+7 (701) 759 90 19
USD 428.71 EUR 519.12
RUB 5.79 CNY 66.61
Jańalyqtar

Ózbekáli Jánibekovten qalǵan isti jalǵastyrý bizdiń býynǵa buıyrypty - Nurbolat Ahmetjanov

2021 jylǵy 18 sáýir 11:30
Bólisińiz:
Ózbekáli Jánibekovten qalǵan isti jalǵastyrý bizdiń býynǵa buıyrypty - Nurbolat Ahmetjanov

NUR-SULTAN. QazAqparat – 18 sáýir – Halyqaralyq eskertkishter men tarıhı oryndar kúni. Osyǵan oraı QazAqparat tilshisi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanovpen suhbat qurdy.

Uqsas jańalyqtar
«Nartaı» fılminiń saýndtregin men jazǵan joqpyn - Aqtoty Raıymqulova Eýro-2020: týrnırdiń resmı ánurany usynyldy Van Gog kartınasy aýktsıonda 39,2 mln dollarǵa satyldy

- Nurbolat myrza, áýeli qoryq-murajaı týraly qysqa-nusqa aqparat berip ótińizshi. Quramyna qandaı nysandar kiredi?

- Qoryq-mýzeı áıgili Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń bazasynda qurylǵan. Al keseneniń 1385-1405 jyldary Ámir Temirdiń pármenimen ıAsaýı babamyzdyń molasynyń ústine salynǵanyn tarıhtan bilesizder. Bizdiń mýzeı 1978 jyly qurylǵan. Oǵan muryndyq bolǵan – Ózbekáli Jánibekov. Qazirgi «qoryq-mýzeı» mártebesin alǵanyna kóp bolǵan joq. «Áziret Sultan memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi» degen resmı ataýy bar. Shtatta 100 adam jumys isteıdi. Qoryq-mýzeıdiń aýmaǵy 88,7 gektar. Keshen tórt qaqpadan turady. Tórt qaqpa tórt baǵytqa qarap tur. ıAǵnı, Jeti Ata qaqpasy, Darbaza qaqpasy, Músálla qaqpasy jáne Tákııa qaqpasy. Bul qaqpalar týraly Qoqan handyǵy kezinen qalǵan derekter bar. Sol derekter boıynsha tarıhı qaqpalar qaıta boı kóterdi. Qoryq-mýzeı bolǵannan keıin quramyna birneshe nysan kiredi. Mysaly, ıAsaýı kesenesinen bólek, XVI ǵasyrda salynǵan, sonaý 1975-78 jyldarǵa deıin jumys istegen Shyǵys monshasy bar. Ol jerde qylýet deıtin jerasty meshiti bar. Qoja Ahmet ıAsaýı 63 jasqa kelgende «Men Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) jasyna keldim, endi maǵan jaryq dúnıe kórýge bolmaıdy dep, jerastynan meshit jasap, sol jerde kúneltken eken. 128 jasqa deıin qalǵan ómirin sol qylýette ótkizdi degen derekter aıtylady. Sol qylýette jatyp birneshe qundy eńbekterin qaldyrǵan. «Dıýanı hıkmet» te sol kezde jazylǵan. Islamdy, sharıǵat zańdaryn óleń tilimen bergen eń mańdaıaldy eńbekteriniń biri ǵoı. Budan bólek qoryq-mýzeıdiń aýmaǵynda Juma meshiti bar. Kezinde Qoja Ahmet ıAsaýıdiń úıi sol jerde turǵan eken. Keıin ózi dúnıeden ótkennen keıin, jumada kelip namaz oqıtyn meshit qylyp alǵan. Juma meshiti bolyp atalatyny sondyqtan.



Osy Túrkistan qalasynda Gaýhar ana kesenesi bar. Ol –ıAsaýıdiń qyzy. Álqoja ata kesenesi degen de bar. Ol – ıAsaýı babamyzdyń kúıeý balasy. Saýran qalashyǵy da osy mýzeıdiń qaramaǵyna enedi. Úkásha ata kesenesi men qudyǵy bizdiń mýzeıge qaraıdy.

- Týrıster kóbine qaı elden kelip jatyr?

- Pandemııaǵa baılanysty shetelden kelýshiler az. Іshki týrızm deımiz ǵoı, Qazaqstannyń qalalarynan kelip jatyr, Ásirese janymyzdaǵy Shymkent pen Qyzylordadan kelýshiler kóp. Áýe qatynasy ashylǵannan beri Almaty men Nur-Sultannan kelýshiler kóp. Epıdemıologııalyq jaǵdaı rettelse, mamyrda Túrkııanyń áýe joldary ashylady. Onda Túrkııadan kelýshiler kóbeıedi. Ózbekstan men Qyrǵyzstannan qatynaıtyn poıyzdardy Túrkistan arqyly ótkizý qolǵa alynbaq. Jalpy týrısterdiń kóbeıýi josparlanyp otyr. Aldaǵy 3-4 jylda kelýshiler sany 3 mln adamnan asady degen joramal jasap otyrmyz.

-Sheteldik týrısterdi qarsy alýǵa mamandaryńyz daıyn ba? Til bilý jaǵynan qandaı talap qoıyp otyrsyzdar?

- Barlyq gıdter keminde 3-4 til biledi. Aǵylshyn, ózbek, túrik tilderinde sóıleı alady. Túrkistanda Halyqaralyq qazaq-túrki ýnıversıteti bar. Byltyr Týrızm jáne qonaqjaılyq ýnıversıeti ashyldy. Ol jerde de bizge mamandar daıyndaıdy. Týrıster qaptap kelse de mamandar sapaly qyzmet kórsetýge daıyn. Tek qana qalanyń ınfraqurylymyn damytý kerek Qonaqúıler kóp kerek. Tamaq ishetin oryndar kóp kerek. Sol kezde Túrkistan ekinshi Mekkege aınalady dep topshylaýǵa bolady.

Saýran topyraǵynyń qasıeti

-Túrkistan túrlengen tustan bastap arheologııalyq zertteýler jandandy ǵoı. Qandaı nátıje bar?

- Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesinen Jeti Ata qaqpasyna deıingi aýmaqtyń tarıhı panoramalyq túrin qalpyna keltirý úshin Ortalyq magıstraldy kósheni qaıta jańǵyrtý jumystary qarqyndy júrgizilip jatyr. Han ordasyna qarsy bette kólemi 40h40m meshit-medrese ornyna arheologııalyq qazba jumystary júrgizildi. Keseneniń batys buryshynan magıstraldy kósheniń eki jaq betindegi turǵyn úılerdi arshý barysynda qarama-qarsy ornalasqan eki munaranyń orny tabyldy.


Keseneniń ońtústik bóliginde ornalasqan Eski Túrkistan qalasynyń kóne shahrıstanynan tabylǵan kerýen saraı, monsha, keramıkalyq tseh, mektep oryndary – XVIII-XIX ǵasyrlarǵa tán, ózindik erekshe mańyzy bar sırek kezdesetin oryndar.

Tákııa qaqpasynyń janynan tabylǵan úlken Kerýen saraıynyń qabyrǵalaryndaǵy qujattar men baǵaly zattar saqtaıtyn arnaıy qýystar erekshe nazar aýdartady.

- Kerýen saraı dep otyrǵanyńyz kerýender damyldaıtyn oryn bolǵan ǵoı sonda?

- Kerýen saraıynyń qabyldaý bólmesi, aýlasy, qoımalary, kerýenshiler turatyn bólmeleri, namazhanasy, «múrıchá» dep atalatyn bir bólmeli monshasy bar. Tákııa qaqpasyna jaqyn jerden ashylǵan úlken mekteptiń qurylysy da erekshe nazar aýdaratyn jańalyqtardyń biregeıi. Bul –Túrkistanda tabylǵan alǵashqy mektep. Arheologtar tapqan erekshe oljalarynyń biri – keramıkalyq tseh orny. Mamandardyń aıtýynsha, bul jerde ydys-aıaq pen qurylys kirpishterin kúıdiretin keshendi tseh bolǵan. Ár túrli úlgidegi 8 peshtiń orny qazyldy. Keshende saz ıleıtin, ydys-aıaq jasaıtyn, keptiretin, kúıdiretin, saqtaıtyn oryndardyń barlyǵy qarastyrylǵan.

- Keramıka tsehynda quıylǵan kirpishterdiń ıAsaýı kesenesin salýǵa qoldanylǵan joq pa eken? Arheologtar bul jaǵyn zerttedi me?

- Bul jerde naqty kesip aıtý úshin keshendi zertteý júrgizý qajet shyǵar. Degenmen, osy tsehtan shyqqan ónimder ıAsaýı kesenesiniń qurylysyna qoldanylylǵan bolýy múmkin degen boljamdar bar. Mysaly, Saýrannyń topyraǵynyń qasıeti týraly ańyz bar. Sol ańyz boıynsha Saýrannyń topyraǵynan quıylǵan kirpishten ıAsaýı kesenesi turǵyzylǵan. Qurylysshylar 40 shaqyrymdyq tizbekke turyp, kesenege kirpish tasyǵan desedi. Keseneniń kirpishteri osy kúnge deıin saqtalyp otyr. Qalyńdyǵy 2,5-3 metrge deıin barady. Іshine kirip, kirpishin qolmen ustaǵanda 6 ǵasyrdy boıynan asyryp bizge jetkenin sezinesiń.


-Túrkistan órkenıetiniń monsha mádenıetin dáleldeıtin tarıhı oryndar týraly ne aıtasyz?

-Mamandardyń zertteýi nátıjesinde kóne shahrıstannan tabylǵan kishigirim monsha qurylysy da birneshe bólmelerden turǵany belgili boldy. Sý rezervýary sııaqty – sardoba da saqtalǵan. Qurylystan bólek qyzmetkerler úshin arnaıy bólmelerdiń bolýymen de erekshelenedi. Emdik qasıeti bar tunbalar daıyndaıtyn haýyz tárizdes ydys ta saqtalǵan.

Sonymen qatar, ıAsaýı kesenesi men Jeti Ata qaqpasyna deıingi magıstraldy kóshede de zertteý jumystary júrgizildi. 620 metrlik negizgi kósheniń boıynda qazylǵan 170 metr aýmaq zerttelip, han meshiti janynan uzyndyǵy 70 metr, eni 25 metr bolatyn handardyń jeke namaz oqıtyn «mahsýra» bólmesi men áskerı munaralar, meshit munaralary men qonaq qabyldaıtyn «málzel» bólmesi anyqtaldy. Jeti Ata qaqpasyna deıingi magıstraldy kósheden tabylǵan keshendi qurylystar XV-XVI ǵasyrlarǵa tıesili.

Sondaı-aq, kóshe boıyndaǵy XVIII-XIX ǵasyrǵa tán ǵımarattar keıin kópshilikke qyzmet kórsetetin dúkenge, ashanaǵa aınalǵan. Birneshe jyl buryn magıstraldy kóshe boıynan Esim han ordasy men meshiti tabylǵan bolatyn.

3000 jyldyq tarıh

- Juma kúni ótken halyqaralyq beınekonferentsııada Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova Kúltóbedegi zertteýler týraly aıtyp qaldy. Bul qandaı nysan?

- Túrkistannyń dáýirlep turǵan bir kezeńinde ıAsy qalasy boldy. Keıin Kúltóbe dep ataldy. Al Qazaq handyǵynyń tusynda Túrkistan bolyp túledi. Arheologtar zertteı kelip, Túrkistan qalasynyń tarıhy 3000 jylǵa jýyqtaıdy dep otyr. Óıtkeni Ózbekstandaǵy Buqara, Samarqan qalalarymen tamyrlas. ıAǵnı, sol jyldary paıda bolǵan, Jibek jolynyń boıyndaǵy róli úlken qalanyń biri bolǵan ǵoı. Jalpy Túrkistannyń ómirsheńdigine Qoja Ahmet ıAsaýıdiń osynda jasap, osynda jerlenýi sebepker boldy dep oılaımyn.

Qazirgi tańda «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń terrıtorııasynda «Kúltóbe» arheologııalyq parkin ashýǵa daıyndalyp jatyrmyz. Bul joba Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen, «ERG» kompanııasynyń demeýshiligimen 2019 jyly bastalyp, 3 jylǵa josparlanǵan. Arheologııalyq qazbalar men qalpyna keltirý jumystaryn Qazaq ǵylymı zertteý ınstıtýty júrgizip keledi. 2019 jyly Kúltóbe qalashyǵynyń ózinde júrgizilgen arheologııalyq jumystardyń nátıjesinde HІІІ-HІV ǵasyrlarǵa jatatyn kóshe, sol kósheniń boıyndaǵy turǵyn úıler men sheberhana qurylystarynyń oryndary ashyldy. Byltyr sol qurylystardy qalpyna keltirý jumystary júrgizildi.

- Mýzeıdiń jádigerler qory týraly aıtyńyzshy? ıAsaýı tutyndy deıtindeı muralar bar ma?

- Mýzeı qoryndaǵy jádigerlerdiń jalpy sany byltyr 24 507 dana bolǵan. Bıyl 82 dana zat mýzeı qoryna qabyldandy. Onyń 18 danasy negizgi qor esebine, 64 danasy ǵylymı kómekshi qor esebine alyndy. «ıAsaýı izimen» jobasynyń aıasynda mýzeı ekspozıtsııasyna «Dıýanı hıkmettiń» túpnusqa qoljazba nusqasy, sonymen qatar 1887-1901 jyldary Qazanda, 1901 jyly Ystanbulda, 1902-1911 jyldary Tashkent baspalarynan jaryq kórgen nusqalary, hıkmettiń latyn tilinde jaryq kórgen nusqasy qoıyldy. «Áziret Sultan» qoryq-mýzeıiniń qorynda 3000-ǵa jýyq jazba eskertkish saqtalsa, onyń ishinde 440-y kóne baspa kitap, 160-y túrnusqa qoljazba, 21-i tarıhı qujat bolsa, 11-i jańa qundy kitap. Mýzeı ekspozıtsııasyna 591 kitap pen 20-dan astam etnografııalyq jádiger qoıylǵan.

800 jyldyq asataıaq



- Keseneniń eń bir qundy dúnıesi kitaphana bolǵan desedi. Ony qalpyna keltirý boıynsha ne istelip jatyr?

- Tarıhı derekterge súıensek, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesindegi kitaphana bólmesi 1950 jyldarǵa deıin jumys istep, ıin tiresip turǵan dinı kitaptar keıinnen qoldy bolǵan eken. Kitaphana jáne onyń qory jónindegi derekter 1913 jyly «Qazaq» gazetine basylǵan Mirjaqyp Dýlatovtyń «Haziret Sultan» maqalasynan, A.Semenovtyń 1922 jyly keseneni arnaıy komıssııa quramynda kórip shyqqan soń jazǵan qorytyndy jazbasynan, 1928 jyly keseneni zerttegen M.E.Masson eńbekterinen kezdestirýge bolady.


Qazirgi tańda kitaphanany jańǵyrtyp, ortaǵasyrlyq stıldegi kitaphana etip qoıdyq. Kezinde ol jerde nebir qundy dinı kitaptar shashylyp jatqan eken. Ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketken ǵoı. Óıtkeni qaraýsyz qaldy. Sovet zamanynda din týraly aıtýǵa, dinı adamdary ýaǵyzdaýǵa shek qoıylǵan. Kóptegen muradan sol kezde aıyryldyq. Kitaphanada XІІІ ǵasyrdyń qurany bolǵan. Qazir ol Almatydaǵy ulttyq kitaphananyń qorynda saqtaýly tur. Sol kezde bir janashyrlar Almatyǵa aparyp, saqtap qalǵan. Jalpy kóp dúnıe joǵalyp ketti.


- Talaı kitap qoldy bolǵan dedińiz. Qoldy bolǵan tek kitap qana emes shyǵar. Olardyń ushyǵyn tabý múmkin be? Іzdeý salyp jatyrsyzdar ma?

- Qoja Ahmet ıAsaýıge qatysty derekter men muralardy jan-jaqty zertteý, izdeý, urpaqqa amanattaý úshin byltyrdan bastap qolǵa alynǵan «ıAsaýı izimen» ǵylymı-ekspedıtsııalyq jobasy aıasynda kóptegen jetistikterge qol jetkize bastadyq. Ekspedıtsııa jumysyn Ahmet ıAsaýı ómirge kelgen Saıram aýdanyndaǵy, Mahmut shaıyq beıiti janyndaǵy qara shańyraqtyń ornynan bastap, ata-anasy Ibrahım shaıyq pen Qarashash ana kesenesinen jáne eń alǵashqy ustazy Aq ata beıitinen bastap, Sozaq, Jambyl óńirlerin araladyq. Bıyl izdeý jumystaryn Ózbekstan Respýblıkasynyń Namanǵan qalasynan bastadyq. Jýyrda ǵana sol qalada turatyn 98 jastaǵy Ibrahımjan aqsaqaldan ıAsaýı babamyz ustaǵan mór men kóne shejireni taptyq. Al Túrkistannyń janynan Ahmet ıAsaýıdiń naǵashysy Taǵaıyn ataǵa tıesili 800 jyldyq asataıaq, Áziret Sultan babamyzdyń jıeni Júsip atanyń tarıhyna qatysty qoljazba tabyldy.

40 jyldan keıingi qaıta órleý

- Ózińiz ataǵan ózgerister munda kelýshilerdiń sanyn arttyra aldy ma?

- 2019 jyly bizdiń qoryq-mýzeıge 1 mln 148 myń adam keldi. 2020 jyly pandemııa boldy da, mýzeı 6 aı boıy jabyq turdy. Árıne, kórsetkishter tómendep ketti. Byltyr kelgenderdiń sany – 382 606 adam. Onyń ishinde Úkasha ata kesenesine 26 474, Júsip ata kesenesine 1 799, Gaýhar ana kesenesine 34 425, Saýran qalashyǵyna 18 411 adam bas suqty. 2018 jyly Túrkistan oblys ortalyǵy bolsa, jýyqta ótken TMYK-tyń beıresmı sammıtinde túrki memleketteriniń basshylary biraýyzdan Túrkistandy túrki áleminiń rýhanı astanasy etip jarııalady. Túrkistannyń mártebesi kóterilgen saıyn, bizge kelýshilerdiń de sany artyp jatyr. Túrkistanǵa kelgen adam ıAsaýı kesenesine zııarat jasamaı ketpeıdi. Óıtkeni ol jerde Qoja Ahmet ıAsaýıden bólek qazaqtyń 21 hany, 8 sultan, 28 bı, 63 batyrymyz jatyr. Mýzeı mamandarynyń zertteýi boıynsha, bul jerde jerlengen jaısańdardyń sany 228 adamǵa jetip otyr. Tarıhı derekter men qujattarǵa sáıkestendirilip, esimderi belgili bolǵan marqumdardyń sany 300-den asady. Mine, 40 jyldan astam tarıhy bar Áziret Sultan mýzeıi qazirgi tańda halyqqa qyzmet kórsetip jatyr. Ózbekáli Jánbekov bastaǵan isti jalǵastyrý bizdiń býynǵa buıyryp otyr.

- Suhbat barysynda Úkásha ata jáne Jet Ata degen esimderdi kóp atadyńyz. Bular kimder?

- Úkásha ata degen kezinde bizdiń jerge arab elinen kelgen ýaǵyzdaýshy bolǵan. Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) janynda júrgen, oqqaǵary bolǵan adam eken. Ańyz boıynsha qazaq topyraǵynda qaıtys bolǵan. Tań namazynda dushpandary basyn shaýyp jibergen desedi. Aıta bersek, ańyzy kóp. Shabylǵan basy domalap baryp qudyqqa túsken. Sol sý qasıetti Mekkeden biraq shyǵyp, basy sonda jetken degen ańyzdar bar. Sahabalar tanyp, paıǵambardyń janyna jerlegen deıdi.

Jeti Ata qaqpasy – jeti birdeı atamyzdyń jerlengen jeri. Jeteýi de ıAsaýı babamyzdyń shákirtteri. Jalpy ıAsaýıdiń shákirtteri onyń ilimin búkil túrki álemine taratqan. Sonyń ishinde 100-den astam memleketke ıAsaýı ilimi jetken. Bir Túrkııanyń ózine 73 shákirti barǵan.

- Bir jyldary ıAsaýı kesenesiniń aınalasy qaraqshy men qaıyrshynyń ordasyna aınalǵany týraly dabyldar kóp aıtylyp ketip edi. Qazir ondaı problema bar ma?

- Osydan 2-3 jyl buryn osy jerde teris qylyqty dúnıeler, tártipsizdikter boldy. Qaıyr tileýdi kásip etkender kóp júretin. 2-3 jyldan astam ýaqyt boldy. Onyń bárinen tazardy. Bárin jónge keltirdik. Jabaıy saýda-sattyq oryndary súrildi. Sonyń arqasynda las aýradan tazardy. Qazir bul jerde týrıster men qonaqtar ǵana júredi. Qarap otyrsańyz, adamdardyń qatynasy da ózgerdi. Ózim osynda alǵash jumysqa kelgende alaıaqtyqtyń qurbany bolǵanym bar. Bir bala júgirip kelip, Almatydan kelgen stýdent ekenin, qujaty men aqshasyn jolǵatyp alǵanyn, úıine qaıta almaı júrgenin aıtty. Janym ashyp 5000 teńge ustatyp jiberdim. Jumysqa kelip aıtsam, bári kim ekenin tanyp otyr. Qazir onyń bárinen aryldyq. Áli de saqtyqty álsiretken joqpyz. Týrıstik polıtsııa da kómektesip jatyr. Men osynda jumys istep jatqaly 3,5 jyldan asty. Men kelgennen keıin kóp ótpeı qalanyń mártebesi ózgerip, Túrkistan túrlene bastady. Sol qarqynnan qalyp qoımaıyq dep, biz de qoryq-mýzeıdiń jumysyn jandandyryp jatyrmyz. Úsh jyldyń ishinde kóp ózgeris boldy. 7-8 jyl buryn kelgen adamdar qazir tanymaı qalyp jatyr dese bolady. Túrkistan ǵana emes, keseneniń aınalasy da qatty ózgerdi. Áli de túrlendirsek degen nıetimiz bar.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Esimjan Naqtybaı

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT