Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 383.98 EUR 430.63
RUB 6.11 CNY 55.83
Jańalyqtar

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý

2019 jylǵy 15 maýsym 15:45 1572
Bólisińiz:
Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı oqyrman nazaryna álemdik aqparat kózderine sholýyn usynady.

Plastıkalyq lastanýdyń 80 paıyzy kedeı elderge tıesili - VVS

Álem boıynsha, ásirese damýshy memleketterde plastıkalyq lastaný úlken ekologııalyq problemaǵa aınaldy. Osyǵan baılanysty VVS basylymy tsıfrlyq júıe plastıkalyq lastanýmen kúres salasyna revolıýtsııa ákele ala ma degen suraqqa jaýap izdep kóripti.

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý 

«Fılıppındegi Manıl araldarynyń turǵyndary birneshe aı buryn plastıkalyq qoqysqa toly jerdi tazalap qoıdy. 27 qańtar kúni bastalǵan tazalyq naýqanyna bes myńnan astam erikti qatysqan. Olar aımaqty 45 tonna qoqystan tazalapty», dep jazady basylym. Avtordyń jazýynsha, qorshaǵan ortany qalpyna keltirý áreketi qańtar aıynan buryn bastalyp ketken.

«2018 jyldyń jeltoqsanynda Brýklınnen kelgen Bounties Network toby pılotty joba aıasynda Manıl araldarynan eki kúnniń ishinde úsh tonna qoqys shyǵarǵan. Bul joba aıasynda qoqys tazalaýshy eriktilerge tsıfrly valıýtamen tazalanǵan qoqys kóleminiń belgili bir bóligi keshbek retinde tólenip otyrǵan», dep jazady avtor.

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý  

Onyń aıtýynsha, bul joba jahandyq lastanýmen kúresý úshin ári kedeı halyqtar úshin úlken múmkindik bola bastaǵan.

«Ǵalymdardyń aıtýynsha, plastıkalyq lastanýdyń 80 paıyzy kedeılik kórsetkishi joǵary jerlerge tıesili. Osy derekke súıene otyryp plastık qaldyqtardy qaıta óńdeý jumysyna revolıýtsııa ákelýge bolady. Joǵaryda aıtylǵan jobanyń balamasy Indonezııa, Taıland, Gaıtı jerlerinde kelesi jyly qolǵa alynbaq», deıdi avtor.

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý 

Uber Avstralııada áýe taksıin iske qosady - AVS News

Uber 2023 jyly Avstralııada áýe taksıi qyzmetin iske qosady, dep habarlady AVS News basylymy. Jazýynsha, Melbýrn qalasy Uber Air atty joba qolǵa alynatyn Los-Andjeles pen Dallastan keıingi úshinshi qala bolady.

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý 

«Vashıngtonda ótken Uber Elevate Summit konferentsııasynda kompanııa ókilderi áýe taksı qyzmeti úshin Melbýrnniń taptyrmas oryn ekenin aıtty. Áýe taksı qyzmeti 2020 jyly tájirıbeden ótkizile bastaıdy. Bul jobanyń basty maqsaty - kólik júıesin, ásirese áýejaılardy megapolıs ortalyqtarymen baılanystyrý», dep jazady avtor.

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý 

Avstralııanyń Azamattyq avıatsııa qaýipsizdigi basqarmasy ókilderi bul joba bastalmas buryn arnaıy talaptarǵa saı ekenin dáleldeý kerektigin aıtty. Ásirese, áýe taksıiniń júrgizýshileri arnaıy daıyndyq pen jattyǵýdan ótýge mindetteletin bolady. Al Kvınslend ýnıversıteti ǵalymy Djek Ýaıthedtiń aıtýynsha, Uber Air  jobasynyń iske asyrylýyna eń aldymen bılik daıyn bolýy kerek.

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý 

Klımattyń ózgerýi adamzattyń túbine jete me - Vox

«Klımattyń ózgerýi adamzat órkenıetiniń sońyna aınala ma?», dep jazady Vox basylymy.  Jazýyna qaraǵanda, jaqynda jaryqqa shyqqan jańa baıandamada aldaǵy otyz jylda adamzat ótkenıetiniń joıylýy múmkin ekeni aıtylǵan. Bul baıandamany Avstralııa saraptama ortalyǵynyń ǵalymdary jarııalapty.

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý 

«Degenmen, kóptegen klımatologtar klımattyń ózgerýi adamzat ótkenıetiniń sońyna, tipti, adamzattyń ólimine alyp keletini týral teorııany joqqa shyǵarýda. ıAǵnı, ǵalymdar arasynda klımattyń ózgerý adamzatqa qaýipti dúnıe me álde adamzatty óltiretin qubylys pa degen pikirtalas tolastar emes», deıdi avtor. Onyń aıtýynsha, klımattyń ózgerýi týraly pikirtalastar ýaqytty bosqa ótkizý ǵana, al shyndap kelgende barlyǵymyzǵa áreket ete bastaý kerek.

«Búkilálemdik bank klımattyń ózgerýi ashtyq, qurǵaqshylyqqa aparyp, jándikter arqyly taraıtyn aýrýlardy arttyrady. Halyqtar arasynda kedeıliktiń kóbeıýine alyp keledi. Degenmen, bul jappaı órkenıet kollapsyna ákeledi degen sóz emes», deıdi avtor.

 

Balmuzdaqtan bas tartý nege qıyn - The New York Times

«Maıǵa qýyrylǵan kartop (chıpsy), balmuzdaq pen pıtstsa quramynda qant, maı men tuz kóp. Ǵalymdar mundaı ónimderdiń qandaı zııany bar ekenin anyqtaýǵa tyrysyp baǵýda», dep jazady The New York Times basylymy.

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý

Arzan ónimderdiń keń taraýy búkil álem boıynsha semizdik kórsetkishiniń artýyna áser etýde. Al mamandardyń mundaı ónimderdi tutynýǵa bolmaıtyny týraly eskertýi esh nátıje berer emes.

«Jaqynda ǵalymdar óńdelgen ónimder týraly úsh birdeı zertteý júrgizdi. Óńdeý kórsetkishi joǵary ónimder óndiristik qospalardan, tabıǵı ónimder qosylmaı jasalady. Gazdy sýsyndar, jyldam daıyndalatyn tamaqtardiń óńdeý kórsetkishi óte joǵary. Ǵalymdardyń aıtýynsha, adamdar óńdelgen tamaqty tutynǵanda kúnine bes júz kalorıı artyq paıdalanady. Sonymen qatar, óńdelgen tamaq júrek qantamyr aýrýlaryn týǵyzatyny da belgili boldy», deı kele avtor mundaı ónimderden adam qalasa da bas tarta almaıtynyn aıtady.

«Óńdelgen tamaqtardyń dámi túrli qospalar áserinen óte dámdi bolady. Sol sebepti balmuzdaq pen túrli táttilerden bas tartý óte qıyn. Tipti, óńdelgen tamaqty óte az mólsherde jegenniń ózinde tábetti qashyratyn gormon kóptep bólinip, ashyqtyrmaıtyn gormon az bólinedi. Sonymen qatar, óńdelgen ónimder jumsaq bolady, sol sebepti tez jelinedi», dep jazady avtor.

 

Qus eti de densaýlyqqa zııan - Focus

«Osy kúnge deıin qus eti aqýyzdyń paıdaly kózi retinde atalyp keldi. Degenmen, The American Journal of Clinical Nutrition jýrnalynda jarııalanǵan zertteý nátıjelerine sensek, qyzyl et sııaqty qus eti de densaýlyqqa zııan bolyp shyqty», dep jazady Focus basylymy. 



Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Álemdik baspasózge sholý

«Osy aptada jarııalanǵan zertteý nátıjelerinde Kalıfornııa ýnıversıtetiniń ǵalymdary qus etiniń qandaǵy holesterın quramyna áserin zerttegenin aıtty. Zertteýge 21-65 jas aralyǵyndaǵy deni saý 100 áıel men er adam qatysty. Olar qyzyl et, qus eti men etsiz tamaqtanyp, úsh túrli dıeta ustady. Zertteýshiler as mázirin ózderi jasap, ár dıetadan soń qan quramyn zerttedi. Qyzyl etten sııar eti, qus etinen taýyq eti tańdap alyndy. Zertteý nátıjesi kórsetkendeı, qan quramydaǵy holesterın kórsetkishi sıyr eti men aýyq etin tutynǵan adamdarda birdeı bolyp shyqty. ıAǵnı, osy kúnge deıin holesterın kórsetkishin tómendetý úshin qus etin jeý kerek degen usynys eskirip ketken», dep jazady basylym.

 

Ómirdiń mánin qalaı tabýǵa bolady - Dagens Nyheter

«Adam únemi mansap pen aqsha týraly oılap, óziniń qalaýy men armandary týraly múldem umytyp ketedi. Sondaı sátterde kóbi ómirdiń máni nede degen suraqqa jaýap tabýǵa tyrysady. Japon elinde «ıkıgaı» dep atalatyn tujyrym bar. Bul nebári tórt suraqqa jaýap bere otyryp ómirdiń mánin tabýǵa kómektesedi», dep jazady Shvetsııanyń Dagens Nyheter basylymy.

«Ikıgaı, ıaǵnı, ómirdiń mánin tabý Japonııanyń Okınava aralynan kelgen. Bul aral joǵary ómir súrý uzaqtyǵymen tanymal. Sondaı-aq jergilikti turǵyndar zeınetke shyqsa da erte turyp, ózderine unaıtyn ispen aınalysýǵa tyrysady. Tipti, júz jastaǵy qarttardyń ózi karate úırenip, aýyldardy aralaýǵa qumar», dep jazady avtor. Onyń aıtýynsha, ıkıgaı tujyrymynda ómirdiń mánin tabý úshin tórt suraqqa jaýap berý kerek.

«Birinshi suraq - Maǵan ne unaıdy? Bul óte ońaı suraq kóringenimen, oǵan jaýap berý qıyndyq týǵyzady. Keıde adam ózine unaıtyn nárseni tappaǵan bolýy da múmkin. Ondaı jaǵdaıda bul suraqqa jaýap berý úshin tájirıbe jasap kórý kerek. Sonymen qatar qazirgi qoǵamdaǵy mansap qýyp, aqsha tabýdy mańyzdy sanaý úrdisi ózine unaıtyn nárseden alystatyp, bul suraqqa jaýap berýdi qıyndatady», dep jazady avtor.

Ekinshi suraq - Men neni jaqsy isteımin? Meniń qolymnan keletin nárse ne?

«Adam ózine unaıtyn isti anyqtaǵan soń qolymnan ne keledi degen zańdy suraq týyndaıdy. Ózińe unaıtyn isti anyqtaǵan soń qabiletińdi saraptap, sonymen baılanystyra bastaısyń. Ikıgaı - qýanysh syılaý. ıAǵnı, adamǵa qýanysh syılaıtyn áreketti anyqtaý kerek. Bul jerde mamandyq týraly aıtyp otyrǵanymyz joq», deıdi avtor. Ikıgaıdy tabý úshin reıtıng jasap, adam ózine unaıtyn istermen aınalysyp kórýi kerek.

«Úshinshi suraq - Men qaı áreketim úshin aqsha ala alamyn? Mysaly, aǵashtan jasalǵan dúnıelerdi satý, dáris oqý. Ikıgaı - kún saıyn úzdiksiz jumys isteý nemese óz qabiletińdi damytý», deıdi avtor.

Tórtinshi suraq - álemge ne kerek?

«Qabiletińdi anyqtap bolǵan soń sol áreketiń arqyly álemge qandaı paıda tıgizip, áreket ete alatynyńdy anyqtaý. Bul ıkıgaı úshin óte mańyzdy. ıAǵnı, adam óziniń áreketterine razy bolyp, aınalasyna paıda tıgizýi kerek. Bul áreket adamǵa aqsha da, baqyt ta ákelýi kerek. Ikıgaı adamǵa aınalyp keletin býmerang ispetti. Adam súıikti isin tapsa, ómiri jeńildeı bastaıdy. ıAǵnı, adam jany qalaǵan ispen aınalysýy kerek», dep jazady avtor.

 

 

 

 

 

 

 

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Álem,
Bólisińiz:

Avtor:

Aıkúmis Bolatbek

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT