+7 (701) 759 90 19
USD 379.75 EUR 415.18
RUB 5.78 CNY 54.19
Jańalyqtar

Mońǵolııa jazýshysy Sultan Táýkeıuly: Abaıdy taný arqyly qazaq óz bolmysyn tabady

2020 jylǵy 25 qańtar 19:08
Bólisińiz:
Mońǵolııa jazýshysy Sultan Táýkeıuly: Abaıdy taný arqyly qazaq óz bolmysyn tabady

BAıAN-ÓLGEI. QazAqparat – Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasy bıylǵy aqyn mereıtoıynyń shymyldyǵy ispettes boldy. Osy maqalaǵa oraı, Qazaqstandaǵy jáne sheteldegi zııalylar, qoǵam qaıratkerleri men tanymal tulǵalar óz pikirlerin de ortaǵa salýda. Solardyń biri Mońǵolııada turatyn qandasymyz, Mońǵolııanyń Eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri, jazýshy, doktor, professor Sultan Táýkeıulynyń pikiri. «QazAqparat» HAA Mońǵolııadaǵy qandas jazýshynyń pikirin oqyrmanǵa usynady.

Uqsas jańalyqtar
Semeıde Qunanbaı Óskenbaıulyna arnalǵan kórme ashyldy Polıtseıler arasynda «Abaı oqýlary» baıqaýy ótti - Qaraǵandy oblysy Jambyl oblysynda Abaıdyń 175 jyldyǵyna arnalǵan festıval ótti

* * *

2020 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Qazaq halqy úshin mańyzy zor úlken-úlken dataly sharalar ótkizilmek. Atap aıtsaq, Ábý Nasyr Ál-Farabı babamyzdyń 1150 jyldyq, Altyn ordanyń 750 jyldyq, Abaıdyń 175 jyldyǵy qatarly kóptegen aıtýly meıramdar ótkizilýi josparlanyp otyr. Sonyń ishinde Abaıdyń týǵanyna 175 jyldyq mereı toıdyń orny alabóten. Ol týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty tamasha maqala jazdy. Bul maqalanyń mańyzy asa joǵary. Maqaladaǵy negizgi oı - toı ótkizip qana qoıý emes, halyqtyń rýhanı qajettiligin óteý, ondaǵy olqylyq bolsa, sonyń ornyn toltyrý. Bul eń durys bastama.

Menińshe, «Abaı toıy degenimiz – Abaı taný» degen sóz. «Abaı taný» degenimiz - «Qazaqty taný» degen sóz. Biz Abaıdy taný úshin, áýeli Abaıdy oqýymyz kerek, túsinýimiz kerek, túbine tereń boılaýymyz kerek. Máselen, Abaı arqyly qazaqtyń ótkeni men bolashaǵyn bilýge ábden bolady. «Qazaq» degende Abaıdyń ómir súrgen zamany XIX ǵasyrdaǵy qazaq pen búgingi XXI ǵasyrdaǵy qazaqtardy qatar tanımyz. Aınalyp kelgende «Abaıdy taný» degenimiz shyn mánisinde qazaqtyń ózin-ózi tanýy degen sóz.

Qasym-Jomart Kemeluly «Abaı álemi biregeı úlken qubylys» dep belgiledi. Nege úlken qubylys? Óıtkeni Abaı segiz qyrly, bir syrly. Ol naǵyz tolyq adam. Tolyq adam týraly anyqtamany jasaǵan aqyn bir óleńinde: «Aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta, Sonda tolyq bolasyń elden erek» deıdi. ıAǵnı aqyl, qaırat, júrek úsheýin toǵystyra almasań tolyq adam bola almaısyń degen-di. Al búgingi qazaq qoǵamynda qansha tolyq adam bar? Ókinishtisi, búgingi tańda ondaı tolyq adam tabý ońaı sharýa bolmaı tur. Óıtkeni, qazaqta Abaıdaı tolyq adam neken-saıaq.

Abaı qashyq bolatyn bes dushpandy, asyq bolatyn bes asyl isti jazyp ketti. Buny da tolyq adamnyń sypaty dep uǵynǵan durys. Mysaly: «ótirik, ósek, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq - bes dushpanyń bilseńiz» deıdi. Abaıdyń óz basy osy bes dushpannan aýlaq bolǵan. Ol pák, jany taza adam. Al, «talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym oılap qoı - bes asyl is bilseńiz» dep óz boıyna osy bes asyl qasıetti jıdy. Sondyqtan da Abaı naǵyz tolyq adam. Tolyq adamnyń sypatyn boıyna, qanyna sińirgen jan. «Abaıdan qalǵan sóz joq»- dep ilgeridegi qarııalar tamsana aıtyp otyratyn. Abaıdy bizden kóri bizdiń áke-sheshelerimiz, babalarymyz jaqsy túsingen. Kerisinshe búgingi qazaq siz ben biz Abaıdyń janyn shala túsinemiz. Eń ókinishtisi keıbir jastarymyz Abaıdy túsinbek túgeli oqymaǵan, tipte keıbireýi esimin de bilmeıdi.

Mine, «Abaı taný» degenimiz Abaıdyń ómir jolyn zertteý, zerdeleý, shyǵarmashylyǵymen tanysý, pálsapasyna tereń boılaý degen sóz. Abaıdyń janyn uǵý arqyly qazaqtyń janyn uǵamyz. Sebebi, Abaıdyń tula boıyna qazaqtyń barlyq jaqsy qasıetteri toǵysqan. Ony biz Abaıdyń shyǵarmasynan da tabamyz. Abaıdyń shyǵarmalarynan, ásiresi tuńǵysh «Ǵaqlııa» degen atpen jaryq kórgen pálsapalyq qara sózderinen kóp paıdaly nárse keziktirýge bolady. Munda Abaı XIX ǵasyrdaǵy qazaqtyń problemasyn kóteredi. Sóıte tura, XXI ǵasyrda Abaıdyń kótergen problemasy sol qalpynda mańyzyn joıǵan joq.

Tipti qazirgi kúni qoǵamda ózekti bolyp otyrǵan bılik pen halyq arasyn jaqyndatý máselesine kelsek, muny da kezinde birinshi bolyp Abaı kótergen. Qoǵamnyń dertine aınalǵan «barmaq basty, kóz qystylyqty joıý qajet, halyqtyń pikirine qulaq asý mańyzdy» dedi uly oıshyl.

Qasym-Jomart Toqaevtyń maqalasynda asa mańyzdy taǵy bir másele bar. Ol - bılik pen qoǵam arasynda turaqty dıalog ornatý. Bılik halyqpen sanasady, halyqtyń áleýmettik máselelerin sheshedi. Bul tek aıtylyp qana qoıatyn dúnıe emes. Qazir de Qazaqstanda Prezıdenttiń bastamasymen kóptegen sheshimder de shyǵaryldy. Kóp balaly analar men jas otbasylardy jáne turmys tirshiligi tómen otbasylardy memleket qamqorlyǵyna alý, turǵyn úımen qamtamasyz etý, eńbekaqy, zeınetaqy, shákirtaqyny qosý qatarly ıgilikti ister qolǵa alyndy. Bunyń barlyǵy qoǵamdy damytý máselesi. Kezindegi Abaıdyń kótergen máseleleri. «Abaı 40 jasynan bastap óndirip jazǵan» deıdi Muhtar Áýezov. Alaıda az jazsa da kóp nárseni tolǵady. Barlyq saladaǵy problemalardy qozǵady.

Abaı álem deńgeıindegi adam. Úlken ǵulama. «Haqim» degenimiz dana, ǵulama degen sóz. Árbir ult pen eldi tanytatyn hákimder bar. Mońǵol elin álem Shyńǵyshan arqyly biledi. Qaı elge barsaq ta, mońǵoldan keldik desek «Shyńǵyshannyń elinen be?» dep surap jatady. Biz Qazaqstandy Abaı arqyly tanyp, Abı arqyly álemge tanytýymyz qajet. Qazaqpyn, Qazaqstannan keldim dese, «Aa, Abaıdyń elinen keldiń be?» dep shettegi elder suraıtyn dárejege kelse ǵoı... Óıtkeni Abaı álemdik deńgeıde oılaǵan, tolǵaǵan adam.

Abaıdyń pálsapasy ótken dáýirdegi Sokrat, Arıstotel, Plotandarmen deńgeılesedi. Qarasózderinde «Sokratpen syrlasý» atty bólim bar. Abaı XIX ǵasyrdaǵy batystyń fılosoftaryn tutas oqyp, zerttegen. Óziniń tolǵanystary da solardyń týyndylarymen qatar dárejede. Álemdik deńgeıde oılaý degen osy. Abaıdyń poezııasy, qarasózderi, tutas sol qalpynsha pálsapa. Barlyǵy tárbıelik mánge ıe. Onda bos sózdi uıqastyryp jıyp-terip jazǵan óleńder joq.

Abaıdy álem deńgeıine tanytý qajettiginiń bir negizi – Qazaqstandy da Abaı arqyly álem deńgeıine kóterý. Biraq ta, aldymen onyń ózimiz, óz qazyǵymyz tolyq tanyp alaıyq. Ózimiz bilmeı jatyp basqa elge tanytamyz degenimiz bos qııal, dalbasalyq. Abaıdy taný úshin qazaqı bolmys pen qazaqı zerde, minez kerek. Abaıdaı bolmasa da uqsap baǵatyn zııaly qaýym qajet. Abaı buryn da oqylǵan, nasıhattalǵan. Degenmen olardyń barlyǵy ústirt jasalǵan qorytyndylar edi.

Abaıdy alǵash tanyǵan, alǵash bas ıe moıyndaǵan – Alash qaıratkerleri bolsa, álemge tanytqan – Áýezov. Osyndaı ózekterden turatyn «Abaı taný» salasy jan-jaqty ǵylym. Ústirt oqyp, eki óleńin jattaý arqyly uly oıshyldyń tuńǵıyǵyna boılaı almaımyz. «Abaı tanýdyń» shyt jańa negizin qalaýymyz qajet. Maqalanyń mańyzdylyǵy da osynda.

Qýat Ýatqan


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Ádebıet, #Abai175,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT