim?» dedim de, tań aldynda jazǵan jyrymdy oqyp berdim:

ADAM

Saıtany azǵyryp,

Jumaqtan qulǵanadaı qýylyp,

Tentirep kep Jerge tiregen tabandy;

Bastan keship qaýymdyq,

Fedaldyq-patrıarhaldyq,

Kapıtalıstik,
Fashıstik,
Kommýnıstik zamandy;


Oryssha—«Chelovek»,
Ispansha—«Personas»,
Aǵylshynsha—«Human»,

Frantsýzsha—«Personnes»;
Qazaq qana: «Adam» degen – Adamdy!

Kórgen jurtpyz kóresindi, joqtyqty.

Kóringen ıt bizge nege soqtyqty?!

«Іnjildegi» «Adam» degen asqaq sóz –
Qazaqtiki!

Basqa tilde joq, tipti!

Dúnıeniń ǵajaby da –
Bizdiki!

Azaby da –
Bizdiki...

Umytpasam, 2017 jyldyń sáýiriniń 12 ekinshi juldyzy-aý deımin? Oblysqa Qoshanovtyń ákim bolyp kelgenine sanaýly-aq kúnder bolǵan. «Ómirimde birinshi ret aktıv jınalysyn ótkizeıin dep jatyrmyn? Kelip, kósile bir sóılep berseńiz?» dedi. Keshe shyqqan «Rýhanı jańǵyrýdy» qaraǵandylyqtar erteńine respýblıkada birinshi bolyp qaǵyp áketti...

Sodan beri elimizde ulttyq rýhty kóteretin qanshama iri oqıǵalar ótti. Jazýshylar odaǵynyń ózi úsh forým ótkizip jiberdi! Bireýine Prezıdent Q. Toqaev qatysyp, qazaqsha kósilip sóılep berdi. Buryn-sońdy mundaı boldy ma?!

- Siz áleýmettik jelide jıi jazasyz. Feısbýk kitap shyǵarýdan tıimdi me? Sońǵy ret alǵan qalamaqyńyz týraly aıtsańyz?

- Áleýmettik jeliniń aıtary kóp. Qalamdastarymnan oǵan alǵash otyrǵan Ulash (U. Esdáýlet). Biz keıindeý keldik oǵan. Balalar:

-Siz týraly jazypty ǵoı? Oqydyńyz ba?- deıdi bir kúni.

-Ne dep? Maqtap pa?- deımin alpysqa kelgenshe bir maqtaý estı qoımaǵan sorly basym.

-Joq...,-deıdi kúmiljip.

-Jamandap pa taǵy da?!.

-Iá...

-Qaı jerde?- dep suradym bir gazette shyǵar dep.

-Feısbýkte...

-Ol ne taǵy?!.

-Áleýmettik jeli...,- dedi balalar.

-«Áleýmettik jeli» degen ne?!

Aqyry men túsinbegen soń balalar:

-Sotsıalnye setı,-deıdi orysshylap!

Oqyp qarasam, maǵan aıtpaǵan sózi, jappaǵan jalasy joq! Sodan eregisip men de kirdim oǵan! Sonda otyryp, «Feısbýktegi fánı jalǵan» degen kitap ta jazyp shyqtym tipti... Ony Meıirhan Aqdáýlet «Adyrna» jýrnalynyń birneshe sanyna jarııalap jiberdi. Buryn jazǵan-syzǵanymy kompıýterge balalaryma jalynyp, ázer bastyrýshy edim, ózime jaqsy boldy osy...

Mynaý óleń sonyń bir dáleli:

HH-shy ǵasyr elden nege jeridi,

Kórmeı bizdeı serini hám perini?

Jańa ǵasyr kele salyp, o, ǵajap,

Oılap taýyp áleýmettik jelini,--

Alqymdaǵy Aısberg eridi...

Dúrs-dúrs etken etikterdiń izinde,

Qaldy Tarıh – Qara tańba júzinde.

Áne, ıÝnna Morıts te otyr Feısbýkte,

(Elý jyldaı bolǵan «Qara tizimde!»)

«Qara tizim» qaldy ótken ǵasyrda.

Bolǵan onda Qasym da.

Bárimiz de júrdik «Qara tizimde»,

(Maǵjan júrgen, biraq, onyń basynda!).

Jańa ǵasyr, – basylmaǵan jeligi,

Oılap taýyp áleýmettik jelini, –

Aısberg eridi...

Júre bersin haltýrık te, qaıtesiń?

Úre bersin...

Keshshi – kee-perini?!

Reseıde – ıÝnna Morıts otyr ǵoı?

Qazaqstanda – Aqsuńqardyń Serigi...

- Seke, kelesi suraǵym mynandaı. Nelikten aqyn-jazýshylar emes, qyzmetten ketken memlekettik qyzmetkerler eldiń joǵyn joqtaýǵa áýes?

-Eldiń joǵyn ejelden aqyn ǵana joqtaǵan! Epostan bastap, jyraýlar poezııasy men zar zaman aqyndaryn bir sholyp shyǵyńyz! Qyzmetten ketkender, bılikke ókpeliler, jalǵan, jasandy oppozıtsııanyń bir túsigi! Eline jany ashyǵan adam emes olar, mansabynan aıyrylyp, qanatynan qaıyrylyp qalǵan sormańdaılar ǵoı! «Elim-aı!» deıdi, «Jerim-aı!» deıdi...Sony at ústinde júrgende nege aıtpaǵan?!

Qazaq – aqyn halyq! Biraq, óziniń qadirin ózi bilmeıdi! Bular qanattylarynyń, talanttylarynyń sońyna shyraq alyp túsip, ósekteıdi! Óz uldaryn ózderi baǵalamaıdy.

Aqynnyń jumys orny – jazý ústeli. Ol eshkimdi jaǵasynan ustap, kóshege súırep shyǵara almaıdy! Allanyń ony mańdaıyna jazǵan jalǵyz mıssııasy – óziniń sheri men shemenin, shattyǵy men kúmánin jyrǵa orap, jalǵannyń jaryǵyna shyǵarý. Sony júregimen sezingen jurt kóshege shyǵa ma, joq, álde, as úıde ottyryp, «tóńkeris» jasaı ma, bul – árkimniń óz sharýasy.

Aqynnyń pasporty – azamattyq lırıkasy. Qazirgi qaraqurttaı qaptaǵan óleńshilerdiń bárine tán osaldyq – azamat bolmaı jatyp, aqyn bolsam dep aramter bolyp júrgendigi. Arǵy, bergi klassıkalyq ádebıetke júgirte kóz salsańyz ,adamzatty alań oıǵa salyp, mahabbat pen ádilet sezimi tórtkúl dúnıeni tebirentken nebir iri-iri tulǵalar aldyńyzdan shyǵady. Gomer, Gete, Pýshkın, Abaı, Dostoevskıı, Maǵjan, Qasym, Gabrıel Garsııa Markes, Muqaǵalı... Qý qaraqan basynyń oıy men muńyn «jyrlaıtyn» usaq-túıek pende Ádebıet deıtuǵyn Álemdik Rentgen aldynda keýdesin ashyp turýǵa tıis emes! Tursa – kúıkiligi kórinip qalady...

Ótken bir quryltaıdy zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy Muhtar Maǵaýın qorytyndylap edi. «Totalıtarlyq zaman tusynda, - dedi ol, - Qazaqstan Jazýshylar odaǵy qazaqtyń ulttyq partııasy boldy. Ony endi jasyrýdyń keregi joq. Halyqtyń rýhyn, mádenıeti men tarıhyn, bárin biz ustap turdyq». Ras sóz! Totalıtarlyq tepkiniń tusynda basy tómen túsip, aıdaǵanǵa júrmegen biren-saran pende bolsa, ol qazaq jazýshylary edi. Stalındik repressııada kókteı qyrylǵan da osylar-dy. Kókiregimen kók tiregen Kolbınniń betin qaıtaryp, kózin shúqyǵan da osy Qazaqstan Jazýshylar odaǵy bolatyn...

Odaq qazir de sondaı bolýy kerek! Sondaı bolady áli!

Dúnıedegi eń jaman indet – ulttyq hám adamzattyq qundylyqtarǵa «ıt kórgen eshki kózdenip» (Abaı), órshelene qarsy shyǵý eken! Osynda kelip-ketken ákim ataýlynyń bárine «lápbaı, taqsyr!»-lap, aýylyn jaǵalaı jamandap, kózge shyqqan súıeldeı bolǵan bir teksiz kók ezý maǵan murynyn shúıire qarap, « – Óı, senderdi – qoı! Biz bilemiz ǵoı bárin...»-dep qoıyp qaldy. « –Ne boldy?!». « – Senderdiń Ábish Kekilbaılaryń patshanyń qolynan súıgen...». Basqadan da estip júrmin ǵoı, dál osy súmelekten mundaı sózdi kútpegem: «Áı!-dedim ózimdi ózim ázer ustap, – Ábish – kim?! Sen – kimsiń?!.Uly tulǵanyń tizesine boıyń jetpeı turyp, onyń aq shalǵan basyna qarama, – moıynyń úzilip ketedi!».

... Al, siz maǵan eldiń sózin qyzmetten ketken, mansabynan aıyrylǵan, jalǵan, jaltaq, jasandy «oppozıtsııa» aıtyp jatyr deısiz... Álde, ádeıi sóıleteıin dep otyrsyz ba... Onda ǵafý etińiz?

- Siz aqynsyz ǵoı. Aqyn bolý azap pa, abyroı ma, ózi?

-Muhamed ǵ. s. s. «Menen keıin bu dúnıege paıǵambarlar kelmeıdi. Aqyndar keledi!» degen. Bul endi adamzat qoǵamdastyǵyndaǵy paıǵambarlyq mıssııany aqyndar atqarady degen sóz-di. Pýshkınniń «Paıǵambar» atty óleńinde Táńiri el-jurtyna bir aýyz lebiz aıtsam dep, qolyna qalam ustaǵan adamnyń kókiregindegi óli etti sýyryp alyp, onyń ornyna berisi – ultynyń, árisi – adamzattyń asaý rýhy atoılaǵan asaý júrekti at oınatyp qoıatyny haqynda aıtylǵan. Óleń emes – «Іnjildiń» hıkaıasy bul: Qudaıdyń osyndaı rýhanı operatsııasynan aman qalǵan adamnyń qulaǵyna tiri janǵa estilmeıtin sıqyr dybystar shalynyp, kózine ózinen basqa jumyr basty pendege kórinbeıtin qubylystar kórinedi. Onyń atyn Poezııa deıdi. Pýshkınniń ózin paıǵambardaı sezinetininiń túbi sol táńirlik tezden tórkindeıdi. Qolyna qalam ustaǵannyń bári jer baýyrlamaı, ózderin Pýshkın-Abaısha, Maǵjan-Qasym-Muqaǵalıdaı ustaǵanda, Alla adam balasynan dál búgingideı teris aınalyp ketpes edi...

Pýshkınniń Paıǵambarynyń tebirenisine kenelip, tereńine boılaı almaǵan pendeniń qolyna qalam ustaýǵa haqysy joq! Maǵaýınder sol tuńǵıyqtyń tereńine jetken soń telegeı teńizdeı tebirenip, Jazýshynyń Paıǵambarlyq Mıssııasyn atqaryp júr...

Qazaq poezııasy – qara óleńimen qasıetti! Basqasyn aıtpaǵanda, halyqtyń qara óleńindegi ǵashyq jigittiń súıgen qyzyna «Syrǵańdy qaıyq qylyp, ótkiz meni...» degen bir joldyń kórkemdik qýatynyń ózi qandaı? Álem ádebıetinde bar ma osy sóz?!. Mundaı sıqyr jyrlar qanshama? Ulttyq jyrymyzǵa eýropalyq óleń mádenıetin sińirgen Abaı da onyń tabıǵı ólsheminen attap ketken joq-ty. Qaıta ony odan saıyn baıytyp, tereńdetip, kemeldendirip ketti. Odan keıingi Maǵjan, Іlııas, Qasym, Muqaǵalı, Tumanbaı, Qadyr, Saǵı, Ótejan, Farızalardyń klassıkalyq shyǵarmalarynyń bári de osy qara óleńniń jemisi!

Qazaqtyń ulttyq kody – qara óleńde! Dúnıejúzi poezııasyndaǵy óleń ólshemderiniń ishinde eń kemeline kelgen úlgisi de osy bizdiń qazaqtyń qara óleńi. Biraq, ony bizden basqa eshkim bilip jatqan joq. Bilmegeni jaqsy. Endi ózimizdiń balalar sony byt-shyt qylmaq. Qazaq jyryndaǵy eń basty reformator Abaı ǵoı?! Ǵalamda HH-synshy ǵasyrdyń Gomeri atanǵan Jambyl bar ma? Bizden basqada joq qoı ol!

Mine, qazaq poezııasy degen osy! Men sol atam týraly «Abyl-nama» degen poema jazdym, 2016 jyly «Qazaq ádebıetine» shyqty. Osyndaǵy qalamdastarymnyń bireýi sonyń astaryna úńilip, maqtamaı-aq qoısyn, bir synı pikir aıtýǵa jaramady...

Aqyl, parasat, oı-tolǵam, kisilik, daryn, talant – basy jumyr pende balasyna Qudaıdan ǵana keledi. Basqa eshqaıdan kelmeıdi! Táńiri sanasyna sańylaý, daryn, talant bermegen jazarman basqa jazýshynyń jazǵan dúnıesine qaramaıdy: onyń súringen, búlingen kezin ańdyp, syrtynan ósek, ǵaıbat aıtyp, soǵan máz-máıram bolady. Óziniń jazǵany túkke turmaıtyn shımaı-shatpaq ekeninde jumysy joq. Ádebıet deıtin qasıetti dúnıeniń bir qasireti osy. Álem ádebıeti degen uǵymdy aınalysqa kirgizgen Gete. Nemistiń uly jyrshysy ultynyń ýyzyna qanyp, tereńine júzip, kemeline kelgende onyń qulaǵyna Quran áýenderi shalynady. Bizdiń qazaqta Shyńǵystaýda týyp, shyrqaý kókke kóterilip, álem ádebıetine at shaldyrǵan – Abaı! Áýezov!

Ultynyń qunarynan qýat almaǵan pende álem azamaty bola almaıdy. Allaǵa bas ımegen, arýaqqa arqasy qozyp, qazaq ádebıetiniń ótkeleginen óte almaǵan qazaq álem ádebıetiniń esigi túgili, tesiginen de syǵalaı almaıdy.

Táken Álimqulov Máskeýge, oqýǵa keterde Qasymmen (Amanjolov) aqyldasady. «Men qıyr asqanda, osyndaǵy qurby-qurdastarym menen ozyp ketip, men solardyń sońynda qalyp qoımaımyn ba?!» dep surapty. Sonda Qasym: «Soǵysqa attanǵanda men de sen qusap ýaıymdaǵam. Qaıtyp kelsem, bári baıaǵydaı, bári sol ózimniń qoıyp ketken orynynda otyr! Sen qaıtyp kelgende olar sol óziń qoıyp ketken orynyńda otyrady!» degen eken.

Qazaq ádebıeti joıqyn daýyl aldynda tur; Máskeýden – Aıagúl Mantaı, Sank-Petrbýrgten – Aqerke Asan keledi; sol kúni ulttyq ádebıet 180 gradýsqa ózgerip sala beredІ! Al, biz osy ornymyzda otyramyz!..

- Áńgimeńizge rahmet! Aıtaryńyz taýsylmasyn!
Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Mahat Sadyq

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT