+7 (701) 759 90 19
USD 430.51 EUR 505.72
RUB 5.51 CNY 64.14
Jańalyqtar

Orhan Selen: Astana - juldyzdaı jaryq qala

2018 jylǵy 18 maýsym 16:03
Bólisińiz:
Orhan Selen: Astana - juldyzdaı jaryq qala

ASTANA. QazAqparat - Bıyl Qazaqstan astanasy Alataý bókterinen Saryarqa dalasyna aýysqanyna týra 20 jyl tolyp otyr. Osy mártebeli mereıtoı qarsańynda QazAqparat qazaqtyń bas shahary jónindegi elorda qonaqtarynyń estelikterin jarııalaýdy jón kórip otyr. Búgin biz túrkııalyq «Anajurt» gazetiniń kolýmnısi Orhan Selenniń Astana týraly tolǵanysyn oqyrman nazaryna usynamyz.

***

Orhan SELEN

«Anajurt» gazetiniń kolýmnısi: Juldyzdaı jaryq qala

Keńes odaǵy ydyraǵannan keıin táýelsizdikke qol jetkizgen Qazaqstannyń osy jyldar ishinde kózge túsken basty ereksheligi - barlyq damý men ózgeristerdi qaqtyǵyssyz, talas-tartyssyz, beıbit túrde júzege asyryp otyrǵandyǵy. Keıbir elderde basqarý júıesi bir-aq kúnde aýysyp, aıaǵy qandy qyrǵyn men saıası tóńkeriske ulasyp ketip jatqan jaǵdaılar barshylyq. Beı-bereketsizdiktiń aldyn-alý úshin qaısar rýh, qaıratty kúsh-jiger kerek.

Qazaqstan halqy 1991 jyldyń 25 jeltoqsanynan bastap tańdaýly tulǵa, alǵyr basshy Nursultan Nazarbaevqa biraýyzdan qoldaý kórsetip, el birligi men yntymaǵyn berik saqtap keledi.

Nursultan Nazarbaev - myqty memlekettik qaıratker, álemdik deńgeıdegi dana saıasatker. Túrkııalyqtardyń baýyrlas maqtanyshyn etene tanyp, ustanǵan saıasatyn durys túsinýi jahandanyp jatqan dúnıe aldynda ulttyq pozıtsııamyzdy kúsheıtýge múmkindik beredi. Túrkııaǵa Qazaqstandy, ult lıderin nasıhattaý maqsatynda atqaryp otyrǵan meniń jumystarym da ýaqyt óte kele óz nátıjesin kórseteri sózsiz.

Nebir náýbetter men qıyn-qystaý zamandardan aman-esen ótip, talaı tulǵasy ultty uıystyrý jolynda qurban bolǵan Qazaq eli táýelsizdiktiń shırek ǵasyrynda Nursultan Nazarbaevtyń sheber basqarýymen qýatty halyqqa, irgeli elge aınaldy. Buǵan eshkimniń talasy bolmaýy tıis. Qazaqstanda tańǵajaıyp dúnıeler jasaldy. Aıryqsha keremettiń biri dep uly dala elordasy - Astanany bólip aıtar edim.

Jańa qalany óz kózimmen kórdim jáne armansyz araladym. Meniń túıgenim, Astana - tek zamanaýı talapqa saı salynǵan shahar ǵana emes. Astana - Azııa qurlyǵynda damyp, álemniń jaryq juldyzyna aınalǵan memlekettiń bet-beınesi eken. Jan-jaǵyńyzǵa muqııat kóz salsańyz, Qazaqstannyń qanshalyqty baı el ekendigin baǵamdaısyz. Ár kirpishi jańa tehnologııamen, tyń ádispen qalanǵan. Qala turǵyndarynyń sany bir mıllıonmen shektelmeı, aldaǵy 25 jylda Azııanyń eń iri ári qýatty ortalyǵy bolýǵa múmkindigi bar.

Qalanyń keń dańǵyldary men alańdary, saıabaqtary men demalys oryndary, jazdyq sahnalary men jaıaý joldary jáne shahardy ekige jaryp, erkeleı aqqan Esil ózeni janǵa jaılylyq syılaıdy. Kún saıyn qonaq úıdiń onynshy qabatynan tamashalap, juldyzdaı jaryq kóriniske toıa almadym. Samaladaı ottar kempirqosaq syndy túrli túske aýysyp, kózdi arbady. Kóńilge jylylyq uıalatyp, jan saraıymdy nurlandyrdy. «Jaryq shahar - Astana» degen tirkes eriksiz tilime oraldy. Qazaqstannyń asqaq astanasy týraly áńgimeleý ońaı bolmasa da ásemdigi áli kúnge erekshe sezimge bóleıdi.

Astana - qazaq tilinde «bas qala» degen sóz eken. Burynǵy aty Akmolınsk (Patshalyq Reseı tusynda), Tselınograd (Keńes odaǵy kezeńi), keıin Aqmola dep ózgertilgen. Jas bolsa da halyqaralyq talapqa saı shaHardyń «Astana» atanýy sımvolıkalyq mańyzǵa ıe.

Astananyń el ordasy retinde tańdalýynyń úsh mańyzdy faktory bar dep sanaımyn:

1. Táýelsizdikke qol jetkizgen azat memleket tarıhqa jańa bas qalamen enýdi durys kórdi.

2. Burynǵy astana - Almaty qalasy eldiń ortalyǵynan alys jatty.

3. Reseı shekarasyna jaqyn aımaqtarda halyqtyń sanyn kóbeıtý qajettiligi týdy.

Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev saıası danalyǵymen qatar, qala turǵyzý sheberligin Astana tájirıbesi arqyly kórsetti. KSRO-nyń bodandyǵynan bosap, 1991 jyly 16 jeltoqsanda egemendigin jarııalady. Aıtýǵa ońaı bolǵanymen, ámirshil júıeniń tyrnaǵynan qutylý is júzinde jaıdan-jaı kele salǵan joq. 15 jeltoqsanda kommýnısttik partııanyń múshesi bolyp, bir kúnnen keıin erkin naryqtyq ekonomıkaǵa kóshý jáne osy protseske beıbit túrde qol jetkizý áleýmettanýshylardyń zertteý nysanyna iligetin qyzyqty taqyryptyń biri ekeni sózsiz. Óıtkeni bul - tarıhı muǵjıza, tosyn qudiret. Alladan beriletin erekshe qubylystyń ıesi - Nursultan Nazarbaev.

Aıta keterligi, qazaq halqy bir ǵana ulttan quralmaıdy. Qazaqtar, orystar, nemister, ózbekter, tatarlar, ýkraın, uıǵyrlar, basqa da etnos ókilderi tatýlyqty tý etip, ózara túsinistikpen ómir súrip jatyr. Bul etnıkalyq áralýandyq pen dinı qundylyqtardy saıası qural retinde qoldanýǵa jol bermegen Elbasynyń úlken jetistigi. Sondyqtan Memleket basshysy HH-HHІ ǵasyrdyń kóshbasshysy retinde tarıhta qalady.

Tabystyń kilti, muǵjızanyń qudireti Qazaqstan ishinde ǵana aıtylmaı, búkil álemge jetýi tıis. «Onyń ne qajeti bar?» degen suraqtyń jaýaby qanshalyqty qarapaıym bolsa, sonshalyqty mańyzdy. Egerde qalar bolsaq, ártúrli ulttar men senimder ádiletti túrde kıkiljińsiz ómir súre alatyn kórinedi. Elbasy sarabdal saıasatker retinde zamana týǵyzǵan «jatsyný» aýrýynan alys boldy, kerisinshe alysty jaqyndatty, jaqyndy baýyryna basty. Tereń oıy jáne jetistikke jetýge umtylǵan talpynysy arqyly múmkin emes dúnıeni shyndyqqa ulastyrdy.

Jaqynda qazaq jeri týraly jazǵan jazbalarymdy jınaqtap, «Ǵalamnyń jaryq juldyzy - Qazaqstan» degen ataýmen kitap shyǵardym. Jańylyspaǵanyma senimdimin.

Kópti kórdim, talaı jerdi araladym...

Tek Qazaqstanda jáne Astanada ǵana baqytty kúı keshtim.

Orhan SELEN

«Anajurt» gazetiniń kolýmnısi

***

Maqala Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginiń kómegimen daıyndaldy

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT