+7 (701) 759 90 19
USD 383.95 EUR 429.26
RUB 6.16 CNY 55.02
Jańalyqtar

«Ózi ólse de, adamnyń kózi ólmeıdi» degen ustanymmen ómir súretin el - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

2019 jylǵy 27 sáýir 12:41
Bólisińiz:
«Ózi ólse de, adamnyń kózi ólmeıdi» degen ustanymmen ómir súretin el - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Beıjińde qazaq tildi balabaqshaǵa barýshylar kóbeıdi - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)

null

Beıjiń qalasynyń Chaýııań aýdanynda «Baldyrǵan» atty qazaqtildi balabaqshanyń ashylýy Qytaı astanasynda turyp jatqan Qazaqstan azamattaryna qýanysh syılady, dep jazady qytaılyq kazakcnr.com saıty.

«Qytaı Halyq Respýblıkasynyń astanasynda «Baldyrǵan» atty qazaq bala baqshasynyń ashylǵanyna bir jyl toldy. Alǵashynda bul ortalyq tek Qazaqstan azamattarynyń balalaryna baǵyttalyp jumys jasap kelgen. Balabaqsha tárbıeshileriniń biliktiligi, oqytý úrdisiniń ozyqtyǵy jurttyń arasynda jaqsy baǵalanyp, suranys týdyrǵan soń, balalaryn «Baldyrǵanǵa» senip tapsyratyndardyń qarasy molaıǵan. Qazirgi kúni bul balabaqshada qytaılyq, qyrǵyzstandyq, úndistandyq balalarda oqyp júr», - dep jazady CNR saıty.

null

Atalǵan BAQ-tyń habarlaýynsha, balabaqsha dırektory Nazgúl Myrzahanqyzy Nazarbekova 2009 jyly jubaıynyń jumysynyń qajetimen Qytaıǵa kelip ýaqytsha qonystanǵan. Osydan soń Nazgúl ártúrli sebeptermen Qytaıda turyp jatqan jerlesteriniń qazaq balabaqshasyna degen suranysy bar ekenin bilip, baqsha ashýǵa bel býǵan. Onyń ýnıversıtette oqyǵan «Mektepke deıingi tárbıe men oqytý» mamandyǵy da talpynysyn oıatqan. Osylaısha búgingi kúni Almatyda, odan Úrimjide balabaqsha isimen shuǵyldanǵan tájirıbeli isker áıel óz kásibin halyqaralyq qala Beıjińde jalǵastyryp, «Baldyrǵan» balalar baqshasyn aıaǵynan turǵyzyp, halyqtyń alǵysyna bólenip otyr.


null

Jandos Bolashaquly Azııa kýbogynyń qola júldegeri atandy - KAZNEWS

null

Almatyda dzıýdodan Qazaqstan dzıýdo federtsııasynyń qurmetti prezıdenti Beket Sapabekuly Mahmutovtyń qurmetine arnalǵan jasóspirimder men jastar arasyndaǵy Azııa kýbogy ótti, dep habarlaıdy KAZNEWS aqparattyq portaly.

Atalǵan saıttyń jazýynsha, Jarystyń birinshi kúninde 6 eldan 224 jasóspirim dzıýdoshy beldesse, ekinshi kúni 7 elden 186 jas sportshy ózara myqtyny anyqtaǵan. Nátıjesinde, jasóspirimder arasynda ótken jarysty Qazaqstan quramasy 11 altyn, 10 kúmis jáne 20 qola júldemen medal kestesinde kósh bastady. 3 altyn, 4 kúmis, 5 qola júldemen Ózbekstan quramasy ekinshi orynǵa jaıǵassa, 1 altyn, 1 kúmis jáne 2 qola júldege ıe bolǵan Qyrǵyzstan quramasy úzdik úshtikti aıaqtady.

«Bul jarystan Mońǵolııa quramasy da qur qalǵan joq. 60 kelide Súhbat Bıambasúren, -90 keli salmaqta Jandos Bolashaquly beldesýge barǵan. Nátıjesine Súhbat Bıambasúren Azııa kýbogynyń jeńimpazy atansa, Jandos Bolashaquly qola júldeger atandy. Jandos Bolashaquly alǵashqy kezdesýinde qazaqstandyq Talas Altaıdy ıppon upaıymen jeńip, ekinshi aınalymynda Ánýaruly Beksultannan utylyp qaldy. Jubanysh beldesýinde Reseılik Brýınhanov Maksımnen aılasyn asyryp, basymdyq tanytyp ıppon upaıymen jeńdi. Qola júlde úshin beldesýde Jandosty qazaqstandyq Fedorov Danıl kútip turǵan bolatyn. Jandos Danıldiń arqasyn 3:24 mınýtta tatamıge tıgizip úlgerdi», - dep jazady KAZNEWS.

Derekkóziniń jazýynsha, Jandos Bolashaquly jastar arasynda -90 kelide dzıýdodan Mońǵolııa el chempıonatynyń qola júldegeri, sambodan jáne mońǵoldyń ulttyq kúresinen el chempıony eken.

«Ózi ólse de, adamnyń kózi ólmeıdi» degen ustanymmen ómir súretin el - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)

null

20 mıllıonnan astam halqy bar Shrı-Lanka Demokratııalyq Sotsıalıstik Respýblıkasy álem boıynsha kózdiń múıizgek qabyrshyǵyn basqa memleketterge járdemge beretin eń úlken el, dep jazady qytaılyq kazakcnr.com saıty.

Qytaılyq BAQ-ta jaryq kórgen maqalada avtor, Shrı-Lankadaǵy 21 sáýirde bolǵan joıqyn jarylys saldarynan qaza bolǵandarǵa kóńil aıta otyryp, bul dúnıeniń sáýlesine zar bolǵan kóptegen adamdardy jaryq álemmen qaýyshtyrǵan aqpeıil shrı-lankalyqtardyń qaıǵy jamylyp, janarlary jasqa tolǵandaryna kúıinish bildirgen.

«Shrı-Lankada bolǵan birneshe jarylys saldarynan 300-den astam adam qaza bolyp, 500-ge jýyq adam jaralanǵan. Bul qaıǵyly oqıǵalar álem jurtynyń qabyrǵasyn qaıstyrdy. Shrı-Lankalyqtar dúnıe júzine kóptegen ıgi bastamalarymen tanymaly. Tabıǵatynan birtoǵa, syrbaz minezdi Shrı-Lanka halqy álem boıynsha tańǵajaıyp bir rekordty úzbeı saqtap kele jatqanyn kóp jurt bile bermeıdi. 20 mıllıonnan astam halqy bar Shrı-Lanka eli kózdiń múıizgek qabyrshyǵyn saqtaıtyn halyqaralyq «kóz bankine» qazirge deıin 160 myń dana kózdiń múıizgek qabyrshyǵyn kómekke bergen. Bul eldiń ár kezekti prezıdentteri de jalpyhalyqtyq úrdiske aınalǵan ıgi dástúrdi qoldap, bastamashy bolyp keledi», - dep jazady CNR saıty.

null

Atalǵan aqparat kóziniń dereginshe, Shrı-Lanka eliniń ózinde de bir kezderde kózdiń qabyrshyǵyn beretin donor tapshy bolǵan. 1958 jyly medıtsına mamandyǵy boıynsha oqyp júrgen stýdent Hadson Sılva esimdi azamattyń gazette jaryq kórgen «Ózi ólse de, adamnyń kózi ólmeıdi» atty maqalasy elde úlken silkinis týdyrady. Ol maqalada halyqty kózdiń múıizgek qabyrshyǵyn kómekke ataýǵa nasıhattap, anasy ekeýi ózderi bastap osy úrdiske atsalysyp, úlgi bolatynyn aıtady. Osydan soń 70 paıyz halqy býdda dinin ustanatyn elde bul bastama jappaı qoldaý tabady. Olar, adam qaıtys bolǵannan keıin dene múshesin basqa bireýge kómekke berý, ásirese, kóz qabyrshyǵyn basqalarǵa syılap, olardyń jaryq dúnıeni qaıtadan kórýlerine múmindik jaratý saýapty is dep sanaǵan.

null

«Kóptegen Shrı-Lankalyqtar sol kezeńderden bastap bul naýqanǵa belsene atsalysyp, qazirgi kúni búkil halyqtyq aýqymǵa aınalǵan. Tipten eldiń ár kezekti prezıdentteri de kóz qabyǵyn kómekke atap kele jatqany BAQ-ta jarııalandy. 1961 jyldan 2017 jylǵa deıin Shrı-Lankadaǵy kóz qabyǵyn saqtaıtyn bank 160 myń dana kózdiń múıizgek qabyrshyǵyn tapsyryp alǵan. Sońǵy eki jylda kóz qabyrshyǵy 8 myń danaǵa artyp otyrǵan. Al elde shamamen 13 mıllıon adam kóz qabyrshyǵyn aqysyz kómekke berý úshin kelisimin berip, qol qoıǵan. Kóz qoımasynda saqtalǵan 160 myń kózdiń qasań qabyǵynyń 40 myńnan astamy shrı-lankalyq naýqastarǵa paıdalanylsa, al 100 myńnan astamy Qytaı, Japonııa, Taıland, Úndistan, Pákistan sekildi álemniń ózge memleketterindegi naýqastarǵa transplantatsııalaýǵa jáne zertteýge berilgen», - dep jazady Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosynyń» saıty.

null

Qazaqstanda týrıstik polıtsııa quryldy - «Fars» aqparat agenttigi

null

Qazaqstannyń Іshki ister mınıstrligi týrıstik polıtsııa qurdy. Bul jańa bólimsheniń ashylý maqsaty shetel azamattarynyń Qazaqstan jerinde tynyshtyǵy men qaýipsizdigin qamtamasyz etý bolyp otyr, dep habarlaıdy Fars aqparat agenttigi.

Qazaqstanda jańa qurylǵan týrıstik polıtsııanyń basty mindeti - týrıster men sheteldik qonaqtarǵa tıisti aqparat berý jáne olardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý.

Týrıstik polıtsııa qyzmetkerleri beınekamera, planshet jáne ratsııamen jaraqtalyp, qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde sóılep, Qazaqstan tarıhyn jaqsy bilýi tıis.

Nur-Sultandaǵy Túrkııa elshiliginde Ulttyq egemendik jáne balalar merekesi toılandy - TRT

null

Qazaqstannyń elordasy Nur-Sultan qalasynda 23 sáýir Ulttyq egemendik jáne balalar merekesi toılandy, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, Túrkııa ókiletti elshiligi men Nur-Sultan qalasyndaǵy ıÝnýs Emre Instıtýty yntymaqtastyǵymen elshilik ǵımaratynda bolǵan sharaǵa Túrkııanyń ókiletti jáne tótenshe elshisi Nevzat Ýıanyk, elshilik qyzmetkerleri jáne ıÝEI ókilderi, sonymen birge «SOS» Balalar úıi men «Nurly Júrek» balalar ortalyǵynyń jetkinshekteri qatysty.

«Ókiletti elshi Ýıanyk balalarǵa Atatúrik syılaǵan merekeniń mańyzyn túsindirip, óziniń qyzmet kreslosyn ıÝEI-nyń Túrik halyq bıleri ansamblindegi Laýra Aldabergenova jáne «Nurly Júrek» ortalyǵynyń oqýshylary Ádilet Jaqsylyq pen Nábı Temeshovqa berdi. Ókiletti elshi kreslosyna otyrǵan balalar elshige raqmet aıtyp, ıgi tilekterin jetkizdi. Merekelik sharada balalar bı bılep, óleń oqydy. Aıyryqsha balalarǵa túriktiń dástúrli kóleńke teatry sahnalandy. Shara sheńberinde sonymen birge balalardyń «Túrkııa-Qazaqstan baýyrlastyǵy» atty kórmesi ashyldy», - dep jazady TRT.

Samarqand mýzykalyq drama teatry Qazaqstanǵa barady - «ÓzA» aqparattyq agenttigi

null

Aldymyzdaǵy 25 mamyr kúni Samarqand oblysyndaǵy mýzykalyq drama teatr ujymy Qazaqstanǵa shyǵarmashylyq sapar jsaýdy josparlap otyr, dep jazady Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.

«Ózbekstan Respýblıkasynyń Mádenıet mınıstrliginiń málimetinshe, teatr ujymy Qazaqstanǵa shyǵarmashylyq saparǵa shyǵýǵa daıyndalýda. Qazirgi ýaqytta Ózbekstanda mádenıet pen óner salasyn damytýǵa, aldyńǵy qatarly halyqaralyq tájirıbe negizinde zamanaýı mádenıet jáne óner ınstıtýttaryn qurýǵa, olardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa jáne shyǵarmashylyq ıntellıgentsııany tolyq qoldaýǵa úlken kóńil bólinip otyr. Jumystardyń nátıjesi Samarqand oblysy mýzykalyq drama teatry ujymy tarapynan sahnalanyp jatqan mazmundy ári mándi qoıylymdarynan-aq aıqyn baıqaýǵa bolady», - dep jazady «ÓzA» aqparattyq agenttigi.

Atalǵan saıttyń habarlaýynsha, Shymkenttegi ózbek drama teatrynyń ujymy bıylǵy jyldyń 18 sáýirinde Samarqand qalasynda shyǵarmashylyq saparmen bolyp, «Qasqyr ulyǵan tún» spektaklin tartý etken. Kezdesý barysynda delegatsııa músheleri samarqandtyq áriptesterin Qazaqstanǵa shaqyrǵan eken.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qandastar, BAQ, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Baqytjol Kákesh

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT