Nur-Sultanda qansha kóppáterli turǵyn úı kesheni MIB-ke ótýge jatady
2021 jylǵy 4 jeltoqsan 14:58

Nur-Sultanda qansha kóppáterli turǵyn úı kesheni MIB-ke ótýge jatady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Elordada 3097 kóppáterli turǵyn úı kesheni (KPTÚ) bar, onyń ishinde 2 859 KPTÚ MIB-ke kóshýge jatady (238 KPTÚ-de MIB-ke kire almaıdy, olar avarııalyq úılerge jatady). Bul týraly QazAqparat qala ákimdiginiń resmı saıtyna silteme jasap habarlaıdy.

Búgingi tańda 1 657 KPTÚ (58%) basqarýdyń jańa nysandaryna kóshti.

Ákimshilik jáne quqyqtyq súıemeldeýdi júzege asyratyn «MIB ortalyǵy» quryldy.

Ortalyq aı saıyn 350-ge jýyq menshik ıesine KPTÚ basqarý máseleleri boıynsha keńes beredi.

KPTÚ turǵyndarymen turaqty túrde jınalystar ótkiziledi, úılerdi aralaý júzege asyrylady. Qabyldanǵan sharalarǵa qaramastan MIB-tiń qurylýyna kedergi keltiretin birqatar problema bar.

Birinshi. 2-5 qabatty kópqabatty úılerdiń MIB-ke kóshkende jeke shot ashý barysynda tehnıkalyq qyzmet kórsetýde qarajattyń ósýine ákeledi.

Aıta keteıik, elordada 1 500 KPTÚ ornalasqan (5 qabatty úı, páterler sany 80-100), qyzmet kórsetý tarıfi orta eseppen 35-45 tg quraıdy.

Sonymen qatar, osy tıptegi úılerde ınjenerlik júıelerdiń, shatyrdyń, qasbettiń tozatynyn aıtyp ótken jón. MIB-ter jańa zańdy tulǵalar retinde qurylady jáne kúrdeli jumys túrlerine qarajat jınaýǵa múmkindigi bolmaıdy. Alǵashqy kúnnen bastap úıdi qalpyna keltirý jumystaryna kirisý qıyndyq týdyrady.

Ekinshi. «Turǵyn úı qatynastary týraly» zańda kondomınıým obektisin basqarý nysandarynyń JShS, PIK, JK, QB, TQK jáne t.b. ókilderi ókilettikterin jańadan qurylǵan MIB-qa berýde jaýapkershilik sharasy qarastyrylmaǵan.

«Turǵyn úı qatynastary týraly» Zańǵa engizilmegen basqarýdyń burynǵy nysandarynyń basshylary MIB-tiń qyzmetine jasandy túrde kedergi keltiredi, bul uzaq sot protsesterine jáne qarjylyq shyǵyndarǵa ákeledi.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT