Ózbekstandyq aqyn, depýtat qandasymyzdyń jańa kitaby jaryq kórdi - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý
2021 jylǵy 21 qarasha 11:25

Ózbekstandyq aqyn, depýtat qandasymyzdyń jańa kitaby jaryq kórdi - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Dopıngpen ustalǵandardyń nátıjesi joıylyp, qazaq palýanǵa ataq berildi - Kaznews

Osy aptada Mońǵolııanyń birneshe ulttyq merekesinde kúreske qatysqan 9 palýanǵa memlekettik ataq berý jáne 3 palýannyń memlekettik ataǵyna dáreje qosý rásimi ótti, dep habarlaıdy Kaznews.

Saltanatty rásimge Mońǵolııa Prezıdentiniń Ákimshilik basqarmasynyń basshysy ıA.Sodbaatar, Mońǵolııa vıtse-premer mınıstri S.Amarsaıhan qatysqan.

Aıta keteıik, Mustafa Nurlanuly 2019 jylǵy merekede besinshi kezeńde memlekettik arystan dárejeli E.Oıýýnboldtan jyǵylǵan bolatyn. Keıin Ulttyq kúres federatsııasy E.Oıýýnboldtan dopıng tabylǵanyn habarlaǵan edi.

Sot úkimi boıynsha dopıngten ustalǵan palýandardyń nátıjesi joıylyp, utylǵan palýandarǵa ataq, dáreje qaıtadan berildi.

Mońǵolııanyń Ulttyq meıramyn uıymdastyrý komıtetiniń qaýlysy boıynsha memlekettik arystan B.Sodnomdorjge «Úlemj badrah», B.Erdenehúú, Mustafa Nurlanuly, B.Sýmanchýlýýn qatarly memlekettik lashyn dárejeli palýandarǵa «Ósóh ıder» dárejesi qosylǵan marapatyn tabys etti.

Esterińizge sala keteıik, Baıan Ólgeı aımaǵynyń Delún sumynynyń (kentiniń) týmasy, Mustafa Nurlanuly 2020 jyly uıymdastyrylǵan Mońǵrolııanyń memlekettik meıramynda úshinshi kezeńde memlekettik «pil» dárejeli palýan B.Soronzonboldty jeńgen. Al, tórtinshi kezeńde memlekettik «qarshyǵa» dárejeli palýan N.Zolboony, besinshi kezeńde memlekettik «lashyn» dárejeli palýan E.Enhbatty jyǵyp, memlekettik «Lashyn» ataǵyna ıe bolǵan.

Ózbekstandyq aqyn, depýtat qandasymyzdyń jańa kitaby jaryq kórdi - «ÓzA»

Kóp jyldar boıy bilim salasynda túrli laýazymdy qyzmet atqaryp, búgingi tańda saıasat jolynda jumys istep kele jatqan qoǵam qaıratkeri, aqyn Aqshagúl Tólegenovanyń jańa «Kaftımdagı qaldırǵoch» (Alaqandaǵy qarlyǵash) atty kitaby jaryq kórdi, dep habarlady «ÓzA» memlekettik aqparat agenttigi.

Ózbekstan Jazýshylar odaǵy múshesi, qazirgi kúnde Ózbekstan Olıı májilisi zań shyǵarý palatasynyń depýtaty qyzmetindegi aqynnyń kezekti kitabynda kóp jyldar boıy ózbekshe, qazaqsha jazylǵan týyndylary men jańa óleńderi oryn alǵan.

Uza.uz-nyń dereginshe, Ózbekstan táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan kitap «Kaftımdagı qaldırǵoch», «Ózbek-óz aǵam», «Dard – mehmon» syndy úsh bólimnen turady.

Aıta keteıik, Aqshagúl Tólegenova 1964 jyly Naýaı oblysy, Karmanın aýdanynda dúnıege kelgen. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń túlegi (1994 jyly). «Eńbek dańqy» (2018 j.) ordeni ıegeri. 2021 jyly ótken «Altyn qalam» baıqaýynyń «COVID-19-dyń Ózbekstanǵa áseri» atty tańdamaly shyǵarmalar boıynsha Eýropa Odaǵynyń alǵys hatymen marapattalǵan.

Qazaq jáne ózbek ádebı tilinde ózindik shyǵarmashylyǵyn shyńdaı bilgen aqynnyń qazirge deıin «Erkelegim keledi» (2002 j.), «Saǵynysh» (2006 j.), «Bizdiń úıge qarlyǵash uıa salǵan» (2016 j.), «Dard – mehmon» (2021 j.) kitaptary oqyrmanǵa jol tartqan.

«Osy oraıda qadirmendi oqyrman aqyn Aqshagúl Tólegenovanyń jańa kitabynda Qazaq poezııasyna ózindik qoltańbasyn qaldyrǵan aqyn Esenǵalı Raýshanovty joqtap jazǵan óleńin usynbaqpyz...», dep jazdy «ÓzA».

Aıta keteıik, atalǵan jazba qazaqstandyq aqyn Esenǵalı Raýshanovtyń qazasyna oraı jazylǵan Aqshagúl Tólegenovanyń «Men búgin jylap turdym» degen óleńimen túıindelgen.


Altaıdaǵy dene shynyqtyrý sabaǵy jeli qoldanýshylaryn qyzyqtyrdy - CNR

Birneshe kún qar jaýǵannan keıin, Altaı qalasyndaǵy orta-bastaýysh mektepter dene shynyqtyrý pánin taý shańǵysy kýrortyna aýystyryp, oqytý sapasyn arttyrý maqsatynda shańǵymen dene shynyqtyrýdy bastady, dep habarlaıdy Qytaıdyń CNR basylymy.

«Altaı qalalyq №2 orta mekteptegi 90-nan astam oqýshy kásiptik jattyqtyrýshynyń nusqaýymen shańǵy tebý jattyǵýyn jasady. Olar shańǵy teýip júrgendegi sátterinen sýretter men vıdeolardy áleýmettik jelige júktegen. Ony kórgen jeli qoldanýshylary sporttyń osy túrine qatty qyzyǵýshylyq tanytyp, kóptegen pikirler qaldyrǵan» dep jazady qytaılyq BAQ.

kazakcnr.com-nyń keltirgen deregine súıensek, Altaı qalasy shańǵy tebýdi orta-bastaýysh mektepterdiń dene shynyqtyrý pánine engizgen soń oqýshylar taý shańǵysyn tebýdi úırenýmen birge ózderine jańa dostar tapqan. Keıbir jasóspirimder osy sabaqtardan keıin bolashaqta kásibı shańǵyshy bolǵysy keletindigin aıtqan.

Aıta ketý kerek, Altaı qalasy taý shańǵy tebýdiń altyn beldeýine ornalasqan. Qys mezgilinde qardyń qalyńdyǵy orta eseppen 1 metrden asady. Sondyqtan Altaı qytaılyqtardyń eń sapaly tabıǵı taý shańǵy tebýge yńǵaıly óńirleriniń biri bolyp sanalady. Qazirgi kezde Altaı aımaǵy taý týrızmy kásibin bar kúshpen damytýda. Qar, muz saıahaty Altaıdyń týrıstik belgisine aınaldy.

Taıaý jyldardan beri Altaı qalasyndaǵy bes mektep dúısenbiden jumaǵa deıingi sabaq ýaqytyna sáıkes kúnine 400 oqýshyny uıymdastyryp, mektepten qar shańǵy alańy aralyǵyna avtobýspen jetkizedi. Oqýshylar «Jııań jýnshan» shańǵy alańyna baryp nusqaýshymen birge shańǵy tebedi. 2018 jyldan qazirge deıin jalpy 46 myń 300 adam ret qarda shańǵy tebý jattyǵýyna qatysqan.


Túrkııa men Qazaqstannyń yntymaqtastyǵy artýda - TRT

Túrkııa men Qazaqstan arasynda «Túrkııa-Qazaqstan shekara mańyndaǵy ortalyqtardy damytýǵa yntymaqtastyq kelisimi» jasaldy. Kelisimge qol qoıý rásimi Ystanbulda Túrkııa Saýda mınıstri Mehmet Mýsh jáne Qazaqstan Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Baqyt Sultanovtyń qatysýymen ótti, dep habarlaıdy Túrkııa radıo televızııa portaly.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, kelisimge qol qoıý rásiminen buryn Túrkııa jáne Qazaqstan delegatsııalar arasynda kezdesý boldy. Kezdesýden keıin Túrkııa-Qazaqstan shekara mańyndaǵy ortalyqtardy damytýǵa yntymaqtastyq kelisimi jasaldy.

Mınıstr Mýsh túrik tarapynyń transshekaralyq saýdany damytýda barynsha kómek kórsetýge daıyn ekenin bildirdi, bul másele boıynsha Túrkııanyń úlken tájirıbesin atap ótti.

QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Baqyt Sultanov pen Túrkııa Respýblıkasynyń Saýda mınıstri Mehmet Mýsh Qazaqstan aýmaǵynda transshekaralyq saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq ortalyqtaryn damytý salasyndaǵy ózara túsinistik týraly Memorandýmǵa qol qoıdy.


Qurt - halqymyzdyń eń paıdaly dástúrli taǵamy - CNR

Qurt halqymyzdyń densaýlyqqa asa paıdaly ulttyq dastúrli taǵamynyń biri. Qurt aqýyzǵa baı qunarly taǵam. Sondyqtan onyń adam densaýlyǵyna paıdaly bir qansha emdik qasıeti bar, dep jazady Qytaıdyń kazcnr.com aqparattyq portaly.

Atalǵan aqparat kóziniń keltirgen deregine súıensek, qazaq qurtynyń adam densaýlyǵyna paıdaly tómendegideı tórt túrli emdik qasıeti bar eken.

«Birinshisi - qurt asqazanǵa tamaqty sińiredi, tamaqtan keıin qurt jeseńiz astyń qortylýyn tezdetedi. Al ekinshi bir paıdasy qurt zapyrandy basady. Úshinshiden, qurt ish ótýdi toqtatady. Іshi ótken adam kúnine úsh tal qurt jese ishi dereý toqtaıdy. Qurttyń tórtinshi bir mańyzdy qasıeti - únemi qurt jese denege qajetti kaltsıı, myrysh, magnıı, fosfor sııaqty mıneraldy zattar tolyqtanady. Kaltsııdiń eń negizgi qaınar kózi qurt. Sondyqtan qazaqtyń osy bir ulttyq taǵamyn únemi jep turýdy umytpaıyq», dep jazady qytaılyq BAQ.


Qazaqstan delegatsııasy 21-shi halyqaralyq turmystyq tehnıka kórmesin tamashalady - Parstoday

Bul týraly osy aptada ırandyq Parstoday aqparattyq agenttiginde habarlanǵan bolatyn.

Irandyq BAQ-tyń dereginshe, Qazaqstan delegatsııasy sársenbi kúni Irandaǵy halyqaralyq turmystyq tehnıka kórmesin aralaǵan. 21-shi Halyqaralyq turmystyq tehnıka kórmesin aralaǵan soń Qazaqstan Elshisiniń orynbasary Turmystyq tehnıka ónerkásibi qaýymdastyǵynyń bas hatshysy Abbas Hashemımen kezdesti.

«Buryn Qazaqstan men Iran arasyndaǵy saýda baılanysy tek bıdaı men metaldy ımporttaýmen shektelip kelse, endi turmystyq tehnıka salasynda kóbirek yntymaqtastyq ornatýǵa talpynamyz»,- dedi Qazaqstan Elshiliginiń ýaqytsha senimdi ókili Turmystyq tehnıka ónerkásibi qaýymdastyǵynyń bas hatshysymen kezdesýinde.

Hashemı de bul kezdesýde Qazaqstannyń 18 mıllıondyq naryǵyn Irannyń turmystyq tehnıka eksporttyq naryqtaryn damytý úshin jaqsy múmkindik dep atap ótken. Parstoday-diń dereginshe, 3 elde Irannyń turmystyq tehnıka qurastyrý jelisi bar. Endi Qazaqstanda da jańa qurastyrý jelisin iske qosylady.


Shanhaıdaǵy ımport kórmesinde qazaqstandyq bıznes 100 mln dollarǵa kelisimshart jasasty - «Halyq gazeti»

Shanhaıda 4-shi Qytaı halyqaralyq ımport kórmesi (CIIE) óz jumysyn aıaqtady. Kórme jumysynyń 6 kúninde 480 000-nan astam kelýshi, sonyń ishinde treıder, óndirýshi kompanııalar, Qytaı jáne basqa elderdiń saýda jelileri qatysty.

Bul týraly osy aptada Qytaıdyń «Halyq gazeti» aqparattyq portalynda habarlanǵan bolatyn.

Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, qazaqstandyq pavılon kórme jumysy barysynda agroónerkásiptik keshenniń joǵary sapaly ónimderimen nazar aýdartty. QR pavılonynda 26 qazaqstandyq kompanııa óz ónimderin usynǵan. Kórme barysynda Qytaı men Qazaqstan bıznesi arasynda V2V onlaın formatta kelissózder júrgizilip, 100-den astam ımporttaýshylardan baılanys aqparattary alyndy. Kórme gıbrıdti formatta ótti jáne ónim úlgilerin tabıǵı túrde ornalastyrý men kásiporyndardyń qashyqtyqtan qatysýyn kózdedi.

«Kórme qorytyndysy boıynsha QHR-ǵa soıa, júgeri, arpa, zyǵyr tuqymy, raps maıy, bıdaı kebegi túıirshikteri, sıyr eti, qurǵaq túıe súti jáne t. b. qazaqstandyq taýarlardy jetkizýge kelisimsharttarǵa qol qoıyldy. Jasalǵan kelisimsharttardyń jalpy somasy 105 mln AQSh dollarynan asty. Birqatar kompanııalar áleýetti qytaılyq satyp alýshylarmen kelissózderdi jalǵastyrýda», dep jazady people.cn.


Avtor:
Tilshi

Jańalyqtar

MURAǴAT