+7 (701) 759 90 19
USD 421.58 EUR 496.83
RUB 5.53 CNY 62.2
Jańalyqtar

«Nur Otan»-nyń partııaishilik irikteýi ashyq ári ádil ótýi tıis – máslıhat depýtaty

2020 jylǵy 10 tamyz 13:12
Bólisińiz:
«Nur Otan»-nyń partııaishilik irikteýi ashyq ári ádil ótýi tıis – máslıhat depýtaty

QARAǴANDY. QazAqparat - Qaraǵandy oblystyq máslıhatynyń depýtaty Bekzat Altynbekov «Nur Otan» partııasynyń aldaǵy partııaishilik irikteý dodasynyń ashyq, ádil ári joǵary básekelestik jaǵdaıynda ótetinine senim bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Uqsas jańalyqtar
Praımerız: Kásipodaq belsendileri saılaýaldy baǵdarlamada qandaı másele kóteredi Satybaldy Dáýletalın: Eńbek adamynyń rólin túsiný – ózekti másele QR Kásipodaqtar federatsııasy «Nur Otan» praımerızine qatysýshylarmen kezdesti

«Praımerız «Nur Otan» partııasynyń halyqtyq partııa ekenin kórsetetin shara dep bilemiz. Jergilikti jerlerde ony nasıhattaý maqsatynda biz praımerızdiń qaǵıdat-erejelerimen, maqsat-baǵyttarymen tolyq tanystyq. Qudaı qalasa, partııaishilik irikteý jumystary arqyly Parlament Májilisine, oblystyq, jergilikti máslıhattarǵa eldiń sózin aıta alatyn, halyqtyń oıynan shyǵatyn myqty azamattar barady dep kámil senemiz. Praımerızge qatysý arqyly ár azamat óziniń ustanymyn jetkize alady. Depýtat retinde aıtsam, ókinishke qaraı, aramyzda problemasyz aýylda ómir súrip jatqandaı úni estilmeıtin áriptesterimiz de bar. Solardyń ornyn el múddesin oılaıtyn azamattar basýy tıis», - deıdi ol.

Sarapshylardyń aıtýynsha, búgingi tańda álem elderinde praımerızdiń birneshe túri qalyptasqan. Atap aıtsaq, ashyq, jabyq, aralas jáne baıqaý formatynda. Osyǵan deıin «Nur Otan» partııasy saıası dodalarda baıqaý nusqasyn qoldanyp kelgen. Mysaly, ashyq praımerızdi Reseı, Argentına, Frantsııa, Italııa sııaqty elderde qoldanady. Jabyq praımerız Kanada, Germanııa, Túrkııada damyǵan. Qazaqstanda qoldanylǵaly jatqan praımerızdi klassıkalyq sıpattaǵy jabyq túri deýge taǵy bolmas. Sebebi ashyq praımerızdiń keıbir elementteri otandyq formatqa engizilip, bul óz kezeginde eldegi jaǵdaıǵa ıkemdelgen ári lıberaldy-demokratııalyq sıpatqa ıe formaǵa aınalǵan. Partııaǵa kirý joly jeńildetilgen. Árıne, adam ózin bul dodaǵa erkin usyna alady. Biraq keıin partııaǵa kirýi tıis. Azamat óz kandıdatýrasyn usynǵan kúnnen keıin nebary 3 kúnde partııaǵa qabyldana alady.

L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ-dyń jýrnalıstıka jáne saıasattaný fakýlteti saıasattaný kafedrasynyń professory Natalıa Kalashnıkova bylaı deıdi:

«Reseıdiń praımerızdi ashyq ótkizý tájirıbesi bar. Árıne, onda tehnıkalyq ahaýlar men aqparattyq shabýyldar da boldy. Sol sebepten «Nur Otan» partııasynyń praımerızdi jabyq túrde ótkizetini durys dep bilem. Biraq qoǵamdy dál osy «jabyq» sózi alańdatyp otyr. Osydan keıin «bári aldyn ala sheshilgen» degendeı qańqý áńgime tarady. Sol sebepten «jabyq» sózin alyp tastaýymyz kerek. Óıtkeni bul «Nur Otan» partııasy engizdirip jatqan jańa trend, múldem jańa forma! Muny kóptegen saıası partııalar zerttep jatyr. Maǵan bul ustanym jaqyn. Eń aldymen, biz doktorantýra, magıstratýrada nátıjelerdiń negizinde arnaıy kýrs engizemiz. Bul óte mańyzdy, sebebi saıası mádenıet bolashaq saıasattanýshylarymyz úshin asa qajet. Endigi kezekte magıstrlik, doktorlyq dıssertatsııalyq jumystardyń jańa saıası saılaý tehnologııasyna baǵyt alary sózsiz», - deıdi ol.

Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń orynbasary Sherzod Pýlatov praımerız arqyly depýtattyqqa «múmkindigi men bılikte aǵa-kókesi bar adamdar» emes, naǵyz adal, elge jaqyn azamattar kelerine kámil senedi. Zań shyǵarýshy organdarǵa kásibı bilikti azamattar kóbirek tartylsa, qoǵamda narazylyq ta azaıýy tıis.

Aıta keteıik, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń belsendileri men músheleri «Nur Otan» partııasynyń praımerızi jóninde Zoom-konferentsııaǵa partııa hatshysy Álibek Áldeneı, QHA músheleri Bella Gazdıeva, Dmıtrıı Korepanov, Djamalaıl Elımhanov, Dılıaram Abdımıtova qatysty. Zoom konferentsııany Nur-Sultan qalasynyń Túrik etnomádenı ortalyǵynyń tóraǵasy Ásker Pırıev júrgizdi.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059
REDAKTOR
Úmbet Sholpan
Úmbet Sholpan
954-059

MURAǴAT