Pavlodar oblysynda jańa qant zaýyty boıynsha joba júzege asyrylady
2022 jylǵy 28 maýsym 17:39

Pavlodar oblysynda jańa qant zaýyty boıynsha joba júzege asyrylady

NUR-SULTAN. QazAqparat - Pavlodar oblysynyń ákimi Ábilqaıyr Sqaqov qant zaýytyn salý jobasy týraly aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Qant zaýyty jobasyn júzege asyrý jumystarymen «Pavlodar» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasy aınalysyp jatyr. Bul jobanyń ereksheligine toqtalsaq, zaýyt shetelden jetkiziletin shıkazatty emes, elimizdegi qant qyzylshasyn óńdeıdi. Qazirgi kezde jobalaý-smetalyq qujatnama aıaqtalýǵa jaqyndap qaldy. Jobalaýshy taraptyń jumysyna narazylyq aıtylǵan bolatyn, ıaǵnı 100-den astam eskertý jasaldy. Joba tehnologııalyq turǵydan alyp qaraǵanda óte kúrdeli ekenin túsiný kerek», - dedi Á. Sqaqov Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde.

Onyń aıtýynsha, atalǵan joba aıasynda ónimdi óńdeý, qant qyzylshasyn ósirý qamtylmaq. Osy oraıda óndiriste tıisti biliktilik deńgeıi nazarǵa alynýy kerek.

«Jobany asyǵys qabyldaı salýǵa bolmaıdy. Bıyldyń sońyna qaraı biz memlekettik saraptamanyń oń qorytyndysyn alamyz dep oılaımyn. Sodan keıin joba baǵalaýdan ótkennen soń, ınvestorlardy izdestirýmen aınalysamyz. Bul rette tıisti tehnologııasy men biliktiligi bar mamandar kelýi kerek. Atap aıtqanda, bul joba áleýmettik jaǵynan mańyzdy bolyp tur. Sondyqtan ony júzege asyrýǵa basymdyq berilip otyr», - dedi oblys ákimi.

Budan buryn habarlanǵandaı, Pavlodarda emhanalardyń jumysyn qaıta qurý júrip jatyr.


Uqsas jańalyqtar
Soltústik Qazaqstanda qantqa qatysty dúrbeleń basyldy
2022 jylǵy 10 tamyz 10:41

Soltústik Qazaqstanda qantqa qatysty dúrbeleń basyldy

PETROPAVL. QazAqparat – Soltústik Qazaqstan oblysynda qantqa qatysty dúrbeleń basylyp, ónimniń kelisi 500 teńgeden satylyp jatyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Petropavldaǵy «Rahmet» saýda-oıyn-saýyq ortalyǵy men «Severnyı 2» sýpermarketinde ótken aptamen salystyrǵanda suıyq maı, un jáne qant arzandaǵan. Qant jetkilikti mólsherde bar, baǵasy – 500 teńge. Alaıda, kartop, pııaz, qyryqqabat jáne sábiz bir otbasyna 5 keliden ǵana satylyp jatyr. Kartoptyń baǵasy 172 teńgeden bastalady.

«Severnyı» saýda jelisiniń ákimshisi ıÝlııa Petrovanyń aıtýynsha, qantqa qatysty dúrbeleń qazir joq. Maýsym men shildede tutynýshylar dúkender ashylǵanǵa deıin 2 saǵat buryn kezek túzgen edi.

«Taýardy jetkilikti kólemde ýaqtyly jetkizip berýge qatysty qıyndyq ara-tura týyndap qalýy múmkin. Qazir konservatsııalaý kezeńi júrip jatqanyna qaramastan, suıyq maıǵa qatysty da másele joq. Barlyq úsh dúkenimizde azyq-túlik qory jetkilikti. Un arzandady, 253 teńgeden satyp jatyrmyz. Keı taýar túrleri bolmaı qalsa, ózimiz izdep tabamyz, biraq baǵasyn tym qymbattatpaımyz, ári ketse 50-60 teńge ústeme qosamyz», - deıdi ıÝlııa Petrova.

«AMANAT» partııasy SQO fılıaly baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, partııanyń monıtorıngtik toptary bir apta ishinde óńirdegi saýda oryndaryna 100-den astam reıd ótkizdi. Mundaı baqylaý endi dástúrli túrde júrgizilmek. Osylaısha, áleýmettik mańyzy bar taýarlar baǵasynyń negizsiz kóterilýine qarsy kúresedi. Derek anyqtalǵan jaǵdaıda aqparatty tıisti vedomstvolarǵa joldaıdy.

Partııanyń monıtorıngtik toby turaqtandyrý qory arqyly satylatyn 19 túrli ónimniń baǵasyn baqylaıdy. Al, bul tizimge engizilmegen taýar túrleriniń baǵasy áli de bolsa aspandap tur.

«Baǵaǵa belgili bir baqylaý jáne saraptama mindetti túrde qajet. Buǵan deıin qant baǵasy erekshe sharyqtap ketken bolsa, búginde 500 teńgeden erkin satylyp jatyr. Jergilikti atqarýshy organdar taýar óndirýshilermen jáne jetkizýshilermen baılanys ornatqanyn, sonyń nátıjesinde taýardyń keıbir túrlerine baǵany turaqtandyrý múmkindigi bar ekenin kórip otyrmyz. Jalpy, ótken aptamen salystyrǵanda jaǵdaı birshama túzelgen. Alaıda, jaǵdaı osy qalpynda únemi ózgerissiz saqtalady dep aıta almaımyz, ózgerýi múmkin», - deıdi «AMANAT» partııasy oblystyq fılıalynyń atqarýshy hatshysy Ásem Rahmetova.


Qant óndiretin kásiporyndarǵa qandaı jeńildikter jasalady
2022 jylǵy 6 tamyz 23:32

Qant óndiretin kásiporyndarǵa qandaı jeńildikter jasalady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Eldegi qant tapshylyǵy máselesin sheshýge baǵyttalǵan keshendi jospar aıasynda kásiporyndarǵa jeńildikter jasalady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qujatta kórsetilgendeı, 2023 jylǵa deıin qant qyzylshasyn egýmen, ony óńdeýmen aınalysatyn kompanııalarǵa 4 paıyzdan aspaıtyn ústemaqymen nesıe berý pysyqtalady.

Sondaı-aq qant óndiretin kásiporyndarǵa salynatyn salyqqa 70 paıyzdyq jeńildik beretin Salyq kodeksiniń 411-babyn qoldaný merzimi uzartylýy múmkin. Keler jyly bul baǵytta normatıvtik qujattar men ózge de tıisti mindettemelerge ózgeris enedi.

Budan ózge, zaýyttarǵa shıki qantty jetkizý, odan shyqqan daıyn ónimdi temirjol nemese júk kólikteri arqyly tasymaldaý shyǵyndarynyń bir bóligin memleket esebinen óteý máselesi pysyqtalady.

Al 2025 jylǵa deıin «Aqsý-Qant» seriktestigin jáne oǵan irgeles aýmaqtardy damytý úshin termirjol joldary salynady. Buǵan qosa, atalǵan kásiporynǵa ınvestorlar esebinen gaz tartý máselesi qaralady. Bul oraıda, barlyq qant zaýyttary áleýmettik obektiler tobyna engiziledi. ıAǵnı, olarǵa beriletin gaz, mazýt jáne elektr energııasynyń quny naryqtaǵy baǵadan arzan bolady.

Josparǵa qant ıportyna qatysty da máseleler engen. Oǵan sáıkes, atalǵan taýardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe elderden eń tómengi baǵalarmen satyp alý úshin sharalar qabyldanady.

Aldaǵy 4 jylda ınvestıtsııalyq qarajat esebinen elimizde qant zaýyttary salynady. Degenmen josparda qansha kásiporynnyń boı kóteretini kórsetilmegen.

Keshendi jospardy iske asyrý úshin negizgi qarajat Agroónerkásiptik keshendi damytý jónindegi ulttyq joba aıasynda bólinedi. Sonymen birge, jeke ınvestıtsııa, Islam damý banki, respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetten de qarjy alynady.

Buǵan deıin 2026 jylǵa deıin qant óndirisin damytýdyń keshendi jospary jasalatynyn jazǵan bolatynbyz.


2026 jylǵa deıin qant óndirisin damytýdyń keshendi jospary jasalady
2022 jylǵy 6 tamyz 21:06

2026 jylǵa deıin qant óndirisin damytýdyń keshendi jospary jasalady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi qant óndirisin damytý týraly keshendi jospar ázirledi. Oǵan óndiris kólemin 2026 jylǵa deıin kezeń-kezeńmen arttyrýǵa baǵyttalǵan sharalar enip otyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Josparǵa sáıkes, bastapqy kezeńde Jetisý jáne Jambyl oblystary aýmaǵyndaǵy qant qyzylshasyn ósirýge jaramdy jerlerge taldaý jasalyp, ýchaskelerdiń tizimi bekitiledi. Bul jumystar bıylǵy jyldyń sońyna deıin aıaqtalýy tıis.

2023-2026 jyldar aralyǵynda qant qyzylshasynyń egis alqaptary keńeıtilmek. Atap aıtqanda, egis alańdaryn 38 myń gektarǵa deıin ulǵaıtý jáne zaýyttardyń tehnologııalyq jabdyqtaryn jańarta otyryp óndiristik qýatyn arttyrý josparlanǵan. Osylaısha, qant óndirý kólemi 250 myń tonnaǵa deıin artadyi. Sondaı-aq 2026 jylǵa qaraı sý únemdeý tehnologııalary egistik jerlerdiń 70,5 myń gektaryna engizilmek. Munymen qatar, 2024-2026 jyldar aralyǵynda qurǵaqshylyqqa tózimdi qant qyzylshasynyń sorttaryn shyǵarý kózdelip otyr.

Jospardaǵy basty mindetterdiń biri – 3 aı kóleminde ishki qajettilikti tolyq qamtamasyz etetin qant qoryn saqtap otyrý.

Eske sala keteıik, buǵan deıin Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi elimizdiń ishki naryǵyn qantpen qamtamasyz etý baǵytyndaǵy sharalar týraly baıandaǵan bolatyn.


Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT