+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 386.70 EUR 427.15
RUB 6.06 CNY 54.57
Jańalyqtar

Murat Áýezov: Til men din – dil derbestigi

2019 jylǵy 26 tamyz 10:20
Bólisińiz:
Murat Áýezov: Til men din – dil derbestigi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynda: «Jańǵyrý ataýly burynǵydaı tarıhı tájirıbe men ulttyq dástúrlerge shekeden qaramaýǵa tıis. Kerisinshe, zamana synynan súrinbeı ótken ozyq dástúrlerdi tabysty jańǵyrýdyń mańyzdy alǵysharttaryna aınaldyra bilý qajet. Eger jańǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı tamyrynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy»,- delingen edi.

El damýynyń jarqyn úlgisi men naqty qadamdaryn kórsetetin keleli oı, salıqaly pikir qoǵam jáne memleket qaıratkeri, mádenıettanýshy Murat Muhtaruly Áýezov pen jýrnalıst Mahat Sadyqtyń áńgimele sken edi.

- Murat Muhtaruly, 75 degen jasqa kelgende halqyńyzǵa esep bergen «Dilim» atty kitabyńyzda «Tilden de, Dinnen de aırylyp qala jazdap, qaıta oralǵan kezderimiz boldy, áli de kezdesedi. Al Dilden she?! Odan aırylý múldem múmkin emes, tek sol til saýlyǵy, Dil tazalyǵy, Dil beriktigi arqyly ǵana jeke tulǵa, derbes ult, táýelsiz memleket retinde saqtalyp qaldyq...», depsiz. Táýelsizdik alǵanymyzǵa da otyz jylǵa jaqyndady. Naǵyz TÁÝELSІZ QAZAQ ELІ boldyq pa? Qazaq «otyzynda orda buzbaǵan, qyryqynda qamal almaıdy» deıdi.

- Kósh júre túzeledi. Іzdenister men qoǵamdyq qozǵalystar bar. Úmit pen maqsat aıqyn. Osynyń bári búgingi zamandastar jasaǵan jańalyq emes. Ol Uly Abaıdan bastaý alǵan qazaq múddesi. Oǵan jalǵas Alash azamattarynyń qazirgi, bálkim keleshek urpaqqa qaldyrǵan amanattary. Bostandyq pen Táýelsizdik turǵysyndaǵy olardyń aıtyp jáne jazyp ketkenderin tereńnen tolǵap zertteýimiz kerek. Jańa zamanda jańasha syn-qaterler týyndaýda. Qazaqty saqtap qalar bir ǵana uly kúsh bar. Ol qazaqtyń aýyzbirshiligi.

Basyńdaǵy baspańnan ba máńgilik?

Qyshqa basqan tas tańbań ba máńgilik?

Birge ósken baýyryń ba máńgilik?

Adamdardy bir-birine aıdap sap,

Qyrqystyrǵan kúndestik pe máńgilik?

Mahat baýyrym, bul oılar Nuh paıǵambar sııaqty sýdan aman qalǵan akkadtyq Ýtnapshıtıdiń monology. Qanshama ǵasyrlar ótse de, osy sózderdiń mán-mazmuny joǵalǵan joq. Keshten tańǵa sozylar jyr áýeninen adamdardy baýyrlastyqqa, ózara túsinistikke shaqyrǵan izgi tilekterdiń úni aıqyn estilip tur. Monolog «Sum ajal eshkimdi de aıamaıdy» dep keletin jalpylama oı aýanymen bastalady da, adamnyń qolynda eshteńe joq ekeni, bári de qudaılardyń mańdaıyna ne jazǵanymen aıaqtalatynyna toqtalady. Ajal bárine sońǵy núkte bolmaq. Jaýyzdyqqa da, meıirimge de, olardyń ózara tartysyna da. «Máńgilik» eshteńe joq. Óıtkeni eshteńe máńgilik bolyp jaratylmaǵan.

«Táýelsizdigimiz tuǵyrly, memlekettigimiz ǵumyrly bolsyn!» deımiz árdaıym. Bul turǵyda bıliktiń basty mindeti menińshe, memleket, qoǵam jáne jeke adam múddesiniń utymdy tepe-teńdigin qamtamasyz etýi. Órkenıetti elderden úırenerimiz osy. Shynaıy ádilettilik osylaı ornaıdy. Ózimniń ótken ómir jolymdy saptap, saralap qarasam - onyń qaı-qaısysynda da eń basty ǵumyrlyq ustanymym - ádil bolý, ádildikti moıyndaý, ádiletsizdikpen kúresý bolyp keledi eken. Ádil men ádilettilik-jadyma jattalyp, janymdy jańǵyrtyp, ata-babalarymnyń qanymen kelip, kóńilimdi asqaqtatyp, keýdemdi tiktegen uǵym. Osy uǵymnan týatyn tujyrym elimizde ádilettiń aq týy tigilse - qazaqtyń aýyzbirshiligi ornaıdy. Ol kemel keleshegimizdiń kepili.

- Jetpis jyl zaman men tirshilik talabymen zııalylarymyz kommýnıstik ıdeologııany ýaǵyzdady. Táýelsizdikten keıingi tusta Ulttyq uǵym qalyptasty. Qazir tek qana ulttyq baǵytpen damýdy qoldaıtyn top bar. Sonymen qatar eýropalyq-ulttyq ıdeologııany birge alyp júrý qajet deıtin zııalylar bar. Jahandaný úderisinde Eýropalyq damý joly ǵana tıimdi, tańdaýymyz sol deýshiler de az emes. Qalaı bolǵanda da halqyna shynymen jany ashıtyn zııaly qaýym orǵa jyǵatyn emes, alǵa bastap-órge shyǵatyn jol silteýi lazym degen nıettemiz ǵoı. Búgingi qazaq qoǵamy qaı baǵytty tańdaǵany jón. Siz kópti kórgen tulǵa retinde, ári osy úsh toppen de sóılese alatynyn bilim deńgeıińizge súıene otyryp osyǵan aıtar qandaı ýájińiz bar?

- Bul jasańdylyq. Syrt kózge solaı kórineri haq. Biraq eldiń damýy turǵysyndaǵy bar zııaly qaýymnyń júreginde turǵan aqıqat jalǵyz. Ol - shyn mánindegi Táýelsiz Qazaqstandy ornyqtyrý. Bizdiń bolashaq aldyndaǵy paryzymyz osy. Aldymyzda bizdi ne kútip tur? Sony túısigimizben túsine alýmyz mindet. Aldymen armandaımyz. Armandy júzege asyrý oraıynda maqsat quramyz. Maqsat oryndalýy úshin naqty is-josparymyz bolýy shart. Naqtylanǵan is-jospardy iske asyrýǵa kimniń qandaı deńgeıde qabilet–qarymy bar. Sony qolmen ustatqandaı ádil sheshýimiz paryz. Bul tereń bilim men erekshe jaýapkershilikti júkteıdi. Adamzat balasy san ǵasyrlar júrip ótken san taraý joldardyń tájirbıesine súıene otyryp alǵa qadam basady. Uly dalamyzdyń júzdegen jyldar boıy qalyptasqan fılosofııasyn negizgi qaǵıda retinde ustanýymyz mindet. Qanshama uly da dana tulǵalarymyzdyń ǵıbratty naqyldary bizdiń erteńimizge ereje. Solardyń asyl qazynasyn zerdede ustap, qateliksiz qadamdar jasasaq jón. Qazaqstannyń óziniń ishki jaǵdaıy jeke dúnıe. Orta Azııadaǵy baýyrlas eldermen qarym-qatynasymyz qalaı órbýi kerek? Bir jaǵymyzda alpaýyt Qytaı ornalasqan. Keshe ǵana álemdik ımperııa bolǵan Sovet Odaǵynyń ornyndaǵy izbasary Reseıdi de umytpaıyq. AQSh pen Eýropa memleketteriniń de múddeleri tur. Jıyrma birinshi ǵasyrǵa biz úlken problemalarmen aıaq bastyq. Aral men Semeı polıgonynyń zardaptarynyń ózi ǵalamdyq másele.

Mahat, óziń áńgimemizdiń álqıssasynda atap ótkenindeı, «Dilim» atty kitabymda bylaı degen edim. Ózimniń táı-táı basqan alǵashqy qadamymnan bastap, anamnyń:

Tili jat,

Dini jat,

Dili jat,

Jat elden taıaqty jep ediń,-

degen joldardy ánge qosyp jyrlaǵanyn estip óstim. Sol kezde til men dindi túsinemin. Dil degendi uǵyna bereıtin balamyn. Biraq bala bolsam da, bul óleń joldaryndaǵy eń mańyzdy oıdyń osy Dilge kelip tireletinin búkil bolmys-bitimimmen sezingendeı bolatynmyn. Dildiń qudirettiligi de osy. Mine qazir, Til men Dinge sol Dil derbestigi arqasynda oraldyq.

Meniń baǵdarshamym da osy - meniń Dilim. Dilimiz myqty bolsa, táýelsizdigimiz de myǵym.

- Muhtar Omarhanulynyń bir jazbasynan oqydym. Men ulym Muratpen Gegel fılosofııasyn talqylasaq tań atqansha taýsylmaıtyn áńgime bastalady degendi. Áke armany, ákeniń maqtanysh sezimi osy bir sóılemge syıyp ketkendeı. Bir sózińizde: «Sońǵy kezderde men ákem júrgen jolmen qyrǵyz jerine jıi-jıi kelemin. Qazaq-qyrǵyz arasyn baılanystyrǵan ata dástúrin jalǵastyrý men úshin úlken ǵanıbet. Ákemniń isi – ósıet»,- dep aıtypsyz. Áńgimemizdi áke men bala arasyndaǵy este qalǵan rýhanı oqıǵaman sabaqtasaq.

- Muhtar Áýezov 1957 jyly Lenındik syılyqtyń laýrety atandy. Syılyq erejesi boıynsha laýreat ataǵyn alǵan adam Sovet Odaǵynyń kez-kelgen jerine baryp demalyp turýy úshin, qalaǵan jerinen saıajaı alýǵa huqysy boldy. Sonda ákem Ystyqkóldi tańdady. On úsh jasymda baýyrym Ernar ekeýimizdiń Ystyqkólge barǵanymyz esimde. Ataqty qyrǵyz jyrshysy, ataqty manasshy, halyq artısi Saıaqbaı Qaralaevtyń úıine toqtadyq. Alys-jaqyn elderden birqydyrý mádenıet qaıratkerleri, áıgili aqyn-jazýshylar jınalǵan eken. Saıaqbaı jyrshy manasshylap uzaqqa jyrlap ketken bir sátte ákemniń janyna jaqyndap, jyraýdyń ne aıtyp jatqanyn qulaǵyna sybyrladym. Sonda ákem, kózin jumyp, jyr qudiretine shomǵan Saıaqbaıdy toqtatyp: «Murat ulym sizdiń jyrdy túsinip, óz oıyn bylaısha paıymdady» dep sózimdi otyrǵandarǵa jetkizgeni esimde. Jınalǵan myqtylar myna sózder Gegeldiń tujyrymyna keledi desip daýryǵysqan sonda. Ulylardyń alǵashqy batasyn alyp bilýge, kóp izdenýge umtylystyń bastalýyna sol oqıǵa erekshe áser berdi. Qazaqtyń balany jastan tárbıele degeni osydan shyqqan bolar.

- Adamnyń balalyq shaǵy qımastyq sezimge toly oqıǵalar. Suhbatymyzdy osy baǵytqa bursaq. Men estigenim men oqyǵanymdy tilge tıek etsem. Sizdiń ákeńiz, qazaqty ǵulamasy Muhtar Omarhanulynyń ǵalamat talanty týraly san kitaptar jazyldy. Al, ol kisi qandaı áke boldy? Stalındik totalıtarlyq kezeńde jasqanbaı «halyq jaýy» tanylyp atylyp ketken eki myqty azamatymyzdyń jesiri, anańyz Fatıma begimdi jalǵyz tastamaýyn, men tańǵajaıyp adamzattyq parasattylyq, er adamdar úlgi alar ónege der edim. Ol tusta Muhtar Áýezovtiń ózi de qyraǵy kóz chekısterdiń qýdalaýynda júrdi. Shyǵarmalarynan «ultshyldyq» pen «alashshyldyqty» izdegen aıaýsyz syn partııa tapsyrmasymen baspasózde jıi shyǵyp jatty. Jambyl oblysyna jer aýdarylǵan halyq jaýlarynyń jesiri Fatıma begim qazaqtyń arda azamattaryń urpaqtaryn qalaı aman saqtap qaldy? Sizden azdap syr tartsaq?

- Mahat suraǵan ekensiz, aıtaıyn. Bilál Súleev meniń sheshemniń birinshi joldasy. Belgili qoǵam qaıratkeri, aqyn, aǵartýshy, jýrnalıst, dramatýrg. 1918–1927 jyldary halyqty jappaı saýattandyrý isimen aınalysyp, Jetisý ólkesindegi qazaq aýyldarynda eki jyldyq bastaýysh mektep, aýdan ortalyqtarynda jeti jyldyq ortalaý mektep, oblysta toǵyz jyldyq orta mektep ashýǵa muryndyq bolǵan. Bul mektepterde keıbir pánder orys tilinde oqytylǵan. Súleev engizgen bul tájirıbe Jetisýdaǵy qazaq jastarynyń Sovet Odaǵynyń barlyq qalalaryndaǵy joǵary oqý oryndaryna oqýǵa túsýlerine múmkindik berdi. Semeı pedogogıkalyq ınstıtýtyn ashyp, alǵashqy rektory boldy. Semeıde júrgende jazyqsyz qamaýǵa alynǵan. Sol qamaýdan aman shyqqan soń, 1934 – 1937 jyldary Qaraqalpaq avtonomııasynda halyq aǵartý komıssary boldy. 1937 jyldyń sońynda ekinshi ret qamaýǵa alynyp, atý jazasyna kesilgen.

Bilál Súleevten Farıda, Jánibek jáne Azat esimdi úsh bala qaldy. Farıda on bir jasynda qatty naýqastanyp qaıtys bolady. Jánibek janyp turǵan azamat edi. Uly Otan soǵysyna qatysty. Erekshe erligimen kózge túsken. Azat bizdiń bárimizge qamqorshy aǵa boldy.

Al, halqymyzdyń uly aqyny, saıası-quǵyn súrginniń qurbany Іlııas Jansúgirovten Úmit, Ilfııa, Bolat ómirge keldi. Іlııas atamyz atylyp ketken soń, sheshemiz Fatıma da repressııaǵa ushyrap, Merkige jer aýdarylady. Merkide men ómirge keldim. Bul, bile bilseńiz, úlken dúnıe. Shyr etip osy dúnıege kelgeli bergi ǵumyrym jol ústinde keledi. Jasym seksenge qaraı bet alsa da, sol baıaǵydaı jolda kelemin. Kóńil de, júrek te, sana- sezim de áli de áldeneni izdegendeı. Jaýabyn tapqandaı da bolasyń. Biraq ol saǵym - sátter. Qaıtadan jol, qaıtara izdeý. Bálkim bul, Áke amanatyn izdeý joly ma?! Meniń ákem maǵan, ıaǵnı óz ulyna qamqorlyq jasaýym paryz degen jeleýmen jerdiń túbindegi Merkige jıi kelip turdy. Osylaısha óziniń úzeńgiles dostary Bilál men Іlııastyń urpaqtarynyń aman qalýyna, ósip jetilýine sebepker boldy. Búgingi ýaqyt bıiginen qarasaq, ákem Muhtardyń Bilál men Іlııastyń balalaryna qamqorlyq jasaýy - úlken azamattyq erlik. Adam keshegisimen, qazirgisimen jáne keleshegimen ómir súredi. Meniń ákem ultymyzdyń eki uly tulǵasynyń osy úsh satylyq jalǵastyǵyn saqtap qaldy.

Biz álemniń jeti keremetiniń báriniń de tarıhyn bilip, qaıran qalyp tańdaı qaǵamyz. Biraq janymyzda júrgen jandardyń ishki dúnıesin tanýǵa umtylmaımyz. Men baqyttymyn. Jas kezimde Ákem bolsa, qazir ákemdeı dana azamattarmen dospyn. Olarmen ýaqyt taýyp arnaıy klýbymyzda bas qosamyz. Turmystyq pendeshilikten ada sondaı zamandastarymmen árdaıym kezdesken saıyn marqaıyp qalam. Adamdy ómir súrýge qushtar etetin dúnıe adal, aq nıetten shyǵatyn qadamdar.

Ákem meni Bilál men Іlııastyń balalaryndaı tárbıeledi. Bólip – jarǵan joq. Jaqsyny da jamandy da solarmen birdeı bólistim. Merkide Qarasý degen ózen bar. Balamyz. Bolat aǵam menen bes jasqa úlken. Birde sol Qarasýda qaıyqpen júzip júrgende sý túbine kettim. Qaıyqtyń túbi tesik eken. Sonda Bolat aǵam sýǵa aǵyp bara jatqan meni qutqaryp qaldy. Eger kókeıinde ákemiz bólek degen kúpirlik pendeshilik bolsa basqasha bolar ma edi. Sheshemiz Fatıma begimniń úıretkeni mol. Ákem de sheshemniń balalaryn bólmeı, ógeısitpeı bárimizge birdeı qarap, barynsha kómektesip otyrdy. Soǵys aıaqtalyp, ańdý tynyshtalǵanda bárimizdi Almatyǵa kóshirip ákeldi. Úı áperdi. Balalardy oqýǵa ornalastyrdy. Anam Fatıma Ǵabıtova keremet jan edi. Tabıǵat kórikti de, aqyl-parasatty da aıamaı darytqan. 1956 jyly Sáken Seıfýllın, Іlııas Jansúgirov, Beıimbet Maılın aqtalǵan tusta, anamnyń Jazýshylar odaǵy minberinen sóılegen sózi jınalǵan jurtty tebiretti. El anamnyń aıtqanyn ańyzǵa aınaldyryp jalǵastyrdy. Maǵan anamnyń tulǵasy ǵashyqtardyń piri Bıbi-Fatımaǵa, ot anasy Umaıǵa uqsap ketetin. Maǵan anam qazaqtyń úsh birdeı azamatynyń urpaǵyn jetildirý úshin Allanyń aspannan jiberilgen perishtesi sekildi kórinetin. Qazaq halqy Anaǵa qashanda qurmetpen qaraǵan. Jer Ana deımiz. Ana tili deımiz. Dilimizdiń dińgegi de Ana tamyryna baılanǵan.

- Anańyz týraly kitap shyǵardyńyz. Basqa elderde bolsa «Fatıma begim» degen teleserıal túsiriler edi. Ol ýaqyt ta bolar degen senimdemin. Sizdiń tulǵa bolyp qalyptasýyńyzǵa ananyzdyń demeýi az bolmaǵan. Máskeýde oqyp júrgenińizde qazaqtyń maqal-mátelderin jınaqtap, ózi mashınkaǵa túsirip sizge jibergenin bilemiz. Ol da bolsa ana tiliniń máıegin jadynda saqtasyn, rýhy qazaq, qazaqqa qyzmet qylatyn azamat bolsyn degeni bolar. Búgingi kúnniń ózekti taqyrybyna arnalǵan rýhanı jańǵyrýdy asyl analarymyz ejelden-aq júrekterimmen sezgen ǵoı.

Áńgimeńizge rahmet!

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Mahat Sadyq

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT