+7 (701) 759 90 19
USD 426.14 EUR 497.05
RUB 6.02 CNY 66.69
Jańalyqtar

Rýhanı reformator: Abaıtanýshylar uly aqynnyń oıshyldyǵy jaıly tolǵady

2021 jylǵy 10 tamyz 12:05
Bólisińiz:
Rýhanı reformator: Abaıtanýshylar uly aqynnyń oıshyldyǵy jaıly tolǵady

ÓSKEMEN. QazAqparat – Búgin – Uly Abaıdyń 176 jyldyǵy. Bul hakimniń óz halqyna ǵana emes, muqym adamzat balasyna mura qylyp qaldyrǵan shyǵarmashylyǵynyń tereńine boılaı túsýge taǵy bir sebep. Biz Abaıdy qazaq jazba ádebıetiniń negizin salýshy, dara aqyn, dana oıshyl, aǵartýshy, aýdarmashy jáne kompozıtor retinde bilemiz. Onyń ár qyry jekeleı zertteýdi qajet etetindigi haq. Osy rette, QazAqparat tilshisi birneshe abaıtanýshymen ǵulamanyń pálsapasy jaıly áńgime órbitken bolatyn.

Uqsas jańalyqtar
Arnaýly zań jobasyn ázirleý aıasynda jeltoqsandyqtardyń máselesi talqylanady Jeltoqsan kóterilisine qatysqan 516 adam aqtaldy Jeltoqsan qaharmandarynyń erligi qalaı nasıhattalmaq

«Abaı «adam uǵylynyń minezderin» túbirinen zerttep-zerdelegen, sondaı-aq onyń «adamshylyǵynyń kámálat tappaǵy» neden ekendigin anyqtap bergen has ǵulama. Qarapaıym tilmen aıtqanda, júrekke ımandylyq dánin ekken dıqanshy babamyz. Abaıdyń fılosofııasy danalyq kómbesi, ásirese 38-shi qarasózindegi tereńdik pen rýhanı-ıntellektýaldyq kúshke ǵajaptanasyń. «Qashan bir bala ǵylym-bilimdi mahabbatpen kókserlik bolsa, sonda ǵana onyń aty adam bolady» deıdi. Kórdińiz be, Abaısha adam bolý sharty – ǵylym-bilimge súıispenshilik. Sebebi, bilmekke qumarlyq taza jan qasıeti. Ekinshiden, «Ǵylym – Allanyń bir sıpaty, ol – haqıqat». Ǵylymnyń ıisi de joq el eshqashanda damı almaq emes. Abaıdyń ǵylymdy mahabbatpen kókseý – adamdyqtyń tuma bastaýy deýiniń bir astary osy arada», - deıdi belgili ǵalym, abaıtanýshy Asan Omarov.

Onyń aıtýynsha, Abaı usynǵan júıede «Adam bol!» ıdeıasyn iske asyrýdyń teorııalyq negizi qalanǵan.

«Óziń úshin ıman keltirseń, já ınandyń, – deıdi oıshyl. – Ol ınanmaqtyǵyń qur ǵana ınanmaqtyqpen qalsa, saǵan paıda bermeıdi. Onyń úshin sen óziń ınanmaqtyǵyńnan paıda ala almadyń. Paıda alamyn deseń, paıda beredi, kámil ıman bolady». Baqsaq, ımandy bekitý de tek is-áreketpen. Onsyz kámil ıman da, ózge izgilikter de joq. Sol sııaqty Abaı: «Ǵumyr ózi – haqıqat» deıdi. Nege? Sebebi, qaraketshil adam bar, qaraketsiz adam joq, ıakı tiri ólik. Áıgili úsh qasıettiń biri – «ystyq qaırat» dep atalýy da osymen óz túsinigin tabady, - deıdi Asan Omarov.

Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıiniń dırektory Turdyqul Shańbaıdyń sózinshe, hakimniń pálsapasy – tamyry tereń, kókjıegi kórkem fenomendik qubylys.

«Abaı oıshyldyǵynyń bolmysyn erkin taný qazaq eli táýelsizdik alǵan dáýirde ǵana múmkin bola bastady. Qazaqsha oılaý, qazaq tanymy degenge úrke qaraıtyn zamannan óttik. Nemis fılosofııasy, orys fılosofııasy degen uǵymdardyń janynda, qazaq pálsapasy turýy kerek bolatyn. Olaı bolmady, «qazaqstandyq fılosofııa» degen túsinik japsarlasyp turatyn. Onyń irgesi qazir sógile bastady. Saq-ǵun, túrki zamanynan bastaý alatyn qazaq pálsapasynyń qazirgi zamanǵy altyn arqaýy – Abaıdyń oıshyldyǵy ekeni ras», - deıdi ol.

Turdyqul Shańbaı óz sózinde ateıstik tanym kelgenshe, Abaıdyń oıshyldyǵyn qazaq dalasy mamandanyp zerttemese de, erkin tanyǵandyǵyn jetkizdi.

«Bul – qazaq oıshyldyǵynyń anyq kórinisi. Oǵan mysal kóp. «Adamzattyń bárin súı, baýyrym dep..», «Allanyń ózi de ras, sózi de ras...», «Árbir ǵalym – hakim emes, árbir hakim – ǵalym...», «Ólse óler tabıǵat, adam ólmes...», «Hıkmet sózder ózimshil nadanǵa aıtqanda, kóńil ýanǵany da bolady, óshkeni de bolady...». Bul mysaldar Abaıdyń oıshyldyǵyn baıqatatyn danalyq sózder. Abaıdyń hıkmet sózderi tereń qarastyrýdy talap etedi. Qazaq pálsapasy áli izdenis ústinde», - deıdi mýzeı dırektory.

Onyń aıtýynsha, hakimniń sózin kósem qylyp, jónge júrý – ol Abaı jolymen júrý.

«Abaı joly – danalyqtyń joly. Ony zamandastary da, Alash alyptary da bilgen, tanyǵan. Ult ustazy Ahmet Baıtursynuly hakimdi «Qazaqtyń bas aqyny» dep, sóz ónerindegi bıik tulǵasyn anyq etip kórsetken. Klassık jazýshy Muhtar Áýezov «adasqaq» zamannyń ózinde «Abaı joly» roman-epopeıasyn jazyp, hakim Abaıdyń danalyǵyn álemge pash etti. Táýelsizdik jyldary, Abaı oıshyldyǵyn júıeli zerttegen, akademık Ǵarıfolla Esimniń «Hakim Abaı», «Ǵulame-name» atty irgeli eńbekteri jaryq kórgen», - deıdi Turdyqul Shańbaı.

S.Amanjolov atyndaǵy ShQÝ «Abaıtaný» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Aıjan Qartaeva Abaıdyń júrek pálsapasy – tolyq adamnyń basty sıpaty ekendigin aıtty.

«Abaı shyǵarmalarynda «júrek» sóziniń orny erekshe. Aqyn shyǵarmashylyǵynda bul sóz 40-tan astam maǵynada 169 ret qoldanylady. Musylmandyq shyǵys poezııasynda júrekti madaqtaý men aqyldyń kýltin dáripteý bar. Osy turǵydan kelip klassıkalyq sopylyq poezııada ımanı aqyl men ımanıgúl tanymy ǵasyrlar boıy jyrlanyp úzeńgi qaǵysyp keledi. Abaıdyń júrek týraly tanymy bizde poetıkalyq til turǵysynan zerttelse de (professor Q.Jumalıev), biraq gýmanıstik bolmysyna mán berilmeı kelgenin Abaı 14-qarasózinde: «...Bizdiń qazaqtyń júrekti kisi degeni – batyr kisi degeni. Odan basqa júrektiń qasıetterin anyqtap bile almaıdy», – dep tyńdaýshylarynyń júrek tabıǵatyn taný órisi tómendigine renish bildiretini bar», - deıdi ol.

Aıjan Qartaevanyń sózinshe, ál-Farabıdiń «Qaırat», «Aqyl» jáne «Júrek» jónindegi fılosofııalyq tujyrymy Abaıdyń «On jetinshi sózinde» óziniń logıkalyq jalǵasyn tapqan.

«Abaıdyń osy sózinde «Qaırat», «Aqyl» jáne «Júrek» úsheýi árqaısysy ózin myqty sanap, aıtysyp, talasyp, aqyry «ǵylymǵa» kelip júginedi. Sonda «ǵylym» bul úsheýińniń de aıtqandaryń ras, úsheýiń de qajetsiń: «Eı, Qaırat, sensiz eshnárseniń bolmaıtuǵyny da ras, biraq qarýyńa qaraı qataldyǵyń da mol, paıdań da mol, biraq zalalyń da mol, keıde jaqsylyqty berik ustap, keıde jamandyqty berik ustap ketesiń, sonyń jaman»,-depti. Budan keıin «ǵylym» óz sheshimin «Aqylǵa» aıtypty: «Jaratqan táńirini de sen tanytasyń. Jaralǵan eki dúnıeniń jaıyn da sen bilesiń. Biraq sonymen turmaısyń, amal da, aıla da – bári senen shyǵady. Jaqsynyń, jamannyń – ekeýiniń de súıengeni, sengeni – sen; ekeýiniń izdegenin taýyp berip júresiń, sonyń jaman», – depti. Budan keıin Abaı osy úsh kategorııa jaıynda túıin jasap, Ál-Farabıdiń joǵaryda aıtylǵan pikirin óz oqyrmanynyń uǵymyna laıyqtap jetkizedi. Abaı osy úsheýiniń basynda qos, bárin de «Júrekke» bılet, – dep uqtyryp aıtýshynyń aty «ǵylym» eken. – Osy úsheýiń bir kiside meniń aıtqanymdaı tabyssańdar, tabanynyń topyraǵy kózge súrterlik qasıetti adam sol. Úsheýiń ala bolsań, men «Júrekti» jaqtadym. Qudaıshylyq sonda, qalpyńdy taza saqta, qudaı taǵala qalpyńa árdaıym qaraıdy dep kitaptyń aıtqany osy», - depti degen qorytyndyǵa keledi», - deıdi fılologııa ǵylymdarynyń doktory.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Talǵatjan Muhametbekuly

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT