+7 (701) 759 90 19
USD 430.51 EUR 505.72
RUB 5.51 CNY 64.14
Jańalyqtar

Musa Iyldyz: Astana - kúlli túrkige ortaq qala

2018 jylǵy 18 maýsym 16:03
Bólisińiz:
Musa Iyldyz: Astana - kúlli túrkige ortaq qala

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev 1997 jyly - «Qazaqstan-2030», 2012 jyly «Qazaqstan - 2050» strategııasyn jarııalap, uzaqmerzimdi baǵdarlamalardy iske asyrý maqsatynda naqty qadamdarǵa kiristi. Damý josparyn rýhanı qoldaý maqsatynda 2017 jyly «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» manıfesin jarııalady. 2018 jyldyń 10 qańtarynda Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda jańa jaýapkershilik júktep, halyq aldyna birqatar mindetter qoıdy. Búgin atalǵan qujattardyń maqsat-mindetteri týrasynda oı bólisken Qoja Ahmet ıAsaýı ýnıversıteti Ókiletti keńesiniń tóraǵasy Musa Iyldyzdyń pikirin usynamyz.

Salaýatty el salıqaly basshynyń arqasynda júıeli damyp, Ortalyq Azııadaǵy ınnovatsııalyq mádenıet, úsh tildi bilim, ultaralyq toleranttylyqtyń Aqordasy atandy. El baılyǵy men jer baılyǵyn, geografııalyq orny men saıası-mádenı almasý barysyndaǵy san jylǵy tájirıbesin tıimdi paıdalanyp, aımaqtyń kóshin bastady. Saryarqa tórine sáni men saltanaty jarasqan jańa qala turǵyzdy.

Tarıh qoınaýyna úńilsek, ýaqyt talaby men zaman aǵymy týyndatqan qajettilikke sáıkes astanany aýystyrý ár memlekette kezdesetin qalypty jaǵdaı. Qazaq tarıhynda da bul ózgeris birneshe márte qaıtalanady. Handyq dáýirde tuǵyrly meken Syǵanaq, Túrkistan, Tashkent bolsa, HH ǵasyrda ıaǵnı 1917 jyly Alashorda úkimeti qurylǵan kezde Semeı qalasyna bas shahar mártebesin bergen edi.

1920-1924 jyldar aralyǵynda - Orynbor, 1924-1929 jyldary - Qyzylorda, 1929 -1997 jyldary - Almaty astana retinde bekitildi.

Bas qalany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly sheshim Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Keńesinde 1994 jyly 6 shildede qabyldandy. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev plenarlyq májiliste sóz sóılep, kóshtiń sebepterin 32 ólshem boıynsha túsindirdi. 1997 jyly 20 qazanda Prezıdent Jarlyqqa qol qoıyp, 8 qarashada memlekettik sımvoldar resmı túrde Almatydan Aqmolaǵa kóshirildi. 1997 jyly 10 jeltoqsanda Aqmola qalasy - Qazaqstannyń jańa astanasy bolyp jarııalandy.

Aqmolanyń Qazaqstannyń dál ortasynda ornalasýy jáne shekara arasyndaǵy ara qashyqtyqtyń shamamen teń bolýy bas qala tańdalǵan tusta erekshe esepke alyndy. El ordasynyń soltústik óńirge aýystyrylýy qazaqtyń sol aımaqtaǵy sanyn arttyrýǵa jáne óńirdi qazaqylandyrýǵa jol ashty. Halyq sanynyń kóbeıýi Aqmoladaǵy demografııalyq jaǵdaı men mádenı-áleýmettik qurylymdy ózgertýge yqpal etti. 1997 jyly ońtústikten soltústikke aǵylǵan halyq demografııaǵa dúmpý ákeldi. Sondaı-aq 2009 jylǵa deıin aýyldyq aımaqtardan qalaǵa at basyn burǵandar kóbinese Astanaǵa baǵyt alyp otyrdy.

Astananyń strategııalyq jáne georgafııalyq ornalasýy, tabıǵı apattardyń az bolýy, baı jerasty resýrstary, keńeıý múmkindigi de elordaǵa aınalýynyń negizgi sebepteri edi. Bastapqyda Alataýdyń eteginde ornalasqan, aýasy taza, tabıǵaty qolaıly Qazaqstannyń eń sulý da jasyl qalasy Almatydan qysy qatal jazyq dalaǵa kópshilik barǵysy kelmeı, eki oıly boldy. Búgingi sátte bul ıdeıanyń tarıhı sheshim nátıjesinde júzege asqan sátti joba bolǵanyna kózi jetti, ýaqyt ótken saıyn durystyǵy aıqyndalyp keledi.

Táýelsizdiktiń tórt jylynda ushy-qıyrsyz dalada boı talastyrǵan bas qalanyń ǵajaıyp ǵımarattary, túzý tartylǵan keń dańǵyldary Ortalyq Azııanyń bet-beınesin túbegeıli ózgertti. Ońtústiktegi halyq sanynyń kóptigi jáne jumyssyzdyqtyń ósýine baılanysty týyndaǵan máseleler de joıylyp, demografııalyq jáne ekonomıkalyq ósýler beleń aldy.

Astana turǵyndary Keńes odaǵynan qalǵan muralardan arylyp, kóshe-aýdandardyń burynǵy ataýlary ózgertilip, jańasy jedel arada qulaqqa sińisti bolyp ketti. Ásem qalanyń kelisti kelbeti, turmys-tirshiligi eldiń patrıottyq sana-sezimin oıatty.

Astana - Elbasynyń aqıqatqa aınalǵan arman-tilegi. Memleket basshysy Astanany «Mega kentke» aınaldyryp, úlgili shahar retinde álemniń eń ozyq 30 qalasynyń qataryna engizý maqsatyn kózdeıdi. Qalanyń arhıtektýrasyna, ınfraqurylymyna, halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa, áleýmettik jaǵdaı jasaýǵa orasan kúsh, qomaqty qarjy jumsaldy. Álemge áıgili arhıtektorlar shaqyrylyp, jobalaý jumystarymen aınalysty. Sáýlet óneriniń ozyq úlgileri Qazaqstannyń tól mádenıetimen qatar, túbi bir túrkitildes eldermen tarıhı sabaqtastyǵyn ashyp kórsetýge tyrysty. Sózimizge dálel retinde Respýblıka kóshesin mysalǵa alýǵa bolady. Keńestik dáýirden qalǵan ǵımarattarǵa deıin ulttyq oıýmen órnektelgen. «Aqorda» saraıy, Prezıdenttik mádenıet ortalyǵy, Nazarbaev Ýnıversıteti, Halyqaralyq áýejaı, Esil jaǵasyndaǵy qaz-qatar tizilgen úıler ulttyq naqyshymen qalanyń ajaryn asha túsken. Nazarbaev Ýnıversıtetiniń kók baıraqtyń túsimen tústes kómkerilgen kók kúmbezi sonadaıdan kózge ottaı basylady. Alǵashqysy - kıiz úıdiń shańyraǵy bolsa, keıingi kúmbez - shyǵys saraılary men meshitterde jıi qoldanylǵan kóshpeli musylman mádenıetiniń bir nyshany ispettes.

Elbasynyń aıtýynsha, qazaq eliniń ózgesheligi men ereksheligin kórsetetin kók kúmbez sanaly túrde tańdalǵan eken.

Soltústik shahardyń alǵashqy ǵımaraty jáne megapolıstiń sımvoly «Báıterek» - barlyq ózgeristiń basy bolǵan monýment. Uly dala mádenıetiniń temirqazyǵy ispetti.

Halyqtyń sany 1 mıllıonnan asqan qalada bir-birine uqsamaıtyn memlekettik mekemeler, iskerlik keńseler, saýda keshenderi, oıyn-saýyq ortalyqtary, meıramhanalar halyq ıgiligine kóptep usynylǵan. Árqaısysy tarıhtyń jańa betin ashyp, alashtyń órshil rýhyn asqaqtatyp tur. Saq, ǵun, kóktúrikten jetken kóshpendiler órkenıetin qazirgi zamanmen astastyryp, túrki mádenıetinde eshqandaı qarama-qaıshylyqtyń joq ekendigin dáleldeıdi.

Qysqa ýaqytta Astanada EYQU sammıti, qysqy Azııa oıyndary, IYU sammıti, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń kongresi syndy halyqaralyq mańyzy bar basqosýlar men álemdik deńgeıdegi EHRO - 2017 kórmesi ótti. Halyqaralyq shara «Bolashaq energııasy» taqyrybymen burynǵy KSRO, qazirgi Ortalyq Azııa elderiniń ishinde alǵash ret uıymdastyrylyp, energetıka salasynyń damýy boıynsha Qazaqstannyń múmkindikterin ortaǵa saldy.

Patrıottyq sezimmen áshekeılenip, ulttyq boıaýmen kómkerilgen qalada birneshe ult ókilderi shańyraǵyn shaıqaltpaı, tútinin túzý ushyryp otyr. Konfessııaaralyq kelisim, dinaralyq dıalog jáne mádenıetter arasyndaǵy únqatysý syndy termınder memlekettik jıyndarda jıi aıtylady. Qazaqstan qoǵamyndaǵy toleranttylyq pen etnostar tatýlyǵy memlekettiń basty nazarynda.

Birlik pen dostastyqtyń, beıbitshilik pen yntymaqtastyqtyń belgisi retinde pıramıdany beıneleıtin Beıbitshilik jáne kelisim saraıy kórgen kisini tańǵaldyrmaı qoımaıdy. Ásirese, qalada boı kótergen meshitter, shirkeýler, Elbasy ashqan «Halyqtar dostyǵy» monýmenti máńgilik dostyqty pash etedi.

Astananyń bitimgerlik baǵyttaǵy jumystary da arnaıy toqtalýdy qajet etedi. Jahandyq beıbitshilikke qaýip tóndirgen Sırııa daǵdarysyn sheshý maqsatynda sammıtter ótkizip, búkil álemge tanyldy. Sırııadaǵy úkimet kúshteri men oppozıtsııalyq toptar arasyndaǵy jıyndy Astanada ótkizý týraly usynys utymdy shyqty. Beıbitsúıgish bas qala - Astananyń aty Nıý-Iork, Jenevamen qatar atalǵany zor maqtanyshqa bóleıdi.

Musa Iyldyz

Qoja Ahmet ıAsaýı ýnıversıteti
Ókiletti keńesiniń tóraǵasy

Maqala Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginiń kómegimen daıyndaldy

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT