+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Sanasyzdyq jaılaǵan qoǵamda kitaptyń quny ottyq qana - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

2020 jylǵy 26 sáýir 11:59
Bólisińiz:
Sanasyzdyq jaılaǵan qoǵamda kitaptyń quny ottyq qana - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Kitap oqıyq, oqyǵandy kóńilge toqıyq - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)


Qytaılyq kazakcnr.com saıtynda 23 sáýir halyqaralyq kitap kúnine oraı, QHR folklor qoǵamynyń jáne Shynjań jazýshylar qoǵamynyń múshesi, jýrnalıst, jazýshy Qapas Áseıinulynyń «Kitap oqıyq, oqyǵandy kóńilge toqıyq» atty maqalasy jaryq kórdi.

Qytaıda turatyn belgili qazaq jazýshysy Qapas Áseıinuly atalǵan maqalasynda kitaptyń adamzat órkenıetindegi qundylyǵy men mańyzy jaıynda oı órbitip, álem oıshyldarynyń kitap týraly aıtqan danalyq paıymdaryn saraptaıdy. «Qazir bizde hat tanymaıtyn adam joq, alaıda kitap oqıtyn adam qansha?», - dep suraq tastaıdy.

«Janymda oınap otyrǵan kishkentaı nemerem oqyp otyrǵan kitaptarymnyń birin ashyp maǵan eliktep oqı bastady. Sálden soń: «Ata, men myna kitaptardy at qyp minemin!» dep maǵan qarady. Men «Min, min, at qyp min! kitap seniń tulparyń, min!» dedim, jaqsylyqqa joryp, yrymdap! Kenet ákemniń bala kezimde maǵan jazyp bergen «Tomaǵaly búrkit jetim, ay teri alynbaǵan júırik jetim, botasy ólgen túıe jetim, ashylmaǵan kitap jetim, jazylmaǵan qalam jetim» degen qoltańbasy esime tústi. Hat tanyǵannan ákemizge eliktep kitap oqydyq. Bizdiń úıde el orynǵa otyrǵannan keıin bilte shamnyń astynda balalarǵa kitap oqytatyn ádet bar edi. Kóp kitaptardy sol kezden bastap oqydym... Aqyn Iosıf Brodskıı: «Eger bir adam kitap oqymasa, ol óziniń qasireti; al mıllıondaǵan adamdar kitap oqymasa, tutas bir ulttyń qasireti!» degen eken. Kitap – ómir azyǵy. Kitap oqý - órkenıettiń belgisi. Kitap seniń ulaǵatty ustazyń, aqylshyń, murat-maqsatyń. Bar izdegeniń osy kitaptan tabylady», - dep jazady avtor.


Sonymen birge avtor maqalasynda zertteýshilerdiń kitap oqýdyń adam densaýlǵyna paıdasy týraly aıtqan dáleldi dáıekterin de usynady.

«... Kitap oqýǵa mursasy joq adamdardyń ómirge de mursasy tımeıdi, olar ómirde jasaıdy, alaıda ómirdi shyn máninde túsinip kete almaıdy. Olar oqyǵanyn aıtpaıdy, elden estigenin aıtady. «Estigen ótirik, kórgen shyn». «Kitap zamanalar tolqynynda terbelip, ústindegi qymbat qazynasyn urpaqtan-urpaqqa jetkizip kele jatqan oı kemesi» (F. Bekon). Tipten, qazirgi kúni mamandar kitap oqýdyń adamdy kúızelisten aryltyp, sergitetin róli mýzyka tyńdaý men serýendeýden de asyp túsetindigin baıqaǵan. Ár kúni, tek, 6 mınýt gazet nemese kitap oqysa, adamnyń júrek soǵý jıiligine paıdaly áser etedi eken. Kitap este saqtaý ónimdiligin kórnekti jaqsartyp, qarttarda bolatyn meńireýlik aýrýynan saqtaıdy, uıqyny jaqsartady», - dep jazady maqalada.

Sondaı-aq, maqalada avtor ultymyzdy evreılerdiń balalaryna aıtatyn, «Eger, úıge órt ketse, dúnıeni tastap, aldymen kitapty alyp shyq!» deıtin tálimin qabyldap, solardyń ónerdegi ustanymdaryn úırenýge shaqyrady.

«... Rýhanı jutańdyqtan qutylýdyń birden-bir joly kitap oqý. «Kitapqa qumartpaıtyn ult - baqytsyz ult, kitap oqymaıtyn ult - beıshara ult sanalmaq». Evreıler oqymystyny patshadan da uly, qadirli kórip, muǵalimderdi erekshe abroıly sanaǵan. Evreıler kitap oqyp memleketti qudyrettendirdi. Evreıler balasy es bilgennen keıin kitaptyń betine bal jaǵyp, ony balasyna jalatyp: «Balam, tátti me eken?»-dep suraıdy eken. Balasy: «Tátti eken»-dese, ata-anasy: «Balam, ol tátti nárse myna kitaptyń ishindegi bilim, bilim ǵana dúnıedegi eń tátti nárse!»-dep tálim beredi eken. Qandaı keremet tárbıe! Dúnıede kitap oqýda evreıler aldyna jan salmaıdy. Dúnıede kitaphanasy eń kóp el de - Izraıl. Evreıler kitap oqýdy, kitap satyp alýdy, kitap jazýdy jaqsy kóredi. «Óziń bilme, bilgenniń tilin alma» degen bar. Qazaqta qarǵystyń úlkeni de osy. «Tek bir ǵana jaqsylyq bar ol -bilim, tek bir ǵana jamandyq bar ol - nadandyq» deıdi Sokrat. Al «Bilim bolmaǵan jerde nadandyq ózin ǵylymǵa balaıdy» deıdi Súıman. Qazir bizde hat tanymaıtyn adam joq, alaıda kitap oqıtyn adam qansha? Aıtsań uıalasyń, betińmen jer basasyń. Elge bas bolatyn, aqyl aıtatyn ústel basynda júrgender, urpaq tárbıeleıtin ustazdarymyzdyń qanshasy kitap oqyp júr?!», - dep jazǵan.

Biz qysqartyp usynǵan bul kólemdi maqalada avtor kitap oqýdyń qundylyǵyn óreli oı-tolǵanystarmen, kókeıge qonymdy dálelderge súıene otyryp barynsha aıǵaqtap anyq etip jazǵan.

«Ulybrıtanııalyq 9 jastaǵy Fııas Djekson televızor kórýdi, uıaly telefon men oıyn avtomattarynda oınaýdy doǵaryp, 7 aıda 364 kitapty oqyp bolǵan, kúnine eki kitap oqyǵan... Bir oqymysty «Bir adamnyń rýhanı ósý tarıhy degenimiz - sol adamnyń kitap oqý tarıhy bolmaq» degen eken. Erteńimiz úshin kitap oqıyq, urpaqtarymyz úshin kitap oqıyq, kitap oqýdy jalpy halyqtyq ádetke aınaldyraıyq! «Kitap kózi jumyqqa arzan, kózi ashyqqa marjan». «Kitapty órteýden asqan qylmys bar. Mysaly, ony oqymaý» (Reı Bredberı). Sanasyzdyq jaılaǵan kúrkeshede kitaptyń quny ottyq qana. Al bilimdilik óresi enjaılaǵan kósheli eldiń kúrkeshesinde kitap ónegeli sáýlesin tógetin sham-shyraq. Onda qarańǵylyq, úmitsizdik, tabansyzdyq, nemquraıdylyq qasireti bolmaıdy. Kitap oqyńyz, kitap oqý - bir sanaly azamattyń asyl qasıeti. Aıyna az aqsha únemdep kitap alyńyz, ózińiz oqyńyz, balańyz oqysyn, úıińizge kelgen qonaǵyńyz oqysyn, baqyt qusy sodan urpaqtarymyzdyń basyna kelip qonsyn!», - dep túıindeıdi avtor.

Álemge tanymal mıllıarderler Donald Trampqa keńesshi boldy - «ÓzA» aqparattyq agenttigi


AQSh prezıdenti Donald Tramp koronavırýstyq pandemııadan keıin eldi daǵdarystan shyǵarý úshin «Uly Amerıka ekonomıkasynyń qaıta órleý» jobasyn júzege asyrylatynyn málimdedi, dep habarlaıdy Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparat agenttigi.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, Aq úıdiń resmı saıty aıtýly jobaǵa qatysýshy úzdik top múshelerin jarııalap, ony «ekonomıkalyq qaıta órleýdiń uly amerıkalyq toby» dep ataǵan.

«Qurama Shtattardyń eń úzdik kóshbasshylarynan quralǵan bul top, Aq úı ákimshiligimen Amerıkanyń buryn-sońdy bolmaǵan órkendeýiniń bolashaǵyn josparlaý úshin birlesip jumys isteıtin bolady. Topqa barlyq sala boıynsha 200-ge jýyq mamandar tartylǵan. Olardyń arasynda álemge áıgili kásipkerler, qarjygerler jáne ár salanyń úzdikteri bar. Sol qatarda «Tesla» kompanııasynyń bas dırektory Ilon Mask, «Amazon» kompanııasynyń bas dırektory Djeff Bezos, Apple kompanııasynyń bas dırektory Tım Kýk, Facebook bas dırektory Mark Tsýkerberg, «Coca-Cola» kompanııasynyń bas dırektor Djeıms Kýınsı, «McDonald's» bas dırektory Krıs Kempchınskı, Mastercard prezıdenti Adjaı Banga, «UFC» prezıdenti Dana Ýaıt jáne kóptegen basqa transshekaralyq korporatsııalardyń menedjerleri Aq úıdiń tiziminen oryn alǵan», - dep jazady «ÓzA» aqparattyq agenttigi.

Qazaqstan astanasynda qalalyq juqpaly aýrýlar ortalyǵy ashyldy - «Jenmın jıbao» (People Daily)


Qazaqstannyń astanasy Nur-Sultan qalasynda juqpaly aýrýlar ortalyǵyn 13 kúnde salyp boldy, dep habarlaıdy «Jenmın jıbao» Qytaıdyń «Sınhýa» aqparat agenttigine silteme jasap.

«Ázirge koronavırýspen aýyrǵandar emdeletin bul ortalyqta 20 oryndyq jansaqtaý bólimi bar. Odan bólek juqpaly aýrýlarǵa arnalǵan bes bólim jumys isteıdi. Bul jerdegi 200 tósek-oryndyń 100-inde jasandy tynys aldyrý qurylǵysy qoıylǵan. Ortalyq ınfektsııany baqylaý standarttaryna saı keledi. Eń bastysy – bul jerdegi palatalardyń ishindegi aýa eshqashan dáliz jaqqa shyǵyp ketpeıdi. Erekshe keshen eki bólikke bólingen. Birinshi bólikte aýrý juqtyrǵan naýqastar jatsa, ekinshi bólikte tek qana dárigerler júredi. Bul medıtsınalyq qyzmetshilerdi juǵymdanýdan saqtaıdy. Jobanyń jalpy quny – 5,5 mıllıard teńge. Sonymen birge koronavırýspen aýyrǵandar emdeletin bundaı ortalyqtar Almaty men Shymkent qalalarynda da salynyp jatyr», - dep jazady «Jenmın jıbao» saıty.

Ózbekstan Qazaqstanǵa aýylsharýashylyq ónimder eksportyn arttyrdy - «ÓzA» aqparattyq agenttigi


Ózbekstan sońǵy eki aıda kórshi Qazaqstanǵa 23 mıllıon dollarlyq aýylsharýashylyq ónimderin eksporttaǵan. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 21,2 paıyzǵa ósken, dep habarlaıdy Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.

«LS aqparattyq agenttiginiń zertteýine saı Ózbekstan ónimderi kórshi Qazaqstanǵa álemniń túrli elderinen keletin ımporttyq aýylsharýashylyq ónimderiniń 20 paıyzyn quraıdy eken. Bıyl sońǵy eki aıdaǵy Ózbekstannan ımporttalǵan jemister men kókónisterdiń jalpy kólemi 22,9 mln dollardy quraǵan. Kórsetkish 2019 jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 21,2 paıyzǵa ósken», delingen aqparatta.

«Ózbekstan aýylsharýashylyǵy ónimderi arasynda kókónisterden negizgi taýarlar qyzanaq, qyryqqabat, sábiz, qyzylsha, qııar t.b. bar. Al jemisterden - júzim, meıiz, lımon, qurma sekildi ónimge suranys joǵary», - dep jazady «ÓzA» aqparattyq agenttigi.

Túrkııada bir kúnde koronavırýstan 109 adam qaıtys boldy - TRT


Túrkııada 24-shi sáýir kúngi málimet boıynsha, koronavırýstyń jańa túrinen qazirge deıin 2 myń 600 adam qaıtys bolyp, sońǵy bir táýlikte 109 adam kóz jumǵan, dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

«Osylaısha ólim-jitimniń jalpy sany 2 myń 600 adam boldy. Bir táýlikte 38 myń 351 synama júrgizilip, 3 myń 122 jańa oqıǵa rastaldy. Sońǵy málimettegi saýyǵyp shyqqan 3 myń 246 adamdy qosqanda, jazylyp shyqqandar sany 21 myń 737 adamǵa jetti», - dep habarlaıdy TRT.

«Nur» jerseriginen sıgnal keldi - «Fars» aqparat agenttigi

Iran Islam Revolıýtsııasy Saqshylar korpýsy áýe-ǵarysh kúshteriniń qolbasshysy Irannyń kópmaqsatty «Nur» jerserigi ushyrylǵannan keıingi alǵashqy mınýttarda Zahedan men Chabahar stantsııalaryna sıgnal kelgenin málim etti, dep jazady Rarstoday.

«Brıgada generaly Amır Alı Hadjızade Iran Teleradıo birlestigi aqparat agenttigine bergen suhbatynda: «90 mınýt jerdi aınalǵannan keıin Irannyń soltústik-batysynda «Nur» jerseriginen qaıta sıgnal aldyq»,- dedi. Brıgada generaly Hadjızade bul spýtnıktiń kóńil aýdararlyq ereksheligi retinde turaqty ǵarysh stantsııasy men kúrdeli ushyrý alańyn qajet etpeıtinin atap: «Beımetall korpýs tehnologııasy negizinde qozǵaltqysh pen qozǵalmaly búrikkish qoldanylyp jasalǵan jerserik tolyǵymen taktıkalyq jáne mobıldi túrde jobalanǵan»,-dedi», - dep jazady «Fars» aqparat agenttigi


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

#BAQ   #Álem  
Bólisińiz:

Avtor:

Baqytjol Kákesh

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT