+7 (701) 759 90 19
USD 426.32 EUR 496.24
RUB 6.04 CNY 66.74
Jańalyqtar

Muratáli Qalmuratov: «Alǵys aıtý – baýyrmashyldyqtyń bastaýy»

2021 jylǵy 1 naýryz 12:01
Bólisińiz:
Muratáli Qalmuratov: «Alǵys aıtý – baýyrmashyldyqtyń bastaýy»

ShYMKENT. QazAqparat - Shymkent qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary Muratáli Qalmuratov ótken jyly atqarylǵan aýqymdy isterdi baıandap, barsha qazaqstandyqtyrdy Alǵys aıtý kúnimen quttyqtady.

Uqsas jańalyqtar
Shymkentte qoqystan tabylǵan náreste oqıǵasy: 1996 jylǵy áıel polıtsııaǵa jetkizildi Shymkentte qoqystyń arasynan náresteniń máıiti tabyldy

«Shuǵylaly kóktemniń alǵashqy jyly lebimen elimizde Alǵys aıtý kúni merekesi jalpyhalyqtyq sıpatta atalyp ótiledi. Elbasy, QR Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen dúnıege kelgen bul mereke tuńǵysh ret 2016 jyly ótkizildi. Ortaq tarıhymyzdyń sımvolyna aınalǵan Alǵys aıtý kúni Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev aıqyndaǵan beıbitshilik pen kelisimniń saltanat qurǵan kúni bolyp aıshyqtaldy. Kıeli qazaq jeri mıllıondaǵan taǵdyrlardy toǵystyrdy, pana boldy. Baýyrmashyl qazaq halqy totalıtarlyq saıasattyń salqynyn sezgen talaı janǵa qaıyrymdylyǵy men keńpeıildigin, danalyǵy men qonaqjaılyǵyn kórsetti. Qazaq halqy pash etken asqaq adamgershiliktiń, adal nıettiń, shynaıy janashyrlyqtyń arqasynda talaı ulttyń ókilderi qıyn-qystaý shaqtyń aýyrtpalyǵyn eńserdi, qazaq jerinde óndi-ósti, baqytyn tapty. Azamattardyń ulty men tegine qaramaı ózara aralasýy, beıbit kún keshýi, dástúrleri men ómirlik ustanymdarynyń ushtasýy úshin qazaqstandyq etnos ókilderi qazaq halqyna degen ystyq iltıpaty retinde alǵystaryn bildiredi. Mereke aıasyndaǵy is-sharalar patrıotızm, abyroı, ádildik, qurmet, izgilik, baýyrmashyldyq syndy asyl qasıetterdi dáripteıdi. Bul kúni biz, ata-babalarymyzdy rızashylyqpen eske alamyz, ata-analarymyzǵa, muǵalimderimizge, zeınetkerlerge, ardagerlerge, bir-birimizge alǵys aıtyp, halqymyzdyń qaıyrymdylyq dástúrlerin jalǵastyramyz», - deıdi Muratáli Qalmuratov.

Onyń aıtýynsha, myzǵymas dostyqtyń irgesin bekemdeýge qyzmet etetin Alǵys aıtý merekesiniń 1 naýryzda belgilenýiniń astarynda úlken mán bar. Álemde balamasy joq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń negizi 1995 jyldyń 1 naýryzynda qalandy. Qys qahary qaıtyp, tirshilik ataýlyǵa jan bitiretin jylymyq kezeńniń ornyǵýymen astasyp jatqan bul mereke adamdar arasynda da ózara syılastyq ornyqtyrýǵa septesedi. Adamdar arasyndaǵy jyly shyraı aldymen sálemdesýden bastalsa, senim men baýyrmashyldyq – rahmet aıtýdan bastalady.

«Qazaqta «Alǵys alǵan arymas», «Alǵys – el syıy», «Alǵys arqalaǵan azbaıdy», «Uzaq jasaımyn deseń – alǵys al», «Alǵysqa jetken - eleýli», «Kóp alǵysy - kógerter» deıtin danalyq sózder jeterlik. Jaqsylyqtyń qaıtarymy retinde de, jaqsy nıettiń bastaýshysy retinde de alǵys adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas mádenıetin jetildiredi, bereke-birligin arttyrady. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda qasıetti Ordabasy bıiginde ótken eldik jıynda Elbasy qazaqtyń tarıhy qashanda birigý tarıhy bolǵandyǵyn atap ótken edi. Birligi jarasqan, ymyraly kún keshken, ejelden dostyqtyń tuǵyrly ordasy, búginde mıllıonnan astam turǵyndy baýyryna basqan Shymkentte Qazaqstan halqy Assambleıasy qanaty astynda 17 etnomádenı birlestik qyzmet etedi», - dedi Muratáli Orazáliuly.

Jalpyulttyq birlik pen qoǵamdyq kelisim qaǵıdattaryn ornyqtyrý arqyly qazaqstandyq qoǵamnyń mádenı áralýandyǵyn qamtamasyz etý, etnos ókilderin memleket quraýshy qazaq ultynyń mańaıyna toptastyrý, etnosaralyq kelisimniń qazaqstandyq modelin ilgeriletý baǵytynda Shymkent qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasy byltyr barlyǵy 100-ge jýyq is-shara uıymdastyrypty.

««Rojdestvo», «Maslenıtsa», «Slavıan jazbasy men mádenıeti kúni», «Solnal», «Chak-chak baıram», «Ofarın», «Saban toı», «Pýrım», «Qazaq dastarhany», etnostardyń tili, mádenıet jáne salt-dástúri kúnderi, «Alǵys aıtý kúni», «Naýryz kerýen», «Ulttyq dombyra kúni», «Qazaqstan halqynyń tilderi kúni», «Halyqtyq brend», ulttyq oıyndar saıysy, «Mızam», «Shanyraq fest» etnofestıvali, «Dostyq dastarhany», «Ahysqa» túrikteriniń Qazaqstanǵa qonys aýdarǵanyna 75 jyldyǵy, etnos kásipkerleriniń kórmesi, «Birlik», «Jastar kerýeni», «Bereke basy – birlik» forýmdary men «Táýelsizdik tiregi – tatýlyq» syndy is-sharalar ótkizildi. Byltyrǵy Alǵys aıtý merekesi qarsańynda merekelik aptalyq bastaý alyp, merekelik árbir kún – qaıyrymdylyq, tazalyq, kórshige izet, ustazǵa qurmet, tarıhqa taǵzym, yqylas, urpaqtar sabaqtastyǵy jáne Alǵys aıtý kúnderi bolyp belgilendi. Apta boıy qalanyń barlyq aýdandarynda ótken is-sharalarǵa barlyǵy 200 myńnan astam turǵyn qamtyldy», - deıdi Shymkent qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary.

Kórshige izet kúni aıasynda ózbek etnosynyń ókilderi Toǵys, Maıatas, Badam, Qarabastaý, Shapyrashty, Ótemis, Qyzylsý, Tassaı, Mártóbe turǵyn alaptarynyń ardagerleri men belsendileri arnaıy shaqyryp, qurmet kórsetken. Budan bólek, Shymkent qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń I sessııasy «Qoǵamdyq kelisim formýlasy: birlik pen jańǵyrýǵa» taqyryby aıasynda ótip, nátıjeli ister atqarylǵan.

«Qalalyq assambleıa alańynda úzdik kásipkerlerdiń 5 bıznes sheberlik dáristeri ótkizilip, joǵary oqý oryndarymen birlese 2 ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa uıymdastyryldy. Qalalyq assambleıa ǵımaratynda 40 etnos ókili memlekettik tildi oqytý kýrstarynan ótti. Uly Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı bastaý alǵan jalpyulttyq estafetaǵa shymkenttik 14 etnos ókili qatysty. Qalalyq assamleıanyń bastamasymen Qazaqstan halqy Assambleıasynyń is-sharalar jospary «Qazaqtaný» mádenı-aǵartýshylyq jobasymen tolyqty. Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasymen úndesip jatqan bul joba qazaq halqynyń mádenıeti men rýhanııatyn, dástúri men ulttyq tanymyn halyq arasynda keńinen tanytýdy kózdeıdi. Qalalyq assambleıa, qalalyq Kásipkerler palatasy jáne «Shymkent qalasynyń Azamattyq Alıansy» qaýymdastyǵy túrindegi zańdy tulǵalar birlestigi ózara yntymaqtastyq jóninde memorandýmǵa qol qoıyp, «Halyqtyq brend» jobasyn ilgeriletip, semınarlar ótkizýge, áleýmettik bastamalardy júzege asyrýdaǵy ózekti máseleler boıynsha birlesken sharalar qabyldaýǵa ýaǵdalasty», - dep atap ótti Muratáli Qalmuratov.

Assambleıaǵa júktelgen negizgi mindetterdiń biri – halyq arasynda maqsatty kezdesýler ótkizip, memlekettik saıasat pen qabyldanǵan saıası sheshimderdi túsindirý jáne ilgeriletý. Bul baǵytta qalalyq assambleıa janynan aqparattyq-túsindirý toby qurylyp, onyń músheleri etnos ókilderi jınaqy turatyn shaǵynaýdandar men turǵynalaptarda 47 kezdesý ótkizgen. Memleket basshysynyń Joldaýy aıasyndaǵy mindetter boıynsha qaladaǵy 8 joǵary oqý orny men 28 kolledjde saıası sholý kezdesýleri uıymdastyryldy. Top músheleri Abaı, Qarataý, Ál-Farabı, Eńbekshi aýdandary men Abaı aýdanyna qarasty Qatyn kópir, Qyzyljar, Telman, Samal-3, Saıram shaǵynaýdandary turǵyndarymen kezdesýler ótkizip, aýmaqtardaǵy ózekti máselelerdi saralaǵan.

«Qalalyq assambleıanyń aqparattyq-túsindirý tobynyń músheleri men etnomádenı birlestikter jetekshileri qalanyń shet aýmaqtarynda ornalasqan 20-dan astam shaǵynaýdandary men turǵynalaptarynda kezdesýler ótkizip, turǵyndardyń talap-tilekterin tyńdaýdy, olardy sheshý boıynsha memlekettik organdarǵa usynymdar berýdi qolǵa aldy. Qoǵam turaqtylyǵyn qamtamasyz etý jónindegi mindetterdi quqyq qorǵaý organdarymen birlese nátıjeli iske asyrý baǵytynda Shymkent qalalyq polıtsııa departamentine qarasty Qarataý, Abaı, Ál-Farabı, Eńbekshi aýdandyq jergilikti polıtsııa qyzmetiniń ýchaskelik polıtsııa ınspektorlarynyń qatysýymen etnosaralyq tózimdiliktiń qazaqstandyq modelin qamtamasyz etýdegi qaǵıdalar men talaptardy túsindirý jónindegi kezdesýler uıymdastyryldy. Qalalyq jáne aýdandyq deńgeılerde 5 Qoǵamdyq kelisim keńesteri men 5 Analar keńesiniń quramy jasaqtalǵan. Keńes otyrystarynda Memleket basshysynyń áleýmettik saıasat boıynsha tapsyrmalarynyń oryndalýy, turǵyn úı qurylysy, agroónerkásipte progrestik tehnologııalardy ilgeriletý, medıatsııa qyzmetin júıelendirý, Arys turǵyndaryn qoldaý, medıtsınalyq qyzmettiń sapasy syndy máseleler qaraldy. Keńester yqpalymen jańa áleýmettik saıasatty túsindirý baǵytynda sala mamandarymen birge 135, joǵary oqý ornynda oqıtyn sheteldik stýdenttermen 8 kezdesý ótkizildi. Olardyń jumystaryna jyl ishinde 22 myńnan astam adam qamtyldy», - dedi ótken jyldyń qorytyndysyn jarııalaǵan Shymkent qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary Muratáli Qalmuratov.

Analar keńesiniń otyrystarynda óskeleń urpaqty tárbıeleýdegi ózekti máseleler, neke buzý úderisteriniń sanyn azaıtý, jastar arasynda quqyqbuzýshylyq pen qylmystyń aldyn alý, týystyq neke faktilerin boldyrmaý máseleleri talqylanyp, 100-den astam kezdesýleri uıymdastyrylǵan. Osydan-aq, Assambleıanyń qoǵamdaǵy róli mańyzdy ekenin ańǵarýǵa bolady.

Qoǵamda qaıyrymdylyqty úılestirý máselesi de assambleıa atqaratyn jumystardyń biri. Bul baǵytta Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qaıyrymdylyq is-sharalary kúntizbesine sáıkes «Sarqyt», «Sybaǵa», «Shashý», «Asar», «Qamqor», «Toqymqaǵar», «Erýlik», «Jylý», «Bata», «Bes jaqsy», «Káde» qaıyrymdylyq aktsııalary ótkizilgen. 17,5 mln. teńgeniń kómegi kórsetilgen.

«Mektepke jol» respýblıkalyq aktsııasy sheńberinde Shymkent qalalyq etnomádenı birlestikterimen «Jylý» qaıyrymdylyq aktsııasy ótkizilip, turmys jaǵdaıy tómen jáne kópbalaly otbasylardan shyqqan 140 balaǵa mektep formasy men oqý quraldary berildi. Arystaǵy oqıǵaǵa baılanysty Qazaqstan halqy Assambleıasynyń tapsyrmasymen Shymkent qalalyq jáne Túrkistan oblystyq assambleıalarynyń birlesken shtaby quryldy. Qalalyq jáne oblystyq assambleıa músheleri qaladaǵy evakýatsııalyq beketterge azyq-túlik, kıim-keshek, dári-dármek jetkizip, zardap shekken azamattarǵa ystyq tamaq uıymdastyrdy, úılerdi qalpyna keltirýge qurylys materıaldaryn jetkizdi. Bul jumystarǵa elimizdiń ózge óńirlerindegi assambleıa músheleri de úles qosty. Qazaqstan halqy Assambleıasy tarapynan arystyqtarǵa kórsetilgen kómektiń jalpy quny 100 mln. teńgeden asty», - deıdi Muratáli Orazáliuly.

Medıatsııa ınstıtýtyn damytý isi de assambleıaǵa júktelgen mańyzdy jumys baǵyttarynyń biri. Qala aýmaǵynda 4 kásibı, 51 kásibı emes medıator (qoǵamdyq medıator) tirkeýge alynǵan. Daýlardy sotqa deıingi tártippen retteýde medıatsııany damytýǵa jaýapty qalalyq 6 qurylymmen (qalalyq QHA, qalalyq sot, qalalyq ádilet departamenti, qalalyq «Kásipodaqtar ortalyǵy», qalalyq advokattar alqasy, qalalyq notarıaldyq palata) áriptestik memorandým bar.

«Qalalyq assambleıanyń bastamasymen «Mektep medıatsııasy» jobasy qolǵa alynyp, 157 pedagog-psıholog maman medıatsııa kýrsynan ótkizildi. Aýdandyq Qoǵamdyq kelisim keńesteri men Analar keńesi quramynan 250 kásibı emes medıatordyń biliktiligin arttyrýda 4 oqytý semınary uıymdastyryldy. Medıtsına qyzmetkerlerin medıatsııa negizderine oqytý semınar-trenıngi uıymdastyryldy. Jalpyrespýblıkalyq Medıatsııa kúni aıasynda «Medıatsııa – qoǵamdyq kelisimniń ozyq úlgisi» májilisi ótkizilip, assambleıa alańynda «Ashyq esik kúni» uıymdastyryldy», - deıdi Shymkent qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary.

Aıta ketý kerek, jastardy jalpymemlekettik maqsattar men mindetterge jumyldyrýda qalalyq assambleıanyń yqpalymen «Jańǵyrý joly» respýblıkalyq jastar qozǵalysynyń qalalyq shtaby, qaladaǵy 29 kolledj janynan «Dostyq» stýdenttik klýbtary, etnomádenı birlestikter janynan jastar qanattary ashyldy. Osy uıymdardyń bastamasymen «PRodvıgaı sebıa» ózin-ózi damytý trenıngi, «Men qazaqsha sóıleımin» aktsııasy, «Qazaqstan palaýy», «Jastar – jańǵyrýdyń jarshysy» lektorıi, «Birlik» etnoforýmy ótkizildi. «Qazaqstandaǵy jastar jyly» aıasynda Assambleıa qyzmetine turaqty qoldaý kórsetken belsendi etnos jastarynyń Ózbekstan Respýblıkasyndaǵy tarıhı oryndarǵa etnosaıahaty uıymdastyrylǵan.

Muratáli Qalmuratov barsha qazaqstandyqtardy Alǵys aıtý kúnimen quttyqtap, qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasy atynan alǵysyn bildirdi.

«Birligi bekem, yntymaǵy yrysty Shymqala turǵyndary beıbitshiliktiń besigi bolǵan Qazaqstanymyzdyń qýatyn arttyrýǵa, kemeldenýine eńbegin sarqa jumsap, el alǵysyna kenele beretinine senimdemin.

Barsha Otandastaryma, shyraıly Shymkentimizdiń turǵyndaryna qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasy atynan alǵysymdy jetkize otyryp, árbir otbasyǵa shańyraq shattyǵy men rııasyz dostyq tileımin!»


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Álimhan Qanatuly

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT