+7 (701) 759 90 19
USD 377.09 EUR 407.37
RUB 5.93 CNY 53.95
Jańalyqtar

Oralhan Bókeı parsy tilinde sóıledi - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

2019 jylǵy 26 qazan 10:33
Bólisińiz:
Oralhan Bókeı parsy tilinde sóıledi - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar
Mońǵolııalyq qandasymyz Malaızııadaǵy avtorallıde álem chempıony atandy - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý Qazaq jigiti álemdegi TOP-10 kompanııanyń birinde eńbek etedi – Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

Ózbekstanda halyq sany qansha? - ÓzA

Memlekettik statıstıka komıtetiniń málimetinshe, Ózbekstanda halyq sany 2019 jyldyń 1 qazanyndaǵy jaǵdaı boıynsha 33,7 mıllıondy qurady. Halyqtyń ósý qarqyny ótken jylmen salystyrǵanda 1,9 paıyzǵa joǵarylaǵan, dep habarlaıdy ózbekstandyq uza.uz aqparat portaly.

«ÓzA» aqparat agenttiginiń málimetinshe, respýblıkalyq oblystar statıstıkasyna sáıkes, dál osy 2019 jyldyń 1 qazanyndaǵy jaǵdaı boıynsha eń kóp halyq Samarqand oblysynda turady. Ózbekstandaǵy halyqtyń 11,4 paıyzy osynda qonystanǵan. Ferǵana oblysy - 11,1 paıyzdy qurasa, Qashqadarııa - 9,7 paıyzdy kórsetken.

«Statıstıka komıtetiniń deregine sáıkes, Ózbekstan halqynyń 30,5 paıyzy - eńbek jasyna tolmaǵandar. Al, 59,1 paıyzy - eńbekke qabiletti jastaǵylar. Eńbekke qabiletti jastan joǵarylar - 10,4 paıyz. 1 qańtar men 1 sáýir aralyǵyndaǵy halyq sanynyń kórsetkishi 33,3 mıllıon bolǵan» dep túıindeıdi ózbekstandyq BAQ.

Mońǵolııa-Qazaqstan arasyndaǵy tóte jolǵa temir jol salyna ma? - Kaznews

Qazaqstannyń Mońǵolııadaǵy Elshiligi Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Q.Toqaev jarııalanǵan «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Joldaýynyń negizgi basymdyqtaryn, QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaevtyń jahandyq antııadrolyq bastamasy men Mońǵolııanyń Premer-Mınıstri H.Húrelsúhtyń Qazaqstanǵa jasaǵan resmı saparynyń qorytyndysy boıynsha baspasóz brıfıngin ótkizdi, dep habarlaıdy mońǵolııalyq kaznews aqparattyq portaly.

Sonymen qatar, Elshi QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaevtyń jahandyq ıadrolyq qarýdy taratpaý salasyndaǵy bastamasyn iske asyrý barysy jóninde aqparat bere otyryp, 2019 jyly Qazaqstannyń ıadrolyq qarýdy taratpaý týraly shartqa jáne MAGATE-ge múshe bolyp qosylǵanyna 25 jyl tolǵanyn BAQ ókilderine jetkizdi.

Budan basqa, mońǵolııalyq BAQ ókilderine 10-12 qazan kezeńinde QR Premer-Mınıstri A.Mamınniń shaqyrýymen Mońǵolııanyń Premer-Mınıstri H.Húrelsúhtyń Qazaqstanǵa jasaǵan resmı saparynyń qorytyndysy boıynsha tolyq aqparat berilgen.

Osy sapardyń qorytyndysy boıynsha ekijaqty yntymaqtastyqtyń negizgi baǵyttaryna jańa serpin beretin 7 halyqaralyq qujatqa jáne 8 kommertsııalyq shartqa qol qoıylǵan.

Mońǵolııalyq aqparat kóziniń deregine súıensek, elshi ekijaqty dostyq qarym-qatynastyń jyldan-jylǵa ulǵaıyp, bekýiniń taǵy bir sebebi - maýsym aıynan bastap «SCAT Airlines» kompanııasy Ulan-Batyr – Nur-Sultan baǵyty boıynsha tikeleı reıstiń turaqty oryndalyp otyrýy. Bul óz kezeginde azamattar arasynda ózara almasý joǵarylap, nátıjesinde ekijaqty saýda-ekonomıkalyq qatynas jáne eki elde týrızmniń jandana túsýine septigin tıgizedi.

«Sondaı-aq, kóp keshikpeı Ulan-Batyr - Almaty baǵytyna tikeleı reıs ashý josparlanyp otyr. Eki el azamattaryna jolmen 49 km júrip, shekaraǵa jetetin múmkindik bar. Bul baǵytqa temirjol salý máselesi zerttelip jatyr» dep túıindeıdi kaznews aqparattyq portaly.

Janar - halyqtyń sheksiz rızashylyǵyna bólenip týǵan qyz - CNR

Osy aptada Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» aqparat agenttiginde belgili kınorejısser Janar Saǵatqyzy jaıly «Úsh jaqsylyqtan týǵan rejısser» atty kólemdi esse jaryq kórdi. Jazba avtory bul maqalasynyń basynda tanymal rejısserdiń ákesi, aýdarmashy, baspager Saǵat Jaıpaquly men anasy, jýrnalıst, aqyn Tursyn Jolymbetqyzy jaıynda aıtady. Olardyń aıryqsha kishpeıil, sondaı meıirimdi jandar ekenine toqtalady.

Avtor «Janardaı kúlli qytaı eline tanymal bolǵan sanaly urpaqty tárbıelep jetkizýdiń syry nede?» degen saýalǵa jaýap alǵysy keletinin rejısserdiń anasyna aıtady. Bul saýalǵa qart jýrnalıst Tursyn Jolymbetqyzy eleń etkizerlik jaýap berdi dep jazady avtor.

«Pendeniń dańqty bolýy onyń qajyry men qabiletine ıek súıeıdi desek te, kózge kórinbeıtin bir kúsh sol pendeniń jolyn ashady degenge kózim jetti. Sút kenjemniń elge tanylýyn men myna bir izgilikti ispen baılanystyramyn, - dedi de Tursyn apaı tosynnan áńgimesin bastaýǵa yńǵaı tanytty» dep jazady maqala avtory. Sút kenjem dep otyrǵany - tanymal rejısser Janar Saǵatqyzy.

Aqylyna ajary, talantyna talpynysy saı kelgen qyran qyzdyń ómirge kelýin sheshesi osydan elý jyl burynǵy bir kúdiri mol, soqpaǵy aýyr jylmen sabaqtastyrady.

«Bul - osydan 51 jyl burynǵy ýaqıǵa, men Shyńjań gazeti qazaq redaktsııasynda birde redaktor, birde tilshi bolyp qyzmet istep júrgen 29 jastaǵy jalyndy jas kelinshek edim», - dep bastady ol kisi áńgimesin. «Omyraýda Maıgúl esimdi bir jarym jasar qyzym, jetegimde 4 jastaǵy Amantaı esimdi ulym bar bolatyn. Ol kezde ómir búgingideı barshylyqtyń ishindegi maı búırek emes, dúnıe tapshylyqtyń ústine jaıylǵan kókbaýyr sııaqty súreńsiz edi. 1965 jyldyń jeltoqsanynda mekememiz «Sotsıalıstik tárbıe» qımyly negizinde aýyl-qystaqty kórkeıtýge baratyn belsendi kadrlardy tizimdep jatty. Belsendi retinde oǵan men de tizimdeldim.... Sóıtip, on kún júrip Qashqar aımaǵynyń Paızaýat aýdanynyń Qultuǵraq aýylyna bardym...

Barǵan úıim Mámet degen kedeı uıǵyr dıqannyń úıi boldy. Qalsham esimdi aýrý áıeli bar eken. Bar jegeni - júgeri nan, sonyń ózi keıde áreń tabylady.

Kóshege shyqsam jarym denesi jalańash qarttardy kóremin, kıimi bar degenderiniń ózi qyryq jamaý, «qarty bar úıdiń qazynasy bar» degendi jattap ósken qazaqtyń qarshadaı qyzy edim. Aınalamdaǵy aqsaqaldardyń ıinine jóndi túzý mata ilmegenine janym ashydy. Mıyma eń alǵash kelgen oı qarııalardy kıindirý boldy. Qoldaǵy qarjymdy solarǵa berýge bekidim de, Saǵatqa «el kıimsiz júr, tamaǵy shıki, qoldaǵyny aıamaıyq, asqan qarajatyń bolsa, maǵan salyp jiber» dep hat jazdym. Bir jyl ishinde aınalamdaǵy úlkenderge birden sýdaı jańa kók shapan kıgizip shyqtym. Sol kezde olardyń qalaı qýanǵanyn kórseń ǵoı... Olar meni kórse «Tursynaı balam, balam» dep bas barmaǵyn shoshaıtyp, qoldaryn keýdesine qoıyp sálem qylatyn. Osy kúnge deıin sol qarııalardyń meni kórse sonadaıdan kúlip, qol qýsyryp amandasatyny kóz aldymnan ketpeıdi» deıdi Tursyn Jolymbetqyzy.

Sodan bir jyl ishinde Tursyn Jolymbetqyzy búkil aýyldaǵy áıelderdi túgeldeı shıpahanaǵa teksertip, aýyrǵandaryn emdetip shyǵady. Qoldaǵy óz qarajatymen tipti, áıelderge qajetti jeke gıgıenalyq buıymdaryna deıin alyp beredi. Olardyń osyndaı aıanyshty halde bolýynyń basty sebebi - oqý-bilimniń joqtyǵynan ekenin bilgen Tursyn aýyl halqynyń sanasyn ashýǵa qareket jasaıdy. Ol Úrimjidegi kúıeýi Saǵatqa taǵy hat jazyp, kerekti kitaptar men gazet-jýrnaldardyń tizimin beredi. Sondaı qıyn kúnderde asyl jary Saǵat ta serik bola bilgen. Shıetteı eki balaǵa áke de, ana da bolǵan Saqań hat tıisimen tapsyrmany tabanda oryndap otyrǵan.

«Men 1966 jyly 6 jeltoqsan kúni Qultuǵraqtaǵy mindetimdi ótep, Úrimjige qaıtatyn boldym. Bul habardy estip aýyldyń taıly-tuıaǵyna deıin jınaldy. Bizdiń ketetinimizdi aýyl ákimi habarlady da, mashına ústine qoltyqtap shyǵardy. Óńderi totyqqan, kók shapan kıgen qart dıhandar «Tursynaı, ketmeń, ketmeń» dep jeńimnen tartyp jylaı berdi. Aýyl adamdary meni jyl basynda ketedi dep oılamasa kerek. Bireýi qalash nanyn berip, bireýi órik-meıizin berip jatyr. Kólik otaldy. Otyrǵanymyz júk kóligi edi, kópshiliktiń birazy mashınaǵa shyǵyp aldy, aýyl bastyǵy olardy áreń túsirip alyp qaldy.

Mashına júrdi. Aýyldyqtar «ketmeń, ketmeń» dep qolyn bulǵap zar ılep jylap artymyzdan júgirip keledi.

Iá, mine osylaı múlde bóten ózge ult eginshileriniń ystyq jasy men yryzdyq yqylasyna oranyp Úrimjige qaıttym.

Bir jyldan soń 1968 jyly 1 shilde kúni ómirge Janarym keldi. Bul sonaý qıyrda shet jaılaǵan jarly-jaqybaı halyqtyń ystyq peıili men sheksiz rızashylyǵyna bólenip týǵan tátti qyz edi» dep oıyn túıindeıdi tanymal rejısser Janar Saǵatqyzynyń anasy, aqyn, jýrnalıst Tursyn Jolymbetqyzy.

Pamır ústirtindegi aspan joly - «Jenmın jıbao» (People Daily)

Qytaıdyń batys óńiri Shyńjańnyń Pamır ústirtindegi Tasqorǵan Tájik avtonomııaly aýdanynyń ortalyǵy men Ýacha aýyly arasynda ıreleńdegen erekshe taý joly iske qosylǵan. Bul týraly osy aptada People Daily aqparat portaly jazǵan bolatyn.

Aqparat kóziniń málimetinshe, bul jer teńiz deńgeıinen 4200 metr bıiktikte, jalpy uzyndyǵy - 36 shaqyrym. Joldyń eń bıik orny men eń alasa ornynyń bıiktik parqy 1000 metrge jýyqtaıdy. Jergilikti turǵyndar bul joldy «Ústirttegi aspan joly» dep ataıdy. Ireleńdegi taý joly mańyndaǵy taý kórkimen astasyp, ásem sýret qalyptastyrǵan.

Bul joldyń resmı aty Uǵııat taý joly. 2019 jyly shilde aıynda iske qosylǵan jol jergilikti turǵyndar ómirine qolaılylyq týdyrǵan.

Ankarada qazaqtyń úsh arysyn eske aldy - TRT

Túrik mádenıetiniń halyqaralyq uıymy Túriksoıdyń Ankara tórindegi bas ǵımaratynda qazaqtyń úsh arysyn eske aldy, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

«Alashtyń úsh arysyn» eske alý jıynyna Túrkııadaǵy Qazaqstannyń ókiletti jáne tótenshe elshisi Abzal Saparbekuly, Qyrǵyz Respýblıkasynyń Túrkııadaǵy ókiletti jáne tótenshe elshisi Qýanyshbek Ómirálıev, Qoja Ahmet ıAsaýı Halyqaralyq Qazaq-Túrik Ýnıversıtetiniń Ókiletti keńes tóraǵasy Mýsa Iyldyz, Eýrazııa Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy ıAkýp Ómeroǵlý qatysty. Sonymen birge túrik álemine jany jaqyn zııalylar, qazaqstandyq jáne túrik stýdentter, Ankarada turatyn qazaq qandastarda atalǵan jınalysqa kelgen.

Ultymyzdyń úsh birdeı perzentiniń 125 jyldyqtary atap ótilgen halyqaralyq jıyndy Túriksoı uıymynyń Bas hatshysy Dúısen Qaseıinov ashyp berdi. Dúısen Qaseıinov «Qazaq tarıhyna teńdesi joq qyzmet jáne pıdaqorlyqpen tańbasyn basqan úsh uly báıterektiń rýhyna taǵzym etemiz» dedi.

«Qazaqstannyń Túrkııadaǵy ókiletti jáne tótenshe elshisi Abzal Saparbekuly óz sózinde «Úsh arys jóninde áli de ashylmaı jatqan shyndyqtar, tarıhı faktiler bar. Olardy eske alyp otyrý, shyǵarmalaryn durys túsinip oqý – bizdiń mindetimiz» deı kele, túrki áleminiń birligi úshin tyń usynysyn ortaǵa qoıdy. Túrki áleminiń bedeldi uldaryn, qadirli tulǵalaryn Túrkııada jastarǵa, oqýshylarǵa etene tanystyrý kerektigin, sol úshin Ankarada mańyzdy tulǵalarǵa arnap murajaı qurý kerektigin basa aıtty» dep jazady túrkııalyq basylym.

Halyqaralyq jıynnyń kelesi bóliminde úsh arysty Ankarada ulyqtaý úshin Qazaqstannan kelgen belgili ǵalymdar men mádenıet qaıratkerleri baıandama jasaǵan.

Túrkııadan da ǵalymdar professor Mustafa Óner, professor Gúljanat Qurmanǵalıeva Erdjılasýn, dotsent Djemıle Kynadjy tarıhı derekterge súıenip, úsh arystyń qasıetteri, qazaq halqynyń tarıhyndaǵy mańyzy men taǵylymyn ashyp aıtqan.

«Qazaq halqynyń úsh báıteregi, adal perzentteri Sáken, Ilııas, Beıimbettiń rýhy 23 qazan kúni Túrkııanyń Sakarııa qalasynda da asqaqtaıdy» dep jazady TRT.

Oralhan Bókeı parsy tilinde sóıledi - «Fars» aqparat agenttigi

Shyǵarmalary álemniń kóptegen tiline aýdarylǵan jazýshy-dramatýrg, jýrnalıst Oralhan Bókeıdiń «Bes tıyn» áńgimesin Aınash Qasym tuńǵysh ret parsy tiline aýdaryp, parsytildes oqyrmanǵa usyndy. Bul týraly osy aptada ırandyq parstoday aqparat portaly habarlady.

«Jazýshynyń «Qasqyr ulyǵan túnde» áńgimesiniń de parsy tiline aýdarylǵanyn, jýyrda ırandyq ádebı jýrnalda jarııalanatynyn aıtqan jón» dep jazady ırandyq basylym.

«Fars» aqparat agenttiginiń deregine súıensek, Qazaq ádebıetiniń uly aqyny Abaıdyń qara sózderi men poezııasynyń, M.Áýezov shyǵarmalarynyń, N.Kelimbetovtyń bir shyǵarmasynyń parsy tiline orys tili arqyly aýdarylǵanyn eskersek, parsyǵa aýdarylǵan shyǵarmalardyń sany saýsaqpen sanarlyq eken.

«Parsytildi oqyrmannyń qazirgi qazaq ádebıetiniń tynys-tirshiligimen kóp tanystyǵy joq ekeni de aýdarma isiniń kenjeligimen tikeleı baılanysty. Onyń ústine shyǵarma deldal til arqyly aýdarylǵan kezde onyń ulttyq reńkiniń solǵyndaı túsetini de shyndyq. Osyndaı jaǵdaıda Oralhan Bókeı shyǵarmalaryn qazaqshadan tikeleı parsy tiline aýdarý úderisiniń bastalýy kóńil qýantatyn is» dep túıindeıdi ırandyq BAQ.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qandastar, BAQ, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Beısen Sultan

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT