Referendým «Jańa Qazaqstanǵa» jol ashty – Májilis tóraǵasy
2022 jylǵy 8 maýsym 10:27

Referendým «Jańa Qazaqstanǵa» jol ashty – Májilis tóraǵasy

NUR-SULTAN. QazAqparat – Referendým qazaqstandyqtardyń basym kópshiligi Prezıdenttiń jańǵyrý baǵytyndaǵy bastamalaryn qoldaıtynyn kórsetti. Bul týraly Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Ótken referendýmnyń qorytyndysy qazaqstandyqtardyń basym kópshiligi Prezıdenttiń jańǵyrý baǵytyndaǵy bastamalaryn qoldaıtynyn kórsetti. Azamattarymyzdyń saılaý ýchaskelerine kelip, daýys berýi – Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń bastamalaryna degen seniminiń jarqyn kórsetkishi. Shynyn aıtý kerek, úlken is atqaryldy. El bolyp jumylyp, referendýmdy abyroımen atqardyq. Osy jumystyń bel ortasynda ózderińiz de júrdińizder. Depýtattar kúnine 250-ge jýyq kezdesý ótkizdi. Sizder Prezıdent reformalaryn halyqqa túsindirýge zor úles qostyńyzdar», - dedi E. Qoshanov Májilistiń jalpy otyrysynda.

Osy oraıda ol bul referendýmnyń el bolashaǵy úshin tarıhı mańyzy zor ekenin, halqymyz óz taǵdyryn ózi aıqyndaǵanyn atap ótti.

«Birligi bekem el ekenin kúlli álemge pash etip, bolashaqqa nyq senimmen qadam basty. Birlik pen senim – «Jańa Qazaqstannyń» negizgi tiregi. Halqymyzda erteńge degen senim bar, aýyzbirlik bar, tatýlyq pen turaqtylyq bar. Endigi kezekte, Prezıdentimizdiń mańaıyna toptasyp, osy senim men yntymaqty eseleı túsýge tıispiz. Alǵa qoıǵan bıik maqsattardyń bárine birge qol jetkizýimiz kerek. Referendým – «Jańa Qazaqstanǵa» jol ashty. Ony halqymyz jaqsy qabyldaǵanyn kórdik. Halyqaralyq jáne otandyq sarapshylar da naýqannyń ádil ári ashyq ótkenin aıtyp, jaqsy pikir bildirip jatyr.

Bul – úlken istiń basy ǵana. Alymyzda budan da mańyzdy ári aýqymdy jumys kútip tur», - dedi Májilis tóraǵasy.

«Biz konstıtýtsııalyq ózgeristerdi júzege asyrý kezeńine kóshemiz. Sondyqtan ortaq iske jumylyp, bir kisideı atsalysýǵa tıispiz. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev keshegi úndeýinde atap ótkendeı, Konstıtýtsııalyq reforma quqyqtyq júıeni tolyq jańǵyrtýǵa múmkindik beredi. Sondyqtan depýtattar álemdik tájirıbeni eskere otyryp, tıimdi quqyqtyq jáne sot júıesin qurý úshin tıisti zańnamaǵa ózgerister engizýi qajet. Prezıdent zańnamada memlekettiń turaqty damýyna kedergi keltiretin normalar bolmaýǵa tıis ekenin erekshe atap ótti. Osy máselege depýtattardyń nazaryn aýdarǵym kelip otyr. Jalpy, aldaǵy ýaqytta Konstıtýtsııalyq reformalardy iske asyrý úshin biraz jumys atqarylady. Kóptegen zańnamalyq aktige ózgeris engizý kerek. Sondyqtan Memleket basshysynyń senimin aqtap, saıası ózgeristerdi zańnamalyq turǵyda sapaly ári jedel iske asyrýymyz qajet», - dedi Erlan Qoshanov.


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT