+7 (701) 759 90 19
USD 388.07 EUR 427.54
RUB 6.08 CNY 55.36
Jańalyqtar

Prezıdent Joldaýy: Sharýalar et eksportynyń áleýetin arttyrýǵa úles qosady

2019 jylǵy 2 qazan 10:38
Bólisińiz:
Prezıdent Joldaýy: Sharýalar et eksportynyń áleýetin arttyrýǵa úles qosady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Osydan dál bir aı buryn Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna óziniń alǵashqy joldaýyn jarııalap, onda tıimdi shaǵyn jáne orta bıznes – qala men aýyldy damytýdyń berik negizi ekenin aıtqan edi. Sondaı-aq, Memleket basshysy jappaı kásipkerlikti damytý sanaǵa sińgen paternalıstik pıǵyl men masyldyqtan arylýǵa múmkindik beretinin de eske salyp, óz ónimin eksportqa shyǵaratyn sharýalarǵa memlekettik qoldaýdyń tıimdiligin barynsha arttyrý qajettigin alǵa tartty. Álbette bul aýyl sharýashylyǵy salasyna tikeleı qatysty tapsyrma ekeni anyq. Aýyl sharýashylyq ónimderin, sonyń ishinde et eksportyn ulǵaıtý jóninde mejeli mindetter bar.

Uqsas jańalyqtar
2024 jylǵa qaraı densaýlyq salasyna JІÓ-niń 5 paıyzy bólinedi Muǵalim rýhanı jáne tehnologııalyq ózgeristerdiń shyńynda bolýy kerek – Erlan Saırov Aqtoty Raıymqulova Ulttyq qoǵamdyq keńes múshelerimen kezdesti

Mamandar bul úshin eń aldymen eldegi etti baǵyttaǵy maldyń sany men sapasyn arttyrý qajettigin alǵa tartady. Al osy baǵytta ne atqarylyp jatyr? Máselen, etti mal sharýashylyǵyn damytýǵa arnalǵan «Sybaǵa» baǵdarlamasy qalaı júzege asýda? Osy baǵytta atqarylǵan jumystardyń óńirdegi naqty mysalyn qarastyrǵan edik.


Jalpy «Sybaǵa» baǵdarlamasynyń maqsaty – memleket jáne qarjy ınstıtýttary tarapynan sharýalarǵa keshendi túrde qoldaý sharalary arqyly salanyń eksporttyq áleýetin arttyrý, eńbek ónimdiligin kóterý. Bul rette «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» baǵdarlama boıynsha etti baǵyttaǵy asyl tuqymdy iri qara mal basyn kóbeıtýge nesıe beredi. Osy tetik arqyly maldyń sany men sapasyn jáne et eksportynyń áleýetin arttyrýǵa múmkindik mol. Ol úshin sharýalarǵa barynsha jeńildikter de qarastyrylǵan.

Respýblıkadaǵy malǵa jaıly, jaıylymdyq jeri mol Qaraǵandy oblysynda «Sybaǵa» baǵdarlamasy arqyly nesıe alyp, asyl tuqymdy iri qaranyń sanyn arttyryp otyrǵan sharýashylyqtar barshylyq. Solardyń biri Abaı aýdanyna qarasty Dýbovskıı aýyldyq okrýginiń Alabas qystaǵyndaǵy «Erjanova K.R.» sharýa qojalyǵynyń basshysy Altaı Ábishev 2018 jyly Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qorynan «Sybaǵa» baǵdarlamasy boıynsha nesıe alyp, oǵan asyl tuqymdy iri qara men mal azyǵyn satyp alǵan. Qoldaǵy malynyń sapasy men sanyn arttyrý úshin syrttan asyl tuqymdy iri qara ákelgen sharýa eldegi et eksportynyń áleýetine úles qospaq.


«Byltyr Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qorynyń Qaraǵandydaǵy fılıalynan «Sybaǵa» baǵdarlamasy arqyly 70 mln teńge nesıe aldym. Bul qarjyǵa Reseıden «Angýs» tuqymdy 104 bas iri qara satyp alyp kelgenbiz jáne qarjymyz mal azyǵyna da jetti. Jalpy, malymyzdyń reti jaqsy. Saryarqanyń klımatyna asa beıimdeýdiń qajeti joq. Sýyqqa tózimdi, tez salmaq jınaıdy. Eń bastysy ýaqytynda veterınarlyq is-sharalaryn júrgizip, baqylap otyrsa bolǵany. Qazirgi ýaqytta on adamdy jumyspen qamtyp otyrmyn. Aldaǵy ýaqytta asyl tuqymdy mal sanyn kóbeıtip, sharýashylyǵymyzdy keńeıte túsýdi josparlap otyrmyz. Elimizdiń et eksportyna úles qossaq deımiz. Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory ásirese sapaly mal basyn arttyrýǵa úlken qoldaý kórsetip otyr. Asyl tuqymdy mal sanyn kóbeıtý arqyly sapaly et óndirýge jol ashylady. Bizdiń de ustanymymyz osy. Mal azyǵyn daıyndaıtyn tehnıkalarymyz ben qural-jabdyqtarymyz da jetkilikti. Shópti ózimiz shaýyp alamyz. Jemdi satyp alyp, túrli ratsıondaryn qosyp daıyndaıtyn arnaıy qurylǵylarymyz bar. Jalpy, jumys isteımin degen adamǵa búgingi kúni barlyq jaǵdaı jasalǵan. Tek eńbek etý kerek», - deıdi sharýashylyq basshysy Altaı Ábishev.

Al, Shet aýdanynyń Buǵyly-Taǵyly taýynyń eteginde ornalasqan Dárııa aýylyndaǵy «Salaýat» sharýa qojalyǵynyń basshysy Jaqsylyq Sopyjanov ta byltyr Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qorynan «Sybaǵa» baǵdarlamasy arqyly nesıe alyp, asyl tuqymdy iri qara men mal azyǵyn daıyndaıtyn tehnıkalar satyp alǵan. Memleket beretin sýbsıdııadan da úlesin alyp, úlken iske bilek sybana kirisken. Jumysyn jolǵa qoıǵan sharýa atakásiptiń arqasynda aýqatty turady. Tipti mal baǵýdyń zamanaýı ádisterin qoldanatyn sharýa jaıylymdyq jerin de tıimdi ıgerip otyr. Ol úshin arnaıy «elektrondy jaıylym» qondyrǵysyn ornatyp qoıǵan.


«Sybaǵa» baǵdarlamasy boıynsha 40 mln teńge nesıe rásimdep, oǵan Reseıden «Gereford» tuqymdy 69 bas sıyr satyp alyp keldim. Qordyń biz sııaqty sharýalarǵa kórsetip otyrǵan qoldaýy úlken. Nesıe sharttary kóńilimizden shyǵady. Eki jyl jeńildik merzimi bar. Bul bizge úlken jeńildik. Óıtkeni, malymyzdy tóldetip, sharýashylyǵymyzdyń áleýetin kóterip alǵansha nesıe tólemeımiz. Búgingi tańda bes adamdy turyqty jumyspen qamtyp otyrmyn. Mal azyǵyn daıyndaıtyn tehnıkalarymyz bar. Jaıylymdyq jerimiz malǵa jaıly. Aldaǵy ýaqytta Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qorynan taǵy nesıe alyp, mal ákelý josparymda bar. Al, mal baǵýdyń tıimdi tásilderin de qoldana bilý kerek. Osy arqyly jaıylymdyq jerdi únemdeýge bolady. Mysaly men «Elektrondy jaıylym» qondyrǵysyn satyp aldym. Qazir onyń rahatyn kórip otyrmyn. Túsindire ketetin bolsam, maldyń jaıylymyn qorshap qoıamyz. Ol úshin kóp dúnıe kerek te emes. Ár jerden qada qaǵyp, toq júretin elektrondy symyn tartyp tastaımyz. Odan mal shyǵa almaıdy. Basynda 50 gektar jerdi qorshaǵanbyz. Qazir 200 gektarǵa jetkizdik. Baǵasy da qymbat emes. Іshten syrtqa mal shyǵa almaıdy, tipti syrtynan ıt-qus ta kire almaıdy», - deıdi Jaqsylyq Sopyjanov.


Tutastaı alǵanda baǵdarlama óńirdegi mal basyn ósirýge serpin bergen. Naqtylaı kórsetkishke kelsek, Qaraǵandy oblysy Shet aýdanynyń Aýyl sharýashylyǵy bóliminiń basshysy Baǵlan Arystanbekovtiń sózine qaraǵanda, mal sany jyldaǵyǵa qaraǵanda 28 protsentke ósken eken. Mundaı ósimge Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory tarapynan beriletin nesıe sharttarynyń jeńildigi men protsenttik ústemesiniń tómendigi aıtarlyqtaı sep bolyp otyr deıdi.

«Shetelden 1 300 bas iri qara ákelýdi bıylǵa josparlaǵanbyz. Búgingi tańda 27 sharýa qojalyǵy asyl tuqymdy mal ákelip úlgerdi, jyl sońyna deıin taǵy 7-8 qojalyq qorasyn malǵa toltyrmaq. Maldyń bári qazir bizdiń jerge beıimdelýden ótip jatyr. Aýdan boıynsha 5 600-den astam erkek taıynshalardy bordaqylaý alańdaryna tapsyrý josparlanǵan bolsa, búgingi tańda 2 myńnan astamy tapsyryldy. Eksportqa 220 tonna et shyǵaramyz. Sharýalarǵa beriletin sýbsıdııa máselesi tolyq sheshilgen dep aıta alamyn. Sýbsıdııa qarjysy túse qalsa alýǵa daıyn qojalyqtar kezekte tur. Osy tusta aıta keteıin, kóptegen kásipker azamattardyń agrosektorǵa erekshe mán berip jatqanyn baıqaýǵa bolady. Jańadan sharýa qojalyqtaryn ashatyndardyń sany jyl saıyn artyp keledi. Jer bar. Jer alýdyń óz tártibi taǵy bar. Arnaıy konkýrs bolady, soǵan azamattar qatysyp, ózine kerek yńǵaıly jerlerin ala alady. Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory da jer alyp, mal sharýashylyǵymen aınalysýǵa nıetti azamattardyń kóbeıýine múmkindik berip otyr. Nesıe sharttary yńǵaıly, paıyzdyq ústemesi tómen, sharýalardyń aıaqtan turyp ketýlerine múmkindik retinde eki jylǵa deıingi jeńildik merzimi qarastyrylǵan. Osydan-aq, Úkimet aýyl sharýashylyǵyna aıryqsha mán berip otyrǵanyn ańǵarýǵa bolady», - deıdi B.Arystanbekov.

Aıta ketý kerek, «Sybaǵa» baǵdarlamasy arqyly nesıe alatyndarǵa azǵantaı talap bar. Jurt ony da eskere júrgeni abzal. Alǵan nesıege mal, tehnıka jáne mal azyǵy satyp alynýy tıis. Eń bastysy sharýanyń nesıe tarıhy jaqsy bolýy kerek jáne bıýdjettiń, qarjy ınstıtýttary men salyq organdarynyń aldynda merzimi ótken bereshegi bolmaýy tıis. Mal ustaıtyn qora-jaıy, talapqa saı jaıylymdyq jeri bolýy kerek. Sonymen qatar, erkek taıynshalardy ótkizetin bordaqylaý alańdarymen kelisimsharty bolýy qajet. Eger, kepildik jetispegen jaǵdaıda satyp alynatyn múlikti kepildikke qoıý múmkindigi qarastyrylǵan.

Tutastaı alǵanda, osyndaı baǵdarlamanyń tıimdiligi Memleket basshysy júktegen tapsyrmalar údesinen shyǵýǵa septigin tıgizip, elimizdiń et eksportyna baǵdarlanǵan áleýetin arttyra túsetini sózsiz.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Qanat Mámetqazyuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT