Parlament depýtattary kanıkýlǵa ketti
2022 jylǵy 30 maýsym 10:50

Parlament depýtattary kanıkýlǵa ketti

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin Parlament palatalarynyń birlesken otyrysy ótip, onda jetinshi saılanǵan Parlamenttiń ekinshi sessııasy resmı túrde jabyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Depýtattar bıylǵy 1 qyrkúıekke deıin parlamenttik kanıkýl dep jarııalanatyny týraly arnaıy qaýly qabyldady.

«Ekinshi sessııanyń zańnamalyq kún tártibi aıtarlyqtaı mazmundy boldy. Máselen, Pralament palatalarynyń 4-shi birlesken otyrysy ótti. Májilistiń 42 jalpy otyrysy ótip, onda 271 másele qaraldy. Senattyń 42 jalpy otyrysy ótip, onda 148 másele qaraldy. Osy sessııa kezinde qos palatanyń jumysynda 127 zań jobasy boldy, onyń 78-i qabyldandy», - dedi Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov.

Osy oraıda ol Parlament qabyldaǵan zańdardyń qazirgi ýaqytta 66-syna Prezıdent qol qoıyp, zań kúshine engenin atap ótti.

«Ádettegideı depýtattar eldiń basty qarjylyq qujaty 2022-2024 jyldarǵa arnalǵan respýlıkalyq bıýdjetke jáne ony naqtylaýǵa basa mán berdi. Memlekettik áleýmettik mindettemelerdi tolyq kólemde oryndaýǵa, densaýlyq saqtaýǵa, bilim berýge, ınfraqurylymdy damytýǵa, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa jáne basqa da mańyzdy máselelerge qomaqty qarajat bólindi. 2022 jyly qańtardan bastap eń tómengi jalaqy 42 500 teńden 60 myń teńgege deıin ósti. Respýblıkalyq bıýdjetti qaraý barysynda depýtattyq korpýs azamattyq qyzmetshilerdiń jekelegen sanattarynyń jalaqysyn orta eseppen 20 paıyzǵa arttyrý úshin qarajat bólýdi kózdedi. Jalpy, alǵanda, shamamen 1,2 mln azamattyq qyzmetshiniń jalaqysy ósti. Olardyń qatarynda pedagogter, medıtsına qyzmetkerleri jáne áleýmettik qyzmetkerler, kitaphanashylar, mýzeı qyzmetkerleri, ormanshylar, sondaı-aq basqa salanyń ókilderi bar», - dedi Májilis tóraǵasy.

Onyń aıtýynsha, naqtylanǵan respýblıkalyq bıýdjette qańtar oqıǵalarynyń saldaryn joıý jónindegi, kúshtik qurylymdar men tótenshe jaǵdaılar organdarynyń jaýyngerlik ázirligi men jaraqtandyrylýyn arttyrý jónindegi is-sharalardy qarjylyndyrýǵa erekshe nazar aýdaryldy.

«Halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasy, azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý jospary jáne óńirler men bıznesti qoldaý ári damytý jónindegi is-sharalar bıýdjettiń qajetti qarajatymen nyǵaıtyldy. Depýtattyq korpýs zań shyǵarý qyzmetinde Memleket basshysynyń tapsyrmalary men ol usynǵan júıeli reformalardy praktıkalyq turǵydan iske asyrýǵa basymdyq berdi», - dedi E. Qoshanov.

Budan buryn habarlanǵandaı, búgingi birlesken otyrysta Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Parlamentke QR Qarýly Kúshteriniń bitimgershilik kontıngentin BUU mıssııalaryna jiberý týraly usynysy qaraldy.


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT