+7 (701) 759 90 19
USD 384.97 EUR 427.12
RUB 6.04 CNY 54.75
Jańalyqtar

Ór Altaıdaǵy «jumbaq pıramıda» áli zerttelmeı tur - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

2019 jylǵy 5 qazan 12:28
Bólisińiz:
Ór Altaıdaǵy «jumbaq pıramıda» áli zerttelmeı tur - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar
Elimizde 5 jeltoqsanda ótetin mańyzdy sharalarǵa sholý Qazaqstanda 4 jeltoqsanda ótetin mańyzdy sharalarǵa sholý Qazaqstanda 30 qarashada ótetin mańyzdy sharalarǵa sholý

Tarıhtyń qatparly syry jasyrynǵan «Úshkólge» barǵanda - «Altaı aqparat» saıty

Altaı taýynyń baýraıynda ornalasqan Shińgil aýdanynyń Úshkól jaılaýyna ár joly at basyn burǵan saıyn, bul jerdiń talaı tarlan tarıhtyń syryn búgip jatqanyn ańǵarasyz, dep jazady altxw.com saıty.


«Úshkól - Shetkikól, Ortakól, Shubarkól dep atalatyn úsh jaılaýdyń ortaq ataýy. Tabıǵat ananyń meıiri túsken Úshkól - ashyq aspan, móldir sýly, taza aýasy janǵa jaıly meken. Osyndaǵy talaı jannyń tańdaıyn qaqtyrǵan, tarıhtyń qatparly syry jasyrynǵan jumbaq qorym, alys-jýyqqa «Han mazary» degen atymen áıgili. Nazarlaryńyzǵa osy kórkem tabıǵat kórinsterinen fotoreportaj usynamyz», - dep jazady «Altaı aqparat» saıty.


Aıta keteıik, «Han mazary» atalǵan alyp qorym Qytaıdyń Altaı aımaǵy, Shińgil aýdanynyń Úshkól jaılaýynda ornalasqan. Belgisiz dáýirdiń qupııaǵa toly, syrly eskertkishi úsh qabatty sheńbermen qorshalǵan. Qorymnyń dıametri 200 metrden astam, bıiktigi 20 metr. ıAǵnı, 4-5 qabatty úımen qaraılas, tastan úıilgen alyp qurylys kóz aldyńyzǵa keledi. Mańaıynda balbaldar men buǵytastar kóptep ushyrasady. Taǵy bir tańǵalarlyǵy - osy alyp qorymnyń ústine shyǵýǵa arnap jasalǵan, aınalma qabyrǵa jol da bar. Sondaı-aq, qorymnyń aınalasy sýmen qorshalyp, tabıǵı qamal túrinde bolýy da óz aldyna bir qupııa...


Biz bul tarıhı qorym týraly QazAqparat saıtynda buryndary jarııalanǵan «Altaı taýyndaǵy «Jumbaq pıramıdanyń» qupııasy qashan ashylady?» atty maqalamyzda keńirek toqtalyp, derekti málimetter usynǵan bolatynbyz.





«Ertuǵyryl» telehıkaıasynyń prodıýseri Ózbekstanda «Jalolıddın Horezmshah» fılmin túsirmek - «ÓzA» aqparattyq agenttigi


Túriktiń tarıhyn tereńnen zertteıtin «Ertuǵyryl» telehıkaıasynyń prodıýseri Mehmet Býǵdaz Horezmdi bılegen Jalolıddın Mangýberdi jaıynda fılm túsiredi, dep jazady Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.

«Túrik prodıýseri Mehmet Býǵdaz - atalýly aýqymdy jańa joba álemge ózgeshe qarqynda taralyp, serııaldyń mazmuny ózbek-túrik dostyǵynyń negizinde ekrandalyp, Ózbekstannyń jahanǵa tanylýy úshin úlken mindetterdiń birin atqarýyn jetkizgen. Tarıhy tereńde jatqan bul jobanyń ústinde 1000-ǵa jýyq jandar jumys isteıtin bolady. 13 serııadan turatyn, ár bólimi saǵat kóleminde bolyp fılimniń ekrandalýy Ózbekstan men Túrkııa aýmaǵynda túsiriledi»,- dep jazady «ÓzA».

«Altaı aıasy» jýrnaly úzdik avtorlardy marapattady - «Altaı aqparat» saıty


Altaı aımaǵynda shyǵatyn «Altaı aıasy» jýrnaly, óz basylymdarynda jaryq kórgen materıaldardy saralap, úzdik avtorlardy marapattdy, dep jazady altxw.com saıty.

««Altaı aıasy» jýrnaly Altaı aımaǵynyń jazýshylar qoǵamymen birge shyǵarmashylyq baıqaý uıymdastyryp, úzdik avtorlardy marapattady. Baıqaýǵa 200 den astam týyndy qatysyp, saralaý arqyly 9 týyndy syılandy. Qazaq tilinde shyǵatyn «Altaı aıasy» jýrnaly - Altaı aımaǵynyń saıası-qoǵamdyq jańalyqtaryn, sonymen birge tarıh jáne shejirelerdi jarııalaýymen de erekshelenedi», - dep jazady - «Altaı aqparat» saıty.


Eske sala keteıik, «Altaı aıasy» jýrnaly úsh aıda bir ret shyǵatyn maýsymdyq jýrnal. Jýrnal alǵash ret 1935 jyly «Tańsholpan» degen atpen jaryq kórgen.

Qazaqtar kóp shoǵyrlanǵan mekende ekotýrıstik ortalyq ashyldy – Kenımeh tańy gazeti (Ózbekstan)


«Búginde elimizde týrızmniń barlyq túri, atap aıtqanda, tanymdyq, týrısttik, saýyqtyrý, ekologııalyq, ańshylyq túrleri boıynsha qyzmetter jolǵa qoıylǵan. Óıtkeni Ózbekstan Qoqan, Tashkent, Samarqant, Buhara, Hıýa, Termiz syndy álemge áıgili tarıhı mekenderdiń eli. Sondaı-aq respýblıkadaǵy tabıǵaty ǵajaıyp qoryqtar, emdik bulaqtar, arheologııalyq jáne tarıhı eskertkishteri mol óńirler saıahat pen týrızmniń kózi sanalady. Osyǵan baılanysty Ózbekstanda 20 myńǵa jýyq qazaqtar turatyn Kenımeh aýdanynda «Kenımeh- Qyzylqum -shubat» jaýapkershiligi shektelgen qoǵamy jaǵynan ekotýrısttik oryn uıymdastyryldy», dep jazady Ózbekstannyń aýdandyq Kenımeh tańy gazeti.


Gazettiń jazýyna qaraǵanda, «Kenımeh- Qyzylqum -shubat» qoǵam basshysy Azamat Elmuratov 12 otaý ornatyp, saıahatshylar úshin erekshe qonaq úı men tamaqtaný ornyn salǵan. Turǵyndar men aýdan qonaqtarynyń kóńildi demalysyn uıymdastyrý úshin mýzykaly fontan, amfıteatr, qurylyp Qyzylqumnyń kelbetin sýretteıtin jasandy shól qumy tóselgen. Kelgen qonaqtar 100 bas túıeni kórip, bir ýaqyttyń ózinde olardyń súti men shubatyn ishýine múmkindik jasalýda. Ekotýrısttik oryn bir ýaqyttyń ózinde 700-den astam saıahatshyny kútýge qaýqarly. Eń bastysy 20 adam jumyspen qamtamasyz etiledi.




Aıta keterligi, aýdan ákimi M.Egemqulov qoldaýymen «Kenımeh-Qyzylqum-shubat» jaýapkershiligine qarasty zamanalyq joba negizinde salynǵan ekotýrıstik ortalyq kompleksi qyrkúıek aıynyń ekinshi onkúndiginde óz jumysyn bastaǵan.


Turǵyndar arasynda salaýatty ómir saltyn nasıhattaý, halyq medıtsınasynda emdik qasıetteri joǵary sanalǵan túıe, jylqynyń et-sút ónimderin kádege jaratý, sondaı-aq ata-babalar turǵan kıiz úı syndy halyqtyq murany keler urpaqqa dáripteý maqsatynda uıymdastyrylǵan ekologııalyq-týrıstik kompleks jobasyn kásipker Azamat Elmuratov 12 mıllıardtan astam qarjy esebinen quryp, turǵyndar ıgiligine beripti. Kompleks quramynda boı kótergen «Kenımeh» kafesinde qazaq, ózbek jáne qaraqalpaq halqynyń ulttyq taǵamdary ázirlenedi. Sondaı-aq ózindik stılde jasalǵan jasandy kólde týrıster balyq ustap, arnaıy ashanada tutyný múmkindigine ıe.

Qazaqstan Elshisi Mońǵolııa Prezıdentine senim gramotalaryn tabystady - kaznews.mn


1 qazan kúni Ulanbatyrda Qazaqstannyń Elshisi Jalǵas Ádilbaev Mońǵolııa Prezıdenti Haltmaagıın Battýlgaǵa senim gramotalaryn tapsyrdy, dep jazady Mońǵolııanyń KAZNEWS aqparattyq portaly.

«Rásim barysynda Haltmaagıın Battýlgaǵa mońǵol-qazaq elderi arasyndaǵy qalyptasqan dostyq qatynastar men ózara senim ahýalyn, sondaı-aq óńirlik jáne jahandyq kún tártibindegi negizgi máseleler boıynsha eki memlekettiń yntymaqtastyǵyn atap ótti. Kezdesýde saýda ekonomıkalyq, kólik-logıstıkalyq, aýyl sharýashylyq, mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy ekijaqty yntymaqtastyqtar jáne joǵarǵy deńgeıdegi saparlar máseleleri talqylandy. Sondaı-aq, Mońǵolııa Prezıdenti kezdesý sońynda ózara baılanystardyń odan ári nyǵaıa beretinine senim bildirip, Elshige dıplomatııalyq jumysta tabys tiledi», - dep jazady kaznews.mn.

Anzalı men Aqtaý aılaqtarynyń yntymaqtastyǵy týraly kelisimge qol qoıyldy - «Fars» aqparat agenttigi


Nur-Sultanda Irannyń soltústigindegi Anzalı men Qazaqstannyń Aqtaý aılaqtarynyń yntymaqtastyǵy jónindegi kelisimge qol qoıyldy, dep habarlaıdy parstoday aqparat agenttigi.

IRNA aqparat agenttiginiń málimeti boıynsha, Qytaı-Qazaqstan-Iran halyqaralyq dálizi arqyly júk tasymalyn arttyrý, eki eldiń bıznesmenderine port qyzmetin usyný salasyndaǵy yntymaqtastyqty damytýǵa kómektesý jáne Irannyń Kaspian jáne Aqtaý aılyqtary arasyndaǵy júk tasymal boıynsha keme qatynasyn damytý maqsattarynda Irannyń Anzalı jáne Qazaqstannyń Aqtaý aılaqtarynyń yntymaqtastyǵy jónindegi kelisimge qol qoıyldy.

Iran-Qazaqstan ortaq komıssııasynyń yntymaqtastyǵy týraly qujatta eki tarap azat aımaqtyń múmkindikterin eki eldiń, ásirese Anzalı azat aımaǵynyń yntymaqtastyǵyn halyqaralyq júk tasymaldaý kompanııalary men keme qatynasy arqyly damytý qýattaldy. Valıýtalyq aınalymdy jeńildetý úshin Anzalı erkin aımaǵynda qazaqstandyq banktiń fılıalyn nemese qarjy-banktik bólimshe ashý Iran-Qazaqstan ortaq komıssııasy yntymaqtastyǵy qujatynyń kelesi bólimderiniń biri bolyp tabylady.

Túrki yntymaqtastyq kúnin birlik nyǵaıǵan kezde toılap otyrmyz - TRT


Túrkııa Syrtqy ister mınıstrligi 3 qazan Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq kúnine oraı habarlama jarııalady, dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

Atalǵan aqparat kóziniń jazýynsha, Túrkııa Syrtqy ister mınıstrligi 3 qazan Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq kúnine oraı habarlama jarııalady. Habarlamada Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq keńesiniń qurylýyna baılanysty Nahchyvan kelisimine 2019 jyly 3 qazan kúninde qol qoıylǵany eske salyndy. Túrkııa, Ázirbaıjan, Qazaqstan jáne Qyrǵyzstan arasynda qol qoıylǵan kúnniń jyl saıyn Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq kúni retinde toılanǵany atap kórsetildi.

Málimdemede «10 jyl tolǵan Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq kúnin 15 qazan kúni Ázirbaıjannyń bas qalasy Bakýde ótetin 7-shi sammıtte Ózbekstannyń da tolyq múshe retinde qosylatynyna jáne Túrik Keńesi Eýropa keńsesiniń ashylýyna kýá bolynǵan, nyǵaıǵan kezeńde toılap otyrmyz» dep aıtyldy.

Syrtqy ister mınıstrligi on jyldyq merzimde Túrik Keńesiniń mańyzdy qadamdar basqanyna nazar aýdardy. Málimdemede «Keńes yntymaqtastyǵy úshin jumystanǵan TúrikPa, Túriksoı, Túrik akademııasy, Túrik Mádenıet jáne mura fondy, Túrik Bıznes keńesi jáne Túrik Keńesi ortaq saýda jáne ónerkásip palatasy arqyly múshe elder arasyndaǵy yntymaqtastyq aýqymdy jaǵdaıǵa keldi. Dos jáne baýyrlas túrik respýblıkalarynyń ortaq til, tarıh jáne mádenıetinen kúsh-qýat alǵan Túrik keńesi Eýrazııa terrıtorııasynda beıbitshilik, turaqtylyq jáne molshlyqqqa mańyzdy úles qosý maqsatymen bolashaqqa jyljıdy» dep aıtyldy.

Túrik Keńesi 2009 jyldyń 3 qazan kúni Qazaqstannyń Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen qurylǵan bolatyn.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qandastar, BAQ,
Bólisińiz:

Avtor:

Baqytjol Kákesh

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT