+7 (701) 759 90 19
USD 426.14 EUR 497.05
RUB 6.02 CNY 66.69
Jańalyqtar

Prezıdent Mańǵystaý oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy jóninde keńes ótkizdi

2021 jylǵy 22 qyrkúıek 18:18
Bólisińiz:
Prezıdent Mańǵystaý oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy jóninde keńes ótkizdi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qasym-Jomart Toqaevtyń Mańǵystaý oblysyna jumys sapary óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy jóninde keńes ótkizýden bastaldy.

Uqsas jańalyqtar
Aýǵanstandy teńdessiz qıyndyqtarmen jalǵyz qaldyrmaýymyz qajet – QR Prezıdenti Toqaev 2022 jyldy TMD-nyń halyq shyǵarmashylyǵy jáne mádenı murasy jyly dep jarııalady TMD-da vaktsınatsııa pasportyn ózara tanýdy jedeldetýdi usynamyn - QR Prezıdenti

Prezıdent óz sózinde Qazaqstandy ekonomıkalyq jáne rýhanı-mádenı turǵydan damytýda óńirdiń róli zor ekenin atap ótti.


– 30 jylda bul ólkege 7 trıllıon teńgeden astam ınvestıtsııa tartyldy. Aımaqtaǵy ónerkásip óndirisiniń kólemi 2 esege, ıaǵnı 3,5 paıyzdan 8 paıyzǵa deıin artty. Oblys óńirlik jalpy ónim deńgeıi boıynsha aldyńǵy qatardaǵy bestikke kiredi. Elimizdiń toraptyq kólik-logıstıka ortalyǵy osynda ornalasqan. Aqtaý jáne Quryq aılaqtary – Qazaqstannyń teńizge shyǵatyn qaqpasy. Táýelsizdik kezeńinde oblysta 11,3 mıllıon sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. 78 mektep, 334 balabaqsha salyndy, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sonymen qatar Prezıdent aımaqta jyldam sheshýdi qajet etetin birqatar qordalanǵan másele bar ekenine nazar aýdardy. Atap aıtqanda, Memleket basshysy oblysta eńbek daýlary órship turǵanyn erekshe atap ótti.

– Jyl basynan beri óńirde osyndaı 150 daý týyndady. Bári zań aıasynda sheshilýge tıis. Jańaózende turaqty jumys isteıtin Vedomstvoaralyq shtab qurý qajet. Oǵan memlekettik organdar men «Samuryq-Qazyna» belsene qatysýy kerek. Bul shtab shuǵyl sheshim qabyldaýǵa jáne halyqpen tyǵyz qatynas ornatýy qajet, – dedi Prezıdent.

Memleket basshysy oblysta jumyssyzdyq máselesiniń ýshyǵyp turǵanyna mán berip, jergilikti jurttyń jumys tappaı júrgenin, al merdigerlerdiń basqa jaqtan eńbek kúshin tartatynyn aıtty. Qasym-Jomart Toqaev ákimdik pen «Samuryq-Qazyna» qoryna, eń aldymen, óńirdiń jergilikti turǵyndaryn jumyspen qamtýǵa basa mán berýdi tapsyrdy.

Prezıdent ınflıatsııa deńgeıiniń joǵary ekenin jáne azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy tez qymbattap jara jatqanyn kelesi bir mańyzdy másele retinde atap ótip, atalǵan problemany sheshý qajettigin aıtty.

– Azyq-túliktiń 80 paıyzǵa jýyǵy ımporttalady. Osy rette, 50 myń tonna kókónis syıatyn qoımalardyń tapshylyǵy baıqalady. Bul elimiz boıynsha eń joǵary kórsetkish. Atalǵan máseleni mańyzdylyǵyna qaraı sheshý qajet. Ol úshin tıisti mehanızmder bar. Osyǵan qatysty Úkimet Kókónis qoımalarynyń qurylysy jónindegi jol kartasyn ázirledi. Azyq-túlik baǵasynyń qymbattaýyn toqtatý úshin aýyl sharýashylyǵy ónimderine tolyq qol jetimdi ári retke keltirilgen saýda alańdaryn ashý kerek. Ákimdikke Aqtaý qalasynda kommýnaldy jáne kóterme bazarlardy salýdy tapsyramyn, – dedi Memleket basshysy.

Sonymen qatar Prezıdent bankrot jaǵdaıynda turǵan Beıneý astyq termınalynyń jumysyn qaıta qalpyna keltirý qajettigin jetkizdi. Onyń pikirinshe, bul óńirdi unmen jáne jemmen tolyq qamtamasyz etip, 200 jańa jumys ornyn ashýǵa múmkindik beredi. Osy mindetterdi sheshý úshin Qasym-Jomart Toqaev oblys ákimdigi men Áleýmettik kásipkerlik korporatsııaǵa azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn tómendetý, saýda ınfraqurylymyn damytý sharalaryn qabyldaýdy, ózge aımaqtardyń óndirýshilerimen uzaqmerzimdi sharttar jasaýdy tapsyrdy.

Prezıdent oblystaǵy ózekti problemalardyń biri – óńir turǵyndarynyń sapaly aýyzsýmen tolyq qamtamasyz etilmeýine arnaıy toqtaldy. Qasym-Jomart Toqaev óńirde qyrýar qarjynyń túrli qymbat ǵımarattar salýǵa jáne basqa da maqsattarǵa jumsalyp jatqanyn atap ótti. Onyń aıtýynsha, bul da kerek, biraq, eshqaısysy sýdan mańyzdy emes.

– Men Joldaýymda Kendirli eldi mekeninde sý tushytý zaýytyn salýdy tapsyrǵan bolatynmyn. Úkimet «Samuryq-Qazyna» qorymen birlesip, 2024 jyldyń sońyna deıin zaýytty iske qosýy kerek. Aýyldyq jerler áli kúnge deıin sapaly aýyzsýǵa muqtaj. Oblystaǵy 12 eldi mekende, ıaǵnı aýyldardyń 20 paıyzynda aýyzsý joq. Bıyl 4 aýylǵa ǵana sý jetkizý josparlanǵan. Bul jumystyń qarqyny óte baıaý. Ákimdikke kelesi jyldyń sońyna deıin osy 12 aýyldyń bárine taza sý berýdi tapsyramyn, – dedi Prezıdent.

Memleket basshysy 2025 jylǵa qaraı sýǵa degen suranys arta túsetinine toqtaldy. Aqtaý qalasyn sýmen qamtamasyz etýge qatysty bul máseleni sheshý úshin Memleket basshysy Úkimet pen óńir ákimdigine «MAEK-Qazatomónerkásip» keshenin jańǵyrtý jónindegi is-sharalardyń shuǵyl josparyn ázirleýdi tapsyrdy. Qasym-Jomart Toqaev sheneýnikterdiń biliksizdiginen «Kaspıı» sý tushytý zaýytynyń qýatyn arttyrý jobasynyń júzege asyrylýy sozbalańǵa salynyp ketkenin jáne jobanyń quny kóterilgenin synǵa aldy. Prezıdent jyl sońyna deıin atalǵan jobany aıaqtaýdy tapsyrdy.

Memleket basshysy munaı-gaz salasyn odan ári damytý, sonyń ishinde óńirdegi jańa ken oryndaryn ıgerý máselesin kóterdi. Osy rette, Memleket basshysy jalpy quny shamamen 5 mıllıard dollar bolatyn «Qalamqas teńiz» jáne «Hazar» iri ken oryndaryn ıgerý jumystaryn bastaý jónindegi sheshimin eske saldy. Prezıdent ken oryndaryn ıgerý jumystaryna jergilikti kompanııalar men kadrlardy barynsha tartýdyń mańyzdy ekenin atap ótti.

Budan bólek Qasym-Jomart Toqaev munaı ken oryndarynyń birte-birte tozýyna, 2030 jylǵa qaraı óndiriletin munaıdyń azaıýyna baılanysty problemany da qozǵady. Atalǵan máseleni sheshý úshin Prezıdent geologııalyq barlaý jáne jańa ken oryndaryn izdeý baǵytyna belsendi túrde ınvestıtsııa tartýǵa shaqyrdy. Bul jumystardy atqarý barysynda jyl sońyna deıin qurylatyn Ulttyq geologııalyq qyzmet mańyzdy ról atqarýǵa tıis.

Keńes barysynda óńir ekonomıkasyn, sonyń ishinde shaǵyn jáne orta bıznesti ártaraptandyrýǵa arnaıy mán berildi. Shıkizat sektoryndaǵy, onyń ishinde dári-dármek, medıtsınalyq buıymdar, elektr kabelderi óndirisi boıynsha jobalardy júzege asyrýǵa mán bere otyryp, Arnaýly ekonomıkalyq aımaqtyń áleýetin odan ári arttyrýdyń ózektiligine nazar aýdaryldy.

Qasym-Jomart Toqaev óńirde jappaı mal shyǵynyna alyp kelgen qýańshylyq máselesine qatysty kózqarasyn bildirdi. Memleket basshysy muqtaj fermerlerge kómek kórsetý kezinde sheneýnikterdiń sylbyrlyǵyn synǵa aldy. Onyń aıtýynsha, oblys ákimdigi men quzyrly mınıstrlik qaıta-qaıta qaǵazyn túgendep, qujatyn rettep otyrǵanda ahýaldy turaqtandyrý úshin rezervten bólingen tıisti qarajat qınalǵan sharýalarǵa mezgilinde jetpegen.

– Qudyq qazýǵa bólinetin sýbsıdııa 80-nen 50 paıyzǵa deıin qysqarǵan bolatyn. Úkimetke bul sheshimdi qaıta qaraýdy tapsyramyn. Mańǵystaý jáne Qyzylorda oblystary úshin ótemaqy mólsherin qaıtadan 80 paıyzǵa deıin kóbeıtý qajet. Quzyrly mınıstrlik shóldi aımaqta aýyl sharýashylyǵyn damytý úshin usynys engizsin. Onyń ǵylymı negizi bolýy shart. Halyqaralyq ozyq tájirıbeni, sonyń ishinde Izraıldiń tásilin zertteńizder, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent zańsyz balyq aýlaý áreketteriniń kóbeıip ketkenin taǵy bir ózekti problema retinde atady. Osy rette, Memleket basshysy munyń qýdalaýmen ǵana sheshilmeıtinin aıtty. Qasym-Jomart Toqaev balyq ósirip, ony óńdeıtin kásiporyn qurýǵa qolaıly jaǵdaı jasaý kerek dep esepteıdi.

Prezıdent elimizdegi eń úzdik on týrıstik aımaqtyń qataryna qosylatyn Mańǵystaý oblysynyń týrıstik áleýeti zor ekenin atap ótti. Ol munyń dáleli retinde osy jyldyń birinshi jartysynda týrıster sany úsh ese artqanyn alǵa tartty. Degenmen, Prezıdent kýrortty jerlerdiń týrıstik áleýeti tolyq ıgerilmeı otyrǵanyn jetkizdi.

– Kaspıı jaǵalaýy sııaqty dástúrli baǵyttarmen qatar, jaqyn keleshekte Kendirli kýrort aımaǵy men Baýtın portynyń da múmkindigin tıimdi paıdalaný qajet. Aqtaý qalasyndaǵy týrıstik aýmaqta ınjenerlik jáne kólik ınfraqurylymy jasalýǵa tıis. «Samuryq-Qazyna» qory bıyl «Sarsha» eldi-mekeni men «Jyly jaǵajaı» kýrorttyq aımaǵyna gaz tartý jumysyn aıaqtaýy kerek, – dedi Memleket basshysy.

Prezıdent gazben qamtýdyń perspektıvalary týraly aıta kelip, Úkimetke «Samuryq-Qazyna» qorymen birlesip, úsh jyl merzimde «Beıneý-Jańaózen» magıstraldi gaz qubyrynyń ekinshi bóliginiń qurylysyn qamtamasyz etýdi jáne Mańǵystaý oblysynyń gaz tasymaldaý júıesin rekonstrýktsııalaýdy tapsyrdy. Bul gaz hımııa ónerkásibin damytýǵa múmkindik beredi.

Qasym-Jomart Toqaev densaýlyq saqtaý problemalaryna arnaıy toqtaldy. Memleket basshysy oblysta ekpe salý jumysy óte baıaý júrip jatqanyn, eńbek ujymdary ekpeden jappaı bas tartyp otyrǵanyn, jergilikti jurttyń jartysyna jýyǵy medıtsınalyq qyzmettiń sapasyna rıza emes ekenin atap ótti. Prezıdent dárigerlerdiń jetispeýshiligin taǵy bir ótkir problema retinde kóterdi.

– Óńirde 276 medıtsına mamany jetispeıdi. Sonyń ishinde emhanalarǵa 147 dáriger qajet. Sóıte tura, joldamamen kelgen jas mamandardyń 28 paıyzy ǵana áleýmettik qoldaýǵa ıe bolǵan. Bul esh qısynǵa kelmeıdi. Biz jas mamandardy jumysqa belsendi tartyp jatyrmyz. Biraq, olarǵa ýáde etken kómekti bere almaı otyrmyz. Aımaqqa qajetti barlyq medıtsına qyzmetkerlerine tolyq áleýmettik qoldaý kórsetýdi oblys ákimdigine tapsyramyn, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sonymen qatar Memleket basshysy densaýlyq saqtaý júıesiniń ınfraqurylymy men materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jańartýdy mańyzdy mindet sanaıdy. Úkimet pen ákimdik osy máseleni sheshýi kerek. Óńirdegi turǵyn úı- kommýnaldyq sharýashylyǵynyń jaǵdaıy da Prezıdent nazarynan tys qalmady.

– Qala turǵyndarynyń sany ósken saıyn elektr qýatyn tutyný kólemi de arta túspek. Sondyqtan ákimdik 2023 jylǵa deıin Aqtaýdaǵy Botanıkalyq baqtyń mańyna qosalqy elektr stantsııasyn salýǵa tıis, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sonymen qatar Memleket basshysy Aqtaý qalasyn kógaldandyrý jumystaryn sapaly uıymdastyrýdy talap etip, oblys ákimine aǵash otyrǵyzý máselesin sheshýdi tapsyrdy.

Budan bólek Prezıdent jergilikti ekologııalyq problemalarǵa, sonyń ishinde «Qoshqar Ata» qaldyqtar qoımasyna qatysty máselege toqtaldy. Memleket basshysy Úkimet pen oblys ákimdigine úsh jyl merzim ishinde qaldyq qoımasyn qaıta qalpyna keltirýdi jáne qaldyq jınalatyn tolyq ınfraqurylym qalyptastyrýdy, sondaı-aq qatty turmys qaldyqtaryn normatıvti talaptarǵa saı óńdeý jumystaryn tolyq aıaqtaýdy tapsyrdy.

Qasym-Jomart Toqaev óńirdegi kólik-tranzıt áleýetin damytýdy taǵy bir mańyzdy mindet retinde atady. Bul rette elimizdiń teńiz porty arqyly ótetin transkaspıı mýltımodaldi halyqaralyq jolynyń mańyzy arta túsedi. Osyǵan oraı Memleket basshysy Úkimetke Aqtaý jáne Quryq porttarynyń bazasynda konteınerlik hab qurýǵa jáne Qytaıdan keletin eksporttyq júkterdiń bir bóligin qaıta baǵyttaýǵa tapsyrma berdi.

Prezıdent sóziniń sońynda kóterilgen máselelerdi sheshý úshin Úkimet pen oblys ákimdigine eki aptanyń ishinde Óńirdi damytýdyń keshendi josparyn bekitýdi tapsyrdy.

Jıyn barysynda Mańǵystaý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaev, Premer-Mınıstrdiń orynbasary Roman Sklıar jáne «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory» aktsıonerlik qoǵamynyń basqarma tóraǵasy Almasadam Sátqalıev baıandama jasady.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT