+7 (701) 759 90 19
USD 405.77 EUR 457.91
RUB 5.77 CNY 57.42
Jańalyqtar

Saıası qýǵyn-súrgin: adamdar bir aýyz sózi úshin jazyqsyz jaý atandy – tarıhshy

2020 jylǵy 31 mamyr 09:01
Bólisińiz:
Saıası qýǵyn-súrgin: adamdar bir aýyz sózi úshin jazyqsyz jaý atandy – tarıhshy

ORAL. QazAqparat – Saıası qýǵyn-súrginge qatysty muraǵatta hattalǵan qujattardy ǵylymı aınalymǵa qosý qajet. M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń dotsenti, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Saıalbek Ǵızzatov óz pikir-paıymyn osylaısha bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Onyń aıtýynsha, Memleket basshysy óz úndeýinde atap ótkenindeı, ótken ǵasyrdyń 20-50 jyldar aralyǵy el basyna kún týǵan qasiretti kezeń boldy.

Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnine oraı kúshtep ujymdastyrýdan zardap shekken, goloekındik rejım uıymdastyrǵan asharshylyqqa ushyraǵan, stalındik kezeńniń «úlken terrorynan» jáne ózge qanquıly oqıǵalardyń otynan ótken azamattardy el jadynda jańǵyrtý – paryz.

Tarıhshynyń paıymdaýynsha, jalpy Keńes Odaǵyndaǵy qýǵyn-súrgin 1917 jyldyń qazan aıynan bastalyp, 1953 jylǵa deıin jalǵasqan bolatyn. Bul kezeńde kúshtep ujymdastyrý, asharshylyq, ulttyq ıntellıgentsııany qýdalaý, túrli halyqtardy deportatsııalaý sekildi oqıǵalar oryn aldy. Tarıhı derekterge qaraǵanda, Keńes Odaǵy boıynsha tek 1927-1953 jyldary 60 mıllıon adam, onyń ishinde Qazaqstan boıynsha 103 myń adam qýǵyn-súrginge ushyraǵan. Olardyń 25 myńy atylyp kete bardy. Basym bóligi Ahmet Baıtursynov, Turar Rysqulov, Álıhan Bókeıhanov, Mirjaqyp Dýlatov, Beıimbet Maılın, Іlııas Jansúgirov, Sáken Seıfýllın, Halel jáne Jahansha Dosmuhamedovter sekildi alashtyń zııalylary edi.

-Muraǵat qujattaryn zerdeleı kele negizinen jazyqsyz adamdardy arnaıy sot organdary emes, «úshtikterdiń» jazalap otyrǵandyǵyna kóz jetkizdik. Eń qyzyǵy, jergilikti «úshtikterge» aýdandyq atqarý komıtetiniń birinshi hatshysy, aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy jáne jergilikti Іshki ister halyq komıssarıatynyń (ІІHK) bastyǵy kirdi. Aıyptalýshylarǵa qazirgi zamandaǵydaı avdokat jaldap, óz quqyqtaryn qorǵaý múmkindigi berilmedi. Aýyr jaza taǵaıyndaý úshin qoldan uıymdastyrylǵan 2-3 kýágerdiń sózi jetkilikti bolatyn. Asyra silteýge boı aldyrǵan shendiler shuǵyl túrde úkim shyǵaryp, birden jazany oryndaýǵa kóship otyrdy, - deıdi Saıalbek Ǵızzatov.

1929-1933 jyldardyń ózinde Qazaq ASSR OGPÝ saıası ókiliniń úshtigi 9 805 is qarap, 22 933 adam jóninde sheshim qabyldaǵan, sonyń ishinde 3 386 adamdy atý jazasyna kesý jóninde úkim shyǵarǵan. Al bir ǵana Batys Qazaqstan boıynsha 1937 jyldyń ózinde 853 adam qýǵynǵa túsip, 335-i atylyp kete barǵan.

Sonymen qatar kóptegen azamattar qoǵamda bolyp jatqan oqıǵalarǵa qatysty pikiri, bir aýyz sózi úshin jazyqsyz jaý atandy. Mysaly, Oral okrýgi, Jańaqala aýylynyń turǵyny Fatıma Bakırova «Bılik basyndaǵylar baılardyń malyn tárkilep, al kommýnıster tárkilengen múlikterdi araq qylyp ishedi» degeni úshin sottaldy. Ol kisiniń arǵy taǵdyry beımálim. Mundaı ádiletsiz jazalaýlardyń tizbeginde shek bolmady.

Saıası-qýǵyn súrgin taqyrybyn zertteý barysynda muraǵattardan sol kezdegi qoǵamdyq-saıası ahýaldy sýretteıtin kóptegen qujattardy kezdestirýge bolady. Keńes Odaǵy kommýnızm ıdeologııasyn keńinen nasıhattaý maqsatynda sovhoz, kolhoz jumysshylary úshin arnaıy partııa jınalystaryn ótkizip otyrdy. Muraǵat qujattarynan 1937-1938 jyldary aýylda partııa jınalystarynyń kúsheıtilgendigi baıqalady. Mysaly, 1937 jyly 7 aqpanda Batys Qazaqstan oblysy Chapaev aýdany Kojeharov aýylyndaǵy «Rodnık novyı» kolhozy janynda jalpy partııa jınalysy ótkizilip, oǵan BKP (b) aýdandyq komıtetiniń ınstrýktory Qustambaev qatysty. Instrýktor jınalysta trotskııshil-zınovevshil bandylardyń jaqtastarynyń partııa qatarynda áli de bolsa kóp ekendigin, olardyń shahta, transport, aýyr ónerkásip, aýyl sharýashylyǵy jáne ózge de mańyzdy salalarda qyzmet etip júrgendigin ashyq aıtty. Jınalys qorytyndysy boıynsha mańyzdy dep sanalǵan birqatar sheshim qabyldandy. Olar tómendegideı edi:

1) revolıýtsııalyq saqtyqty qamtamasyz etý úshin turǵyndar arasynda tómendegideı kópshilik úgit-nasıhat jumystaryn uıymdastyrý:

- halyq arasynda Búkilodaqtyq Keńester VІІІ seziniń materıaldaryn, ıaǵnı I.Stalın men Molotov joldastardyń baıandamalaryn talqylap, keńinen túsindirý;

- kolhozshylar arasynda daýystap oqý, áńgimelesý júrgizý sharalaryn uıymdastyrý;

- ár aıdyń 17-si kúni kórshiles Býdarın aýylynda birlesken jınalys ótkizý;

- Kojeharov aýylynda ár dekada saıyn basshylyq qyzmette júrgender men partııa qatarynda joqtar úshin úıirme jumysyn uıymdastyrý.

Al 1937 jyly 26 tamyzda Kojeharovta ótken partııa jınalysynda aýdandyq komıtettiń hatshysy Kalmentev baıandama jasap, Embimunaı, Rıdder jáne ózge aımaqtardaǵy kontrrevolıýtsııalyq áreketter týraly habarlap, árbir kommýnıstiń «taptyq turǵydan qyraǵylyq» (klassovaıa bdıtelnost) tanytýyn, ishte júrgen jaýlardy kórse, der kezinde habarlaýyn qadap aıtty. Nátıjesinde «halyq jaýlaryn» izdeý, kontrevolıýtsıonerlerdi tabý naýqany bastalyp ketti. Bir ǵana aıadaı aýylda osyndaı qıturqy áreketterdiń júzege asyrylǵandyǵyn kóre otyryp, búkil eldegi qýǵyn-súrginniń deńgeıin kózge elestetý óte qorqynyshty bolmaq.

«Mundaı oqıǵalardyń tizbegin sheksiz jalǵastyra berýge bolady. Biraq eń bastysy qazirgi urpaqtardyń aldynda úlken mindetter turǵandyǵyn esten shyǵarmaýymyz kerek. Osy oraıda QR Prezıdenti Q.Toqaevtyń Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi memlekettik komıssııany qurý jónindegi bastamasy búgingi kún turǵysynan alǵanda óte ózekti dep esepteımiz. Ol úshin tómendegi keleli sharalardy qolǵa alýymyz qajet», deıdi tarıhshy-ǵalym.

Birinshiden, kúni búginge deıin qýǵyn-súrgin tarıhy ózindik baǵasyn tolyq alyp úlgermedi. Muraǵatta qattalǵan qujattardy ǵylymı aınalymǵa qosýdy, irgeli zertteýlerdi júrgizýdi odan ári jandandyrý qajet. Ásirese, Іshki ister halyq komıssarıaty (ІІHK), saıası bıýro otyrystary qujattaryn zerdeleý óte mańyzdy bolmaq. Ol úshin tarıhshy ǵalymdarǵa saıası qýǵyn-súrginge qatysty muraǵat qujattarymen jumystanýǵa jol ashylýy kerek.

Ekinshiden, qazaq dalasynda uıymdastyrylǵan saıası qýǵyn-súrgin men asharshylyqtan zardap shekkenderdiń jalpy sany, olardyń qıly taǵdyryna baılanysty málimetter qaıtadan saralanýy qajet. Óıtkeni muraǵat qujattaryna jol ashylsa, biraz tarıhı oqıǵalar áıgilenip, statıstıkalyq málimetter ózgeristerge ushyraıdy.

Úshinshiden, saıası qýǵyn-súrgin men asharshylyq taqyrybyna baılanysty zertteýlerdi arnaıy qarjylandyrý máselesin sheshý qajet. Muny QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi jarııalap júrgen ǵylymı jobalardy granttyq qarjylandyrý baǵdarlamasy, «QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy qorynyń» uıymdastyrýymen ótip júrgen ǵylymı-zertteý jumystary konkýrsy aıasynda jáne taǵy da basqa joldar arqyly júzege asyrýǵa bolady dep sanaımyz.

Tórtinshiden, respýblıkalyq, oblystyq telearnalar, prodıýserlik ortalyqtar arqyly qýǵyn-súrginge qatysty kórkem jáne derekti fılmder, teleserıaldar, baǵdarlamalar kóptep túsirilse deımiz. Óıtkeni tól tarıhymyzdy nasıhattaýda buqaralyq aqparat quraldarynyń róli zor bolyp tabylady.

Besinshiden, jyl saıyn 31 mamyrda halyqtyń turǵylyqty mekenjaılary boıynsha ornalasqan saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan eskertkishke baryp, ata-babalar rýhyna taǵzym etetindigi belgili. Bolashaqta óńir ortalyqtarynyń barlyǵynda adamdardyń kúndelikti nazarynda bolatyn eskertkish-memorıaldar salynsa nur ústine nur bolar edi.

Altynshydan, qazirgi tańda úsh qazaq qyzynyń saıası qýǵyn-súrgin qurbany bolyp, atý jazasyna kesilgendigi aıtylyp júr. Torǵaı Súleımenova, Mámıla Tańatova, Shahzada Shonanova syndy qarakózderdiń er adamdarmen birge atylyp ketkendigin eskersek, kóterilip otyrǵan máseleniń ózektiligi anyqtala túsedi. Sondyqtan respýblıka kóleminde osy atalǵan arýlardyń tulǵalyq rólin kóterý (músinin ornatý, kóshe atyn berý jáne t.b.), qyz balalar tárbıesinde paıdalaný máselesi óte mańyzdy bolmaq.

«Osylaısha, qazirgi urpaq aldynda úlken mindetter tur dep bilemiz. «Ótkenge topyraq shashsań, keleshek saǵan tas atady» deıdi halyq danalyǵy. Tarıhymyzdy qattap, jazyqsyz japa shekken saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna, Alash arystaryna taǵzym ete bileıik, aǵaıyn!» dep túıindedi oıyn.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Eljan Eraly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT