+7 (701) 759 90 19
USD 397.56 EUR 445.94
RUB 5.82 CNY 55.96
Jańalyqtar

Pandemııa: Tarıh turǵysynan paıymdaý

2020 jylǵy 30 naýryz 20:28
Bólisińiz:
Pandemııa: Tarıh turǵysynan paıymdaý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» AQ basqarma tóraǵasy, tarıhshy-ǵalym Darhan Qydyráliniń Egemen Qazaqstan gazetinde jarııalanǵan pandemııa týraly tolǵanysyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.

Tarlan tarıhqa júginsek, adamzat balasyna birneshe ret oba indeti kelip, mıllıondaǵan adamdardyń ómirin jalmaǵanyn kóremiz. Máselen, saq-skıf dáýirinde de atalǵan indettiń bar bolǵandyǵy týraly derekter kezdesedi.

B.z.d. III ǵasyrlarda Skıfopol dep atalǵan qalany oba aýrýy jaılaǵany týraly grek jazbalarynda baıandalady. Eýropa ǵundarynyń Italııany tastap shyǵýynyń bir sebebi de osy oba edi. Qytaı jylnamalarynda Yshbara bılik etken jyldary Túrk qaǵanatyn zulmat ashtyq jaılap, halqynyń arasynda oba indeti taraǵandyǵy aıtylady. Sol ýaqytta túrkter as ornyna súıekti untaqtap jeýge májbúr boldy deıdi. Islam tarıhynda da halyq arasynda kóptegen juqpaly aýrýlardyń paıda bolyp, ony emdeý jáne aldyn alý sharalary týraly hadıster saqtalǵany belgili. ​

Jalpy adamzat tarıhynda ejelgi dáýirlerden qazirgi ýaqytqa deıin obanyń pandemııaǵa ulasqan úsh kezeńi bolǵan. Olardyń alǵashqysy – b.z. 541 jyly bastalǵan jáne «ıÝstınıan obasy» retinde belgili bolǵan indet. Ekinshisi 1330 jyldary jaıylyp, araǵa jyldar salyp XIX ǵasyrdyń ortasyna deıin jalǵasqan «qara ólim» dep atalǵan oba. Al «Bombaı obasy» (qazirgi Mýmbaı qalasynyń aty) dep atalatyn úshinshi epıdemııaXIX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Ońtústik-Shyǵys Azııadan shyǵyp, búkil álemge tarady jáne HH ǵasyr ortasyna deıin sozyldy.

ıÝstınıan obasy 541 jyldan 750 jylǵa deıin sozylyp, saldarynan 50 mıllıonnan astam adam qaıtys bolǵan, tipti indettiń qatty órshigen tusynda kúnine myńdaǵan adam qaıtys bolǵan. Bul týraly belgili vızantııalyq tarıhshy Prokopıı Kesarııskıı bylaı dep jazady: «Bul obadan eshkim qutyla almady, tipti úńgir men aralǵa, taý men tasqa qashqandar da… Kóptegen úıler qańyrap qaldy. Saýda-sattyq toqtap, barlyq sheberler sheberhanasyn tastap ketti».

​Orta ǵasyrdaǵy ekinshi álemdik pandemııa sanalǵan alapat indettiń biri –«Býbon obasy» nemese «qara ólim» dep ataldy. Arab derekterinde «qara ólim» obasymen aýyrǵan adamdar úsh kún ishinde qaıtys bolatyny jáne ólgen soń denesi qaraıyp ketetindigi jazylǵan. Amerıkalyq zertteýshi V. Maknıllanyń pikirinshe, Eýrazııa qurlyǵyn túgel sharpyǵan bul indet 1331 jyly Ońtústik-Qytaıdaǵy Hýbeı provıntsııasynda sharyqtaý shegine jetip, 1333 jyly Soltústik Qytaı, Jońǵarııa, Mońǵolııa men Manchjýrııaǵa deıin jaıylǵan. Birneshe jyldan keıin, 1338-1339 jyldary Ystyqkól mańynda tirkelip, 1341-1342 jyldary Ózbek han tusyndaǵy Altyn Orda –Ulyq Ulys dalasyna jetken degen pikirler bar. Ortaǵasyrlyq jylnamalarda atalǵan indet Ordanyń Edilden Kavkazǵa, Solhatadan (eski Qyrym qalasy) Horezmge deıin taralyp, ár kúni myńdaǵan ólikter kómiletini jazylǵan. Arheologtardyń zertteýinshe, osy indettiń saldarynan Ulyq Ulys qalalary ıesiz qalyp, ómir súrýin toqtatqan eken. Ortalyq Azııadaǵy kóptegen qalalardyń da qańyrap qalýynyń bir sebebi osy oba indeti bolsa kerek.

Altyn Orda – Ulyq ulys terrıtorııasyndaǵy oba aýyrýynyń negizgi oshaqtary Kavkaz aımaǵy, Kaspıı mańy men Edil-Oraldyń dalaly jazyqtary boldy. XIV ǵasyrdyń ortasyna taman órshigen bul indettiń Ortalyq Azııaǵa taralýynyń bir sebebi klımattyń ózgerýi, ártúrli kemirgishterdiń (tyshqan, sýyr, egeýquıryq) jappaı meken aýystyrýy, qurǵaq ári qatal tabıǵat pen egin sharýashylyǵy áser etse kerek. Belgili túrkolog ıÝlaı Shamıloǵlynyń pikirinshe, oba aýrýy Joshy Ulysynyń aýmaǵynda birneshe márte bolǵan: alǵash ret 1345–1346 jyldary sharyqtap baryp, keıinnen 1364, 1374, 1396 jyldary qaıta oralyp soqqan. 1346 jyly oba indeti Ulyq ulys bıleýshileri Ózbek han men Jánibek han tusynda qatty órshıdi. Bul jyldary obadan adam shyǵyny bolǵanymen,indet Ulyq ulystyń memlekettik qurylymyna aıtarlyqtaı keri áserin tıgizbedi. Dál osy kezeńde ordanyń ortalyǵyn Saraı Batýdan Saraı Berkege aýystyrýy kezdeısoq bolmasa kerek. Al 1374 jylǵy oba indeti Ulyq ulystyń barlyq aımaǵyna tarap, oǵan jazdyń shilińgir ystyǵy men qystyń uzaqqa sozylýy qosylyp, mal-jan qyrylyp, aıaǵy uly jutqa aınalady. Bul jyldar Ulyq ulys úshin aýyr kezeń boldy. Saldarynan búkil Eýrazııany sharpyǵan «qara ólim» obasynyń ekinshi jáne úshinshi kezeńderi Ulyq ulystyń etnıkalyq qurylymyna, saıası ekonomıkalyq áleýetine, qaramaǵyndaǵy ıelikterdiń yqpalyna, qalalardyń damýyna keri áserin tıgizdi. 1440–1470 jyldardaǵy oba indetinen keıin Ulyq ulys quldyraýǵa aınaldy. Dál osy kezeńde saıası ústemdigi álsirep, Máskeý knıazdyǵy, Qyrym, Qazan jáne Sibir handyqtarynyń qurylýyna áser etti. Osylaısha, oba indetiniń saldarynan tarıh dóńgelegi keri aınalyp, Ulys qaramaǵyndaǵy ıelikter men rý-taıpalar birlestigi jeke handyq bolyp shyǵýyna sebep boldy.

Arab jylnamashysy al-Aını jer júzin jaıpaǵan bul indetti bylaısha sıpattaıdy: «749 jyly Haleb, Sırııa jáne Egıpet jerlerine taralǵan oba indeti 750 jylǵa deıin jalǵasty. Dert juqtyrǵan adamdar qan qusyp, úı-jaılarynan bezip ketti. Mysyr men Kaırde bir kúnde 20 myń, Halebte 5 myń, Shamda myńdaǵan adamdar, ıaǵnı halyqtyń 2/3 qyrylyp qaldy. Halyq bul indetti uly jut dep atady». Keıbir jylnamalarda bir kúnde 900 myńǵa jýyq adam qaıtys bolǵan deıdi. Boljam boıynsha «qara ólim» obasynan 200 mln-ǵa jýyq adam qaıtys bolǵan eken. Uzaq jyldarǵa sozylǵan indettiń saldary jahandyq ekonomıka men saıasattyń ózgerýine zor yqpal etti. Sońǵy jyldary ǵylymı ortada «qara ólim» obasynyń ekonomıka men qoǵamnyń damýyna tıgizgen áseri týraly qaıta paıymdaýlar jasaldy, Bul týraly taıaý Shyǵys, Qytaı jáne Batys Eýropaǵa qatysty zertteý nátıjeleri alynǵanymen, negizgi oshaqtarynyń biri sanalǵan Joshy ulysy terrıtorııasy tys qalyp keledi deıdi zertteýshiler. Degenmen, Iohannes Kraýze bastaǵan zertteýshiler toby obanyń paıda bolýy men taralýy týraly Barselona, Bulǵar jáne Elvangen qalalaryndaǵy ortaǵasyrlyq jerleý oryndarynan alynǵan artefaktilerge radıokómirtekti keńinen taldaý jasap, nátıjesinde Barselona (1300–1420), Bulǵar (1298–1388), Elvangen (1486–1627) oba indeti taralǵan jerler ekendigi anyqtalyp otyr.

Osy oraıda, talaı náýbetti bastan ótkergen qazaq halqy da «jut jeti aǵaıyndy» dep, oba, sheshek sekildi jaman aýrýlardy solardyń birine sanap, olar týraly jónsiz sóz qozǵamaýǵa tyrysqanyn aıtý lázim.

Ǵalymdar Eýrazııadaǵy «qara ólim» obasy jahandyq klımattyń ózgerýimen tikeleı baılanysty paıda bolǵan dep paıymdaıdy. Zertteýshi Kempbelldiń málimdeýinshe, atalǵan indet alǵash ret Tsınhaı-Tıbet taýly aımaǵynda kemirgishterden adamdarǵa juqqan. Biraz jyldardan soń Eýropaǵa ótken.

«Qara ólim» obasynyń Ortalyq Azııada keńinen taralǵany jóninde tarıhı derekterde saqtalǵan. Ystyqkól mańyndaǵy epıtafııalyq eskertkishtiń birinde: «Munda Qutylyq jerlengen. Ol hanshasy ekeýi obadan qaıtys bolǵan», dep jazylǵan. Arheolog ǵalym D.Hvolson Ystyqkól mańyndaǵy 200-ge tarta eskertkishke zertteý júrgize kele, 1338-1339 jyldarǵa jatatyn 72 qabir obadan qaıtys bolǵandarǵa ornatylǵan degen pikirge toqtaıdy. Sonymen qatar, Soltústik Kavkaz ben Edil alqabynda ornatylǵan kóptegen qulpytasatalǵan indetten qaıtys bolǵandarǵa arnalǵan degen pikirler de bar.

Oba sekildi jedel juqpaly indetterdiń negizgi tasymaly adamı faktorlar. Naqty aıtqanda saýda-sattyq sekildi qarym-qatynas túrleri aýrýdyń taralyp, órship ketýine tikeleı áser etken. Máselen, Qytaıdyń soltústiginde paıda bolǵan «qara ólim» obasy áýelde sýyr, egeýquıryq sekildi kemirgishterden juǵyp, Uly jibek joly arqyly Eýropaǵa taraldy degen pikir bar. Eýropa halqynyń úshten bir bóligin jalmaǵan atalǵan indet Aldyńǵy Azııa jáne Jerorta teńizi jaǵalaýyna deıin jetip, aılaqtar arqyly ishki aımaqtarǵa jaıylǵan.

Osman ımperııasy tusynda da halyq arasynda kóptegen oba indeti taralyp, ásirese «qara ólim» aýrýy asqynǵan. Ekinshi Osman sultany Orhan Gazı Býrsada osy aýrýdan qaıtys bolǵan degen derekter bar. Fatıh Sultan Mehmettiń indet saldarynan Stambýldan shyǵyp, Balqan qalalaryn birinen soń birin basyp alýy obadan qutylýdyń bir amaly bolǵan desedi. Al shyn máninde, Konstantınopol 1361-62 jyldary obanyń oshaǵy bolatyn. Keıbir málimetterde obanyń taralýyna áskerı shabýyldardyń áser etkeni jazylady.

Osman ımperııasynyń 1453-1600 jyldardaǵy joryqtary oba indetiniń taralýyn keńeıte tústi. ıAǵnı ýrbanızatsııa jaǵdaıy epıdemııalyq aýrýlarǵa qolaıly orta týdyrdy. Osman ımperııasynyń indetke qarsy kúresinde XVI ǵasyrdyń ózinde karantındik tájirıbeni kezdestirýge bolady. Mysaly oba oshaǵy bolǵan Stambýl jeti jyl boıy oqshaýlandyryldy. Qujattarda 1501 jylǵy oba indetinde qala halqynyń 1/4 bóligi, basqasha aıtqanda, shamamen 25000 adam qaıtys boldy. 1592 jáne 1648 jyldar aralyǵynda obadan kún saıyn adam qyrylǵan.

Osman ımperııasynyń eń kúshti kezeńinde, Safavıler men Babýr memleketteriniń damyǵan shaǵynda, XVI ǵasyrda saýda joldarynyń qozǵalysy men qaýipsizdigin arttyrýdy qamtamasyz etetin jańa aımaqtar men kommýnıkatsııalyq jelilerdiń qurylýymen obanyń burynǵydan góri jedel ári keń jaıylǵany baıqalady. XVII ǵasyrdyń aıaǵynan bastap Batys Eýropada oba qaýpi azdap seıilse de, Osmanly geografııasynda saýda joldary arqyly tarala berdi. Izmır, Aleppo jáne Salonıkı sııaqty saýda ortalyqtary, ásirese astanasy Stambul qalasy oba indetine baılanysty úlken shyǵyndarǵa ushyrady. 1830 jyldary iske asyryla bastaǵan karantındik sharalar nátıjesinde oba aýrýy ishinara baqylaýǵa alynyp, indet burynǵy kúshinen aıryldy. Alaıda, eń bastysy, obadan góri qaýipti taǵy bir juqpaly aýrý – tyrysqaq osy kezeńde ǵalamdyq qaýipke aınaldy. Úndistanda jergilikti sıpatta kóringen tyrysqaq aýrýy 1817 jyldan bastap Azııa, Afrıka, Eýropa jáne Amerıkaǵa tez tarap, ǵasyr pandemııasyna ulasty. Osman elinde bir tutanǵan aýrý oshaǵy túrlishe jalǵasyp, keıde 50 jylǵa deıin sozyldy. Mundaǵy epıdemııalyq aýrýlar HІH ǵasyrdyń sońyna deıin qansha adamnyń ómirin qıǵanyn boljaý múmkin emes. Bul úreıli indetpen birge Eýropanyń kóptegen qundylyqtary ózgerdi. Eýropada oba indeti etek alǵanda olar nadandyqty tastap, shyǵysqa bet buryp, Ibn Sına sııaqty ǵulamalardy oqı bastaǵan. Áıgili Ibn Sınanyń «Qanýn» kitabynda alapes, qyshyma, sheshek, oba, týberkýlez sııaqty aýrýlardyń juqpaly ekenin anyqtap, qorǵanys úshin karantın rejımin qoldanýdy usynǵany belgili. Sonyń arqasynda Batysta ǵylym men medıtsına tez damydy. Al Ulyqbek syndy ǵulama basshylaryn óltirgen Shyǵysta kerisinshe nadandyq jaılap,qarańǵylyqtyń qushaǵynda qala berdi.

Qazir de jer-jahan jańa indetpen betpe-bet kelip otyr. Kóptegen qundylyqtar ózgerýde. Osy oraıda Qazaqstan Prezıdentiniń ǵylym men medıtsına salasyna erekshe den qoıýy qýantady. Osy indetten qorytyndy shyǵaryp, elimizde otandyq ǵylymdy damytýǵa, sonyń ishinde medıtsına salasyn óristetýge múmkindik týady dep úmittenemiz.

Darhan Qydyráli


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Koronavırýs,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT